Lühikokkuvõte puhkusreisist

Ma ei mäleta, kui palju ma meie puhkuseplaanidest aasta esimeses pooles kirjutasin. Midagi vast ikka? Reisida tahaks alati. Ja aeg-ajalt on tunne, et korralikult puhata saab vaid kuskil kaugel olles, kui keegi sind telefonitsi kätte ei saa, kui pole vaja tormata ühest kohast teise, kui saabki lihtsalt olla ja kogu argipäevaelu eemale lükata. Mina ikka aeg-ajalt rääkisin, et tahaks reisile, kuigi ega raha selle jaoks just kõrvale ei panud (lihtsalt on üks hoiufond). Talvel viskas vist Härral ka ühel hetkel üle ja ütles, et no lähme siis. Siis tuli ruttu hakata asjaga tegelema, sest varajasetellija soodustust ei olnud eriti pikalt jäänud, aga viimase hetke pakkumiste peale ei julge lootma jääda. Kuhu minna? Rhodosel käisime. Südames tahaks ikka Korfule minna. Vaatasime ka Kreetat. Küprost. Hispaaniat. Aga meil olid omad nõudmised: hotell vähemalt 4+* (eelistatum 5*), hotell kõik hinnas, hotellil oma rand ja muidugi hind. Lisaks ei tähenda iga 5* hotell, et me sinna kohe kipuks, sest enne tuli ka googeldada, mida inimesed sellest hotellist tegelikult arvavad ja kuidas nad kommenteerivad. Lihtsalt öeldes muutus valik üsna kasinaks. Tegime korduvaid järelpäringuid vist Tez Tourile, kuid kõik, kuhu tahtsime minna, sinna ei mindud (nende lehel olid kohad nimetatud, kuid reaalseid reise ei toimunud). Ja lõpuks hakkasimegi vaatama Türgit, et käiks siis seal ka ära. Ma arvan, et Härra võttis kuskilt triadvisorist ette hästi hinnatud hotellid ning hakkasime uurima, kas mõni reisibüroo meid ka kuskile viib. Lõpuks ühe leidsime, mis vastas meie tingimustele, leidsime sobivad kuupäevad, broneerisime reisi ning hakkasime raha kõrvale panema. Hiljem nihkusid kuupäevad veidi varasemaks, sest lennuplaanis toimus muudatus. Õnneks mahtus see kenasti meie puhkusepäevade sisse, kuid lõi sassi meie lennule mineku ehk veetsime öö lennujaamas ja kogu see teekond sinna hotelli kestis lõpuks üsna pikalt, olime lõpuks väga väsinud ja tüdinenud. 

Peatusime Sentido Gold Island hotellis, mis on Alanyast u 20km Antlaya poole. Ma ütleks, et see asus sellises rahulikumas piirkonnas, väikese poolsaare tipus, oma rand, hilbuturule oli alla kilomeetri. Hotelli buss viis ja tõi 1 euro eest (pp) Alanyasse ja sama hinnaga ka tagasi. Hotell ei olnud mingi hiilgama suur, pigem selline väiksem. Toad olid korras ja puhtad, vahetati pidevalt voodipesu ja rätikuid. Rannarätikuid sai kaartidega igapäevaselt laenutada. Hotellil oli sisebassein ja välibasssein, lisaks siis rannaalla ja natukene torusid ka. Süüa sai vist peaaegu kogu aeg... lisaks olid ju baarid, kus sai pidevalt juua. Viimasel õhtul avastasime, et peabaarist saba ka pähklisnäkke, no ei osanud varem küsida! Hotellis levis mingil määral tasuta wifi ehk vahepeal levis ja siis ei levinud ka, toas oli levi halb, basseini juures oli aga parem kui põhibaaris. Millegi tõttu neile väga meeldib nescafe ja nii oligi vist kogu kohv seal nescafe oma, samuti kõik kohvimasinad. Esialgu võtsime ikka söögisaalis kohvi, aga hiljem avastasime, et baaris on parem masin ja kohv parema maitsega, siis hakkasime seal cappuccinot jooma. Üks kord proovisime ka cafe lattet (äkki eel-eelviimasel päeval?), aga selle tegemist päevad nad veel alustama või ehk oli asi selles, et see oli ka selles väga pisikeses tassis. 

Üldiselt oli tore ärgata siis, kui uni läks ära, kuigi kui ärkasime alles pärast 9, siis jäi see hommiku- ja lõunasöögi vahe kuidagi liiga lühikeseks. Suurem osa päevi olimegi basseini ääres ja nautisime päikest, esimene sats ennelõunal ja teine pärastlõunal. Muidugi põlesime liialt ära ja mõnel tegime mõne päevitamisvaba päeva. Teinekord oli päike liiga kuum ja ei suutnud pärast lõunasööki tagasi minna, tegime siesta ja jäime hoopis magama. Mina tegin veidi trenni ka, aga sellest sai lugeda trennipäevikust. Enda toitumisest kirjutan ka eraldi. Käisime ka kohalikul turul, kus müüdi ikka jalanõusid, kotte, suveniire, riideid. Härra ostsis lõpuks mitmeid ilusaid särke, hinna kauples muidugi rohkem kui poole odavamaks. Kõik ilusad särgid ja ta näeb nendes väga hea välja. Minule see kauplemine eriti ei meeldi, Härral tuli see ka paremini välja. 

Muidugi taheti meiega vene keeles rääkida, aga ma kohe põhimõtte pärast ei rääkinud selle aja jooksul sõnagi vene keeles. Üldjuhul tuli siis inimene, kes oskas inglise keelt, aga kui ei tulnud, siis läksime minema. Oli ka neid, kes Estonia peale ütlesid, et me peaksime ju vene keelt oskama, aga me ütlesime, et ei oska. 

Käisime ühel ekskursioonil, mis viis meid Pamukkale'le (imeilus, vaadake pilte!), kui me oleks teadnud, et sinna jõudmiseks on üks ots üle 5h bussisõitu, siis me oleks ilmselt loobunud... sest kohal olime vist 3h või alla selle. See on koht, kus võiks olla terve päev. Samas tore, et ikka läksime, saime veidi kultuuri ka. Aga jahm.. olime tol päeval bussis umbes 11h või rohkem. 

Endale tegime kultuuripäeva Alanya's, mis on küll täiesti turistikas, aga mäe otsas olid kindlusemüürid, vana mošee (700a), imeilus vaade linnale. Seal uputasime ka Härra telefoni ja seetõttu jäime osadest piltidest ilma. 

Tore oli. Praeguseks tuleb nahk juba muidugi maha ja selg on juba laiguline, aga ehk see ilus pruun jume ikka veidi aega veel püsib. Sattusime sinna ju kuumalaine ajal, ei osanud sellega arvestada, arvasime, et sooja kuskil +25, aga oli hoopis +36 (tajutav üle 40). Merevesi oli ka seal peaaegu +30, bassein oli veidi jahedam. 

Ma ei tea, kas viga oli selles, et hooaeg hakkab vaikselt lõppema või selles, et ongi väiksem hotell ja vähem inimesi, aga see entertainment team, kes päeval basseini ääres oli.. rahvas ei läinud kuidagi kaasa. Oli ju nii mitmeid lõbusaid spordialasid, mida teha, aga kuidagi see rahvas ei tahtnud või oli vähe reklaami. Mina tegin üks kord vesiaeroobikat, aga see oli pigem nalja tegemine, kuna mina tahtsin rohkem trenni, siis ma rohkem ei läinud ka. Tahtsin minna ka step aeroobikasse, mida ikka reklaamiti.. aga rohkem nagu huvilisi vist polnudki. Võrkpalli mängiti vist ikka igapäevaselt ja mingit palli mängiti basseinis ka. Üks kord nägin, et toimus ka noolemäng, aga ehk toimus ikka rohkem. Õhtustel üritustel oli rahvas siiski kohal ja käisime ka meie, aga mitte igal õhtul.

Esimesel päeval me randa ei jõudnud. Hotelli jõudsime lõuna ajaks, aga toa saime kella 14 paiku. Niisiis jalutasime veidi ringi ja panime endale aja Türgi sauna ehk hamam. Seda soovitas mulle ka üks töökaaslane. Ehk siis kõige pealt istusime saunas, kus mul oli niii raske, ilmselt olin vähe vedelikku tarbinud ja higi muudkui voolas. Seejärel algas siis koorimisprotseduur ja vahuga pesemine. Kestis üsna tükk aega. Varvaste juures oli üsna kõdi. Nende lõpuks kallati meid üsna külma veega üle. Vahepeal toibusime külmast veest ja jõime sooja õunateed ja seejärel oli meil massaaž. Ma arvan, et minule tehti üsna õrnalt, Härra ütles, et tal oli selline normaalse tugevusega, aga ega ma ise ei kurtnud ka, et tehke tugevamini. Ja siis jõime veel teed ja oli veel näomask. Pärast oli nahk nii sile ja pehme ja puhas. Väga mõnus.Soovitan teistelegi. Hotellist väljas oleks selle ilmselt odavamalt saanud, aga tahtsime selle kohe esimesel päeval ära teha ja ega sõita ka kuskile ei tahtnud.