Toidulaud enne reisi, reisil, pärast reisi

 Tegelikult tahtsin sellest palju pikemalt kirjutada, aga hetkel olen spordi tegemisest väga väsinud ning mõtlesin, et kui seda kirjutamist veel edasi lükkan, siis see jääbki tegemata. Kõik need reisi emotsioonid on niigi juba kadunud ja tavarežiim on tagasi.

Augusti keskpaigas olin siruli selle oksendamishaiguse pärast ja kuigi see justkui möödus tegelikult vähem kui 2 päevaga, siis organismile pani see paraja põntsu. Oksendamine läks üle, aga ma olin täiesti isutu ja iiveldust esines ka. Mulle endale meenutas see väga seda aega, kui mu mao limaskestas Elichobacket Pylori tegutses. Niisiis oli mul küll plaan kohe LCHF suunas tagasi pöörduda, aga organism hakkas vastu. Midagi ei tahtnud. Ja nii ma tiksusingi ja toidulauale eksis ka seda, mida polnud mitmeid kuid söönud, aga päris nn tavaline see toitumine ka polnud. Üldiselt püsisin ikka selle low carb'i peal, lihtsalt see high fat jäi ära. Ja sellises seisus läksin ma ka puhkusreisile.

Aga puhkuse ajal ei olnud ma plaaninud kuskil näpuga järge ajada. Lisaks ei olnud mul aimugi, kui rasvane seal miski on ja millist võid nad seal üldse pakuvad. Samuti ei olnud mul plaanis end piitsutada. Aga kindlasti ei olnud see ka "ma söön nüüd kõike, mida ma pole sel aastal süüa saanud ja nii palju kui vähegi mahub". Kindlasti sõin ma tunduvalt rohkem kui tavaliselt.. ja rohkem, kui oleks olnud vaja (ja natukene tuli ka kaalu juurde). Aga ma ei tundnud, et ma söön lubamatult kõike või kõike seda nn keelatut.

Esialgu olid mul taldrikud segamini, aga hiljem tegin esimese taldriku salati oma, seejärel liha ja tavaliselt veidi friikartulit ja vahel sõin veel arbuusi või melonit. Sai proovitud ka mõnda koogigest (õnneks olid need väga väiksed), aga reaalselt ei leidnud ma nendest midagi maitsvat ja 90% ma neid ei proovinudki. Hommikuti sõime omletti ja mina võtsin kõrvale crossanti. Jõime vett, veini, vett, apelsinimahla, vett, Härra jõi ka õlut. Ja baaris käisime cappuccinot joomas. 

Viimase õhtu kokteilid.

Vahepala.

Meie külmkapp. Nii palju kui oli tühje pudeleid, nii palju saime ka uusi... umbes 4-5tk olid veel külmkapist väljas.

Salat, friikad, kalkun, kana, lillkapsas.

Üks päev proovisin suppi.. tegelikult oli see kanapuljong, kus oli hästi veidi kanaliha. 

Kalkun, kurk, mingid kevadrullid.

Ikka kurk, kana ja lavašš? 

Osad salatid..

Cappucino.

Jälle salatid, aga ka mingid saialaadsed tooted.

See on Härra taldrik, sest ma ei söönud kordagi pastat (ega riisi). 

Puuviljad.,

Üks äge kokk.

Minu salatitaldrik.

Jälle salat. Kurk oli endiselt lemmik.

Seda taldrikut jagasime Härraga, aga need crossant'id olid jumalikud. Härrale maitsesid aga viinamarjad.

Omlet! Super hea! Sisse oli pandud paprikat (roheline ja punane), tomatit, sibulat, juustu.. ja šampiljone sai ka, aga mina ei tahtnud. Kõrvale võtsime ikka kurki!"

Ülla-ülla.

Friikartulid olid siiski vaid õhtusöögi ajal... kõrval ikka kana või kalkun.

Veel üks hommik.

Ja veel üks õhtu.

Salat ja taga mingi rull.

Ikka kalkun, kurk, salat, friikad.

Viimase õhtu joogid.

Varahommiku kohv. 

Vot sellised lood. 

Tagasi jõudes tuli veidi paastu, sest hambavalu oli kohutav. Ja siis tuli see valu. Üldiselt olen olnud low carb, aga mitte viimased 2 päeva. Täiesti teadlikult ja plaanipäraselt olen viimastel päevadel söönud nii puuvilja (õuna, ploomi), natukene kooki ja pirukat (talgupäeval), rosinaid, halvaad. Aga nüüd on rattamaraton läbi ja lülitun tagasi low carbi peale. Ma loodan sinna varsti ka ka high fat lisada, aga ajaliselt ei tea, millal see juhtub.

Ma ise ei kurda millegi üle. Ma ei tunne, et oleksin lchf ebaõnnestunud või kuskil põhjus, sest ma ei ole. See on olnud minu teadlik valik. Ja olen teadlikult teinud ka muudatusi, kui see on vajalik. Ma ei ole selles kinni ja ei lähe peast lolliks, kui lähen sellest karbist välja. Aga kuna mulle väga meeldib see enesetunne ja energia, mis see toitumine endaga kaasa annad, rääkimata heast nahast, heast unest, siis soovin seda tagasi. 

Aga mul ei ole kuskile kiiret. 

:)