Tahtsin juba möödunud nädalal niisama kirjutada, aga selleks polnud mahti... ega tuju. Möödunud nädala keskpaigal käisin armsa sõbranna kalli ema matustel. Matus oli ilus... aga nii kurb.
Nädalavahetuseks sõitsin aga Pärnumaale. Möödunud aastal sai samal ajal korjata vaarikas polka saaki, kuid sel aastal on suvi teistsugune. Polka alles õitses ja mesmimummud sumisesid. Küll aga leidsin metsast mustikaid, mis olid suured ja magusad, pidi leidma lihtsalt varjulisema ja niiske koha, sest seal polnud nädalate viisi vihma tulnud. Esmaspäeval sõitsin aga töökaaslastega Nelijärve Puhkekeskusesse, kus toimus selleaastane TAI suvekool. Teemad ikka HIV ja narkomaania vallast, aga sel aastal oli minul huvitavam kui möödunud aastatel. Koht on samuti ilus. Ilm oli imeilus. Ja teisipäeval jõusime veel tööpäeva lõpuks tagasi Tartusse ja nii sain mina jõusaali minna. Ja alates kolmapäevast on läinud pakkimise tähe all. Mulle tundus, et minu kohver jääb väikseks ja laenasin sõbrannalt suurema kohvri. Igati tark valik. Üsna pea paneme veel viimased asjad kokku ja sõidame täna lennujaama poole. Sel nädalal oli tööpäev väga lühike ja seetõttu oli ka väga kiire - töö pidi ikka valmis jõudma + puhkuse-eelsed toimetused. Kusjuures - tööle lähen ma alles 16.september, sest pärast puhkust on mul veel kahepäevane koolitus. Täna aga viisin auto õe töö juurde, et see meie eemaloleku ajal veidi turvalisema koha peal oleks. Ise lippasin läbi raamatukogust ja võtsin reisile lugemist kaasa. Ma olen ikka veel noortekate peal. Jalutasin seal riiulite vahel ning märkasin mitmeid ja mitmeid raamatuid, mida ma umbes 10 aastat tagasi lugesin. Ma mäletasin, et need raamatud meeldisid mulle, aga kahjuks reaalset sisu enam paljudel ei teadnudki. Korraks käis peast läbi mõte, et äkki peaks mõned uuesti läbi lugema... aga äkki enam ei meeldi? kas rikun siis ilusa mälestuse. Kõige rohkem lugesin ma põhikooli ajal. Mäletan, et mulle väga meeldis Carolyn Keene "Nany Drew" sari... Või näiteks Penelope Farmer "Mõnikord Charlotte". Kogu see "sinine" sari. Sai loetud ka Meg Cabot'i "Pritsessipäevikud". Mäletan veel ühte roosade kaantega sarja kahest kaksikust tüdrukust.. ja kui ma seda nüüd õele seletasin, sest ka tema kindlasti luges seda, siis ta veidi naeris ja ütles, et ei mäleta...
Ja nüüd edasi asju pakkima. Unustasin seda kirjutades munad keema ja need keesid nüüd umbes 15 minutit....
No comments:
Post a Comment