See kella keeramine ajas asjad veidi segamini. Ühtelugu oli mul hea meel, et sai laupäev vastu pühapäeva kauem magada, aga uue kella järgi olin juba kella 8st üleval, mis on pühapäeva kohta natukene vara. Terve päev oli tunne, et kell on tunduvalt rohkem kui tegelikult. Läksin kella 17 ajal jooksma ja oli täiesti pime. Ja pühapäeva õhtuks oli olemine üsna kutu. Eile õhtuks oli aga Härra poole 10ks omadega kutu, minul aga und polnudki.. sellist asja juhtub meil ikka väga harva. Seevastu aga hommikud olid kergemad, samas on veidi kurb olla tund aega enne äratust üleval ja püüda meeleheitlikult veel magada.
Aga mõned päevad veel ja siis on kõik vanaviisi. Siis ei näe enam hommikuti päieksetõusu ja on ühtemoodi pime hommikul ja õhtul.
(27.10.15)
---
Vahel on tühjaks pigistatud sidruni tunne ka siis, kui kolleeg ei puhkusel ja kõik ongi peaaegu plaaniline töö. Kella poole neljaks oli selline tunne, et ei jõua ka trenni või koju. Tegelikult oli see vaimne väsimus, aga lõi raskeks terve keha. Inimestega suhtlemine võtab vahepeal kogu energia ära. Eks see koht ole ka selline ... imeb energiat. Tavaliselt on pärast trenni jälle kõik paigas, aga täna olen ka praegu täiesti kutu.
Ja aeg-ajalt kurdab õeke, et ma üldse ei helista talle õhtuti. Ei helista jah. Helistan siis, kui asja on. Ma lihtsalt ei jõua niisama helistada. Ma ei helista praktiliselt kellelegi niisama. (ma isegi ei rppvi neid tasuta minuteid ära rääkida).
---
Homme läheb pärast tööd sõbranna poole, kellel on täna sünnipäev. Üks nendest, kes on suhkruvaba ja ta on üsna lchf. ;) Nii vahva! Hakkangi üsna varsti mandliküpsiseid tegema, et needki homme kaasa võtta. Kusjuures alles ma ostsin seda mandlijahu, aga ma olen viimasel ajal neid küpsiseid nii tihti teinud, et täna saigi viimased 3dl otsa. Äkki nüüd mõneks ajaks isu ka täis? Aga sama sõbranna rääkis, et tema saab küll steviaga (tilgad) kohvi juua, kord proovis minu pool ja siis ei sobinud. Aga vot proovis ka neid küpsiseid teha ja ütles, et seal jäi see kõrvalmaitse nii tugev, et rikkus kogu maitse ära ning küpsised lendasid prügikasti. Viin nüüd homme enda versiooni, mul on magustajana kasutatud erütritooli.
---
Nädalavahetusel sattus mu toitumine üsna tugeva kriitika alla. Aga see oli täiesti suvaline kriitika. Ja lõpuks oli mu enesetunne üsna kehv. See ei puutu kellessegi teisesse, mis ma söön. Ma ju söön täiesti normaalset toitu! Ma lihtsalt ei söö maiustusi, jahutooteid, teraviljatooteid (sh risii, tatart), kartulit. Mis seal nii kummalist on? Ma söön KÕIKE vajalikku. Ma olen lihtsalt süsivesikud vahetanud heade rasvade vastu ja ongi kõik. Aga millegi pärast keskenduvad inimesed, kes seda kritiseerivad, sellele, mida ma ei söö, mitte sellele kõigele, mis ma söön ja mida head see mu organismile teeb. Nende kuulamine on selekteerinud välja ainult kindlad asjad ja kõik muu jookseb justkui kõrvust mööda. Nad arvavad, et ma vist piinan end. Ja olen hull. Ja ma olen sellest väsinud. Väsinud enda õigustamisest, sest ma ei pea end õigustama. Kui inimene ei söö allergia või talumatuse tõttu teravilja, siis seda aktsepteeritakse, aga kui see on inimese enda valik, siis on ta järsku... segane? Minu arvates on siin oluline see, kuidas mina ennast tunnen.
Ma tahan, et inimesed aktsepteerivad minu "ei, ma ei soovi seda" nii, et ma ei pea seda põhjendama, selgitama, aru andma.
Ja kui lõppu tuli küsimus, kas mu ema ja õed, siis aktsepteerivad mu muutunud toitumist, siis sain ma rõõmuga vastata, et "jah". Nad austavad seda. Aitäh.
(28.10.15)

Uue laptopi otsingul

Hiljaaegu sai selgeks, et oleks aeg hakata uut laptopi otsima ja ostma, ses praegune annab üsna pea otsad. Parem leida enne uus, kui jääda aja mõttes väga jänni. Aga ma ei ole eriline tehnikahuviline ja ei tea ka sellest mitte midagi. Ma arvan, et mul ei oleka väga vaja, sest mul on Härra! Minu kriteeriumid olid lihtsad... : mul on vaja laptopi, millega Intrnetis käia, vahel sarju vaadata, saab endaga kaasa tirida (ehk mitte väga raske). Ehk siis justkui ei midagi. :D Andsin oma soovid Härrale edasi ja tema lõi sellised kriteeriumid: 1) ~15tolli, matt 2) i3 2+Ghz 3) võimalusel eesti klaver 4) HDD vahetuse lihtsus/võimalus.
Minu jaoks väga segane värk. Vaatasime ringi flex.ee lehelt ja arvutitark.ee lehel. Mina vaatasin välimust ja hinda, Härra vaatas muud ja leidis, et sobilik oleks ehk HP Probook 450, mis vastab nendele minimaalsetele nõuetele, aga pole päris jama.
Aga mina tegin suured silmad o.O... eriti ei taha rohkem kui poole kuupalga eest läpakat osta. Tahaks midagi odavamat.. aga ikka sellist, mis töötaks ka. Teise valikuna leidis ta siis Asus X554L4, mis on veidi odavam, aga mu it-sõbra sõnul jama... ainult garantii kestab kauem. Aga tegelikkuses on mõlemad selised säästu läpakad. Kas ma olen nii rikas, et osta liiga odavat tehnikat?
Korraks mõtlesin ka tahvelarvuti peale, aga pärast veidikest kaalumist matsin selle mõtte maha. Kuigi aeg ajalt on hea läpakat kaasa tassida, siis suurema osa ajast sõidan ma siiski autoga ja sõidu ajal ei ole läpakaga midagi teha (bussi- ja rongisõidu ajal saab telefoniga hakkama). Lisaks olen üsna tihti läpakaga voodil ehk veidi ebatasasel pinnal (nagu ka hetkel.. aga läpakas on mul laudplaadil, et õhk saaks liikuda).
ja lõpuks hakkasime hoopis kasutatud läpakaid vaatama, Ehk leiame hoopis sealt midagi.

Trennipäevik 19.10.-25.10.2015

Sel nädalal taasvastasin jooksurõõmu. :)

Esmaspäev - traditsiooniline jõusaalipäev (60min), aga jalapäevaks ma seda päris ei nimetaks, ütleme siis treeningakava 1. päev. Soojenduseks sõitsin 6min wattbike'il , mis tegi 3km. Kuigi see on mul Polariga ühendatud, siis pulssi see ratas õigesti ei näita.

Teisipäev - jõudsin sel hoolajal esimest korda lõuna ajal trenni koos töökaaslastega. Kokkuvõtlikult oli kestis ringtreening 45min koos soojendusharjutustega. Lõppu tegime venitusi. Iseseisvalt sai veel soojenduseks tehtud 1km sõudmist.
Harjutused:

soojendusharjutused

I sett: 3 ringi 1min tööd, 30sek pausi:

küünartoengus plank (jalad kõrgel stepipingil), vaheldumisi jalgadega: üks jalg kõverdatult rinnale, sissepoole pööre, tagasi rinnale, jalg taha pingile

bosul kükk 3kg hantlid käes, all kükki minnes käed sirgelt ette, üles tulles hantlid rinnale

kastile astumine (2x50cm kõgune, 1x 40cm kõrgune) mõlemas käes 8kg sangpomm, all jala vahetus

II sett: 3 ringi (1min tööd, 30sek pausi)

kõhulihased (selili, käed ülepea, terve kehaga üles, sama poole käsi-jalg, vastas käsi-jalg)

kükid (lai harkseis, jalad stepipingi lahtistel kõrgustel, 16kg sangpomm)

kükid - fitness pall keha ja seina vahel, väike pall põlvede vahel, 3kg hantlid õlgadel, kükk (pall liigub, raskus kandadel, üles tulles hantlite surumine üles

venitus

Kolmapäev - traditsiooniline jõusaalipäev vol 2 (45min) ehk rohkem harjutusi ülakehale. Soojenduse tegin crosstraineril. Venitasin vähe. 

Neljapäev - jalutamine 3km (käisin koolitusel) ja õhtul läksin sörkima! Ise ka hästi ei uskunud :D. Aga ilm oli mõnus ja sörk oli ülimõnus. Lippasin seal 6km (peaaegu 47min, keskmine pulss 158, max 176) sellises rahulikus tempos (nagu ikka). Lehed sahisesid sammude all, rahvast oli vähe. Mõnus! Ma oleks sinna kauemakski jäänud, aga mul oli ka õhtul ka teisi plaane.

Reede - jalutasin u 3km, puhkepäev.

Laupäev - puhkepäev, olime maal, käisime saunas. 

Pühapäev - jõudsime lõunaks linna, toimetasime ja asjatasime, aga mul oli plaan ka sporti teha. Tõukerattani ma taaskord ei jõudnud, millest mul oli väga kahju. Küll Aga panin dressid selga, jooksutossud jalga ja lippasin välja. Väljas oli küllaltki soe! Aga väga pime... läksin kella 17 paiku. Kui olin juba kodust eemal, siis avastasin, et mul polnud helkurit, ka dressidel polnud ühtegi helkurriba ja seetõttu piirdusin Tammeka ringiga. Mõned nurgad olid sealgi väga pimedad. Rahvast liikus küllaltki palju. Sörk oli mõnus. Ma tundsin sellest rõõmu ja see oli nii hea tunne! Sörki tuli taaskord 6km (44min50 sek, pulss avg 155, max 179). 

Püüan tubli olla ja helkurid välisriietele külge riputada. Lisaks oleks vaja ikka pealampi. 

Käisime täna ka Lõunakas ja Härra sai lõpuks endale uued sisejalanõud, millega võrkpalli mängida. Küll me otsisime neid kaua, aga üldiselt olime vaadanud vaid korvpalli jalanõusid, nüüd aga ostsis midagi hoopis muud. 

Järgmise nädala algusplaan on sama, mis sel nädalal. Aga neljapäev on kindel puhkepäev, küll aga tahaks aeroobset trenni teha reedel ja siis pühapäeval, sest laupäeva veedan koos ühe sõbrannaga. 

Kunagi kirjutan käesoleva hooaja sarjadest ja tegelikult mõtlesin nende kohta teha eraldi lehe (nagu on raamatud 2015). Etteruttavalt võin öelda, et taaskord on toredaid sarju kändseldatud, aga oleme leidnud ka mõned uued. Filme vaatame kodus harva st et koos vaatame harva, mulle tundub, et terve õhtu "läheb raisku", kui me mingit filmi vaatame.. aga samas ei ole mul probleemi vaadata mingit sarja 3 osa järjest. Homme lähme kinno vaatama "Viimane nõiakütt". Sain juba sünnipäevaks Ekraani kinkepiletid ja oli viimane aeg need ära kasutada. Loodan, et me homme siis oma kinokülastust ära ei unusta. :D
---
Ma pean meie kodupoeks Prismat, kuigi pea kõik teised poed on meile lähemal, siis aeg-ajalt satun ka mujale (või lähen nimelt). Tegelikult jäävad töölt koju tulles teele nii Selver, Säästumarket, Konsum kui ka Maxima. Täna läksin sinna viimasesse, sest viimastes pakkumistes olid pistaatsiapähklid soodsad. Pähklisahtel oli muidugi tühi (aga mida muud on õhtul oodata?). Aga hiljuti tehti Sõbra Maximasse iseteeninduskassad (ja selle arvelt vähendati tavakasse hulka). Esialgu läksin tavakassa järjekorda, aga see oli ilmatuma pikk, mõtlesin, et mis seal ikka, lähen iseteenindusse ja arveldan asjad tagasi. Nimelt meil on endiselt nädala peale üks kindel summa, mis võib söögile kuluda ja see on meil sularahas ehk toidupoes ma maksangi sularahas. Kui ma mingeid muid oste teen, siis maksan üldiselt kaardiga. Aga oh seda üllatust! Olin kaardiga seal iseteeninduses ära maksnud ja kuulsin kõrvalt mingit lauset, kus oli sõna "sularaha". Ja tõesti, seal on ka sellised iseteeninduskassad, kus saab kaardita maksta ehk sularahaga. Okei, ma ei tea, kuidas need veel töötavad, aga see mõte mulle meeldib! Plusspunkt Maximale!
---
Mul oli ilus plaan mitte töökoha aastapäevapeole minna, sest leidsin, et see toimub ebasobival ajal ja ma tahaksin olla hoopis Virumaal. Täna aga selgub, et ma ilmselt pean sinna minema. Juhataja on ilmselt millegagi hakkama saanud. Ma ei tea. Aga siis ei jää muud üle. Aga mul on uus probleem - mida ma selga panen?!

Tänane tööpäev möödus imekiiresti. Ei ole ka midagi imestada, sest terve pea hommikupooliku tegelesin ühe (kergelt öeldes) tabeliga ehk kogusin andmeid. Esialgu jõudsin pea pool ära teha, aga osaliselt pean veel kelletki abi paluma, sest mul ei ole kõigele vajalikule ligipääsu. Vahepeal käisin lõunal, seejärel oli väike nõupidamine ja siis uba plaaniline jooksevtöö, aga lauale jäi piisavalt tööülesandeid ja märkmeid, millega homme edasi tegeleda. 

Hommikupoolikul (enne tööprogrammide avamist) lehitsesin koolitusprogramme ja avastasin, et detsembri alguses mul koolitust ei ole. Nimelt lähen sellele koolitusele juba sel nädalal, aga esialgu oli see meie graafikus detsembri alguses, aga kohad täitusid ruttu ja seetõttu tehti lisakoolitus. 

---

Võtan novembri alguses välja ühe lisapuhkusepäeva ja käin väikese tiiru välismaal. Jah, lähen küll ainult naaberriiki, aga sel korral on lootust seda veidi rohkem näha. Esialgu ei olnud plaani sinna kohe mitmeks ööks jääda, mõtlesin, et mis ma ikka sõpra segan (:D), aga kuna temal on aega ning ka mina sain selle aja endale tekitada, siis miks mitte? Sõidu sain väga soodsalt. Ja sõpra pole varsti juba aasta näinud..

---

Täna koju tulles olid Statoili tablool hinnad taas alla ühe euro.

---

Täna tegin Härrale täidetud paprikat (majonees, ulukihakkliha (tsipa sibulat), peale juust), ahju veel ka friikartulid, kõrvale küüslaaugukaste. Hakkliha jäi alles ja seetõttu lähen ostan mingil päeval paprikat ja teen seda veel. Homme teen ilmselt šnitslit. Lisaks ei oska ma midagi välja mõelda, mida ma neljapäeval ja reedel lõuna ajal sööma peaksin, sest kohvikutest on valikutes vaid DuNord ja ma tõesti ei taha sinna minna. Peab vist midagi lihtsat kaasa võtma. Päeva jooksul ei ole võimalik ka kuskilt head kohvi saada. 

Ise sõin täna (ja sõin eile ja söön homme) peekonikuubikud hakklihaga, juurde türgi oad ja lillkapsas, lisaks ka või. Ma ei plaaninud seda ka homme süüa, aga portsjonid olid nii suured, et lihtsalt jäi alles. 

Hommikumenüüks on mul endiselt peekon (hetkel siis kuubikud) ja praemuna, kõrvale rasvakohv. Kohv on iseenesest väga hea, aga mind häirib see, et see nii ruttu maha jahtub. Või, mis ma sinna lisan, tuleb ju otse külmkapist, tass on samuti jahe. Üldjuhul selle anuma ja mikseriotsa panen veel enne kuuma vette, et need soojeneksid ja kohvi kuumust ära ei võtaks.. muidu oleks see kohv ikka päris leige. 

---

Viimasel ajal on lugemine jäänud soiku. Õhtuti on endiselt nii palju teha.. aga lugeda ei taha niimoodi pooleldi, tahan korralikult süveneda, sättida end mõnusalt voodile, võtta kõrvale kohvitass või teetass või vähemalt vesi, nautida olukorda. Ma ei taha mõelda, et peaks kööki koristama, pesu triikima, tolmu võtma... 

Ise ka ei usu, aga hetkel loen ma ühte fantaasiatriloogia esimest osa. Mina ja fantaasia? No Näljamängud mulle ju meeldisid.

---

Ja täna vestlesin veidi juhatajaga. Kohe pärast väikest nõupidamist. Nõupidamise ajal istusin diivanile, aga vestluse ajaks mõtlesin istuda toolile, mis üle laua juhataja vastas. Aga ei olnudki tööjutud. Ja kuna polnud tööjutud, siis ka juhataja ei jäänud laua taha, vaid istus ise diivanile. Ja vot see ongi see, millest ma aeg-ajalt kirjutan. See on see suhtumine, mis kutsub tööle ja teeb sellest kindla paiga. See, millest ta rääkis, selle, millele ma ise tegelikult igapäevaselt mõtlen... Oeh. Ma olin veidike üllatunud selle vestluse üle, positiivses mõttes. Aga ennast pani see veel rohkem mõtlema. Jah, nii ongi. Aga mida teha?

NB. töö osas sain ka kiita

Täna viskasin korraks pilgu postimees.ee ja ohtuleht.ee lehtedele, kuskilt jäi silma, et Statoil langetas kütuste hinda. Hommikul tööle sõites oli tõesti nii bensiini kui ka diisli hind alla ühe euro. Mõtlesin, et alles reede hommikul oli üle euro, et ikka nädalavahetuseks langetatakse. Ja endiselt täpselt nii ongi, sest õhtul koju sõites olid hinnad taas üle ühe euro ja uudis, mis ma lugesin, see oli ilmselt vana.
---
Möödunud nädalal oli mul tööl arenguvestlus. Viimane sellelaadne vestlus oli umbes 3 aastat tagasi, kui mul hakkas katseaeg lõppema. Paraku selleks aastaks anti meilegi paberkandjal ankeedid ette ja pidi ka paberil olevatele küsimustele vastama. Ka meie otsesed juhid on arvamusel, et avatud ja vabas vormis vestlus on igati parem, siis paraku ei olnud enam paberitest pääsu. Küsimused olid kohati imelikud. Aga vestlus iseenesest tore, sest kirjutasin kokku, mis ma kirjutasin, siis võtsime kõik koos juhiga läbi ja vestlus oli neutraalne ja avatud. Ma ei kujuta sellist vestlust enam ühegi teise ülemusega ette, sest meie juhid on lihtsalt nii toredad. Nad on juhid, aga nad on kolleegid, kes kohtlevad teisi võrdselt ja kelle jutule saab alati minna. Lisaks mulle meeldivad meie hommikused koosolekud ja istumised ja see üldine aura, see on lihtsalt super. Ja kuigi ma kõrgema bossiga käin ka üsna tihti vestlas, nii tööalaselt kui ma muidu, siis täna tekkis siiski väike ärevus, kui ta ütles, et ta tahaks ka minuga 10minutit vestleda... Eks see ikka tööalane ole, ise küll ei teaks, et mõne lolluse oleksin hakkama saanud, (mis oleksid ka ilmselt tööalased), aga kui niimoodi etteteatatakse, siis ikka tekib küsimus... mis teemal me vestleme?
---
Nädalavahetusel käisime Jänedal Musta täku tallis Terminaatori simmanil. Plaan sai paika pandud juba kevadel, kui simmanikava lehele ilus, lisaks sai broneeritud toad (võtsime 2 sõpra kaasa) külalistemajas. Juba tol ajal oli vaid 2 tuba alles, aga ilmselt seetõttu, et saab osta ka ööbimisega simmanipaketi, milles on samas külalistemajas ööbimine (hommikusöögiga). Meie võtsime lisaks simmanipaketi, mis sisaldas piletit ja sööki. Toit oli hea. Muusika oli suurepärane. Rahvast oli veidi vähem kui möödunud aastal (siis oli publikurekord), aga vähemalt mahtus liikuma. Esimese seti ajal tatsasime laua juures, teise ajaks läksime ikka võimalikult lava lähedale... aga nagu ikka oli seal üsna kitsas.
List (mitte esitamise järjekorras):
Kuutõbine
Romula
Kui kuningas nutab
Carmen
Ajateenija
4B
Lõbus maja
Nagu esimene kord
Tõusuvesi
Armasta mind aeglaselt
Kaktusviin
Ebaõiglane
Kaitseta
Ütle miks
Torm
Juulikuu lumi
Sitapea
See ei ole saladus
Kui nad pärast kella 18 proovi tegid, siis mängiti ka Kes uskus, õhtul seda kahjuks ei kuulnud.

Mulle muidu eriti vlogidi ei meeldi, aga TR omasid kuulan ja vaatan rõõmuga.

---
Pühapäev oli udune. Terve tee oli udu, Tartus oli udu. Tartusse jõudes käisin turul (mis on pühapäeviti üsna tühi), sain photopointist tellitud pildid kätte, jalutasin koju. Poole 14ks läksin kosmeetikule abiks, nimelt oli ta koolitusel ja tema harjutusmodell jäi haigeks, läksin ise talle modelliks ja aega kulus seal peaaegu 3h. Esialgu läks muude asjatamiste peale, hiljem pidime teisi ootama (kuna taheti grupipilti, siis ei saanud varem ära tulla).
Hiljem tegin sporti, käisin poes, toimetasin kodus ja oligi jälle õhtu. Pesu triikimata, tolm võtmata...
Kusjuures turult ostsin ka peekonikuubikuid - muidu ostan ribasid ja neid ikka kulub, aga kuubikud oli hinnaga 3eurot/kg, mõtlesin proovida. Ja täitsa head! Ainult veidi soolased. Ma ei lugenud, mis pakendil kirjas on ning eile lisasin veel tänasele lõunale soola juurde... Edasipidi olen targem. Muidugi kui ma need kuubikud kõik ära praadisin, siis oli 1kg ikka väga vähe alles. (Täna leotasin neid veidi keevas vees, et soola vähemaks saada :P).
---

Trennipäevik 12.10.-18.10.2015

Möödunud nädal oli veidi rohkem selline nagu mulle meeldiks.

Esmaspäev - motivatsiooni eriti ei olnud, aga kuna tööpäeva lõpuks oli meeleolu üsna nullilähedane, siis oli igati õige otsus minna trenni ja ma ei pidanud kahetsema. Uus kava oli väikestel märkmepaberitel ja treener oli ka olemas, sest ainuüksi kirjutamisest mulle ei piisa. Kuigi mingil määral on päevad siiski alakeha ja ülakeha omad, siis tegelikult on mõlemal päeval sellised harjutused, et terve keha saab vatti. Midagi teistmoodi!
Jõusaal - 60minutit. Soojenduseks sõitsin 9min wattbike'iga 5km.  Minu jaoks on see siiski jõusaali kava, kuigi masinaid ei kasutanud üldse, hantleid, kange jms aga küll. Kõige raskemaks peaksin kastile (50cm kõrgusel) astumist (+ enne väljaaste taha ja põlvetõste kastil).
NB. enesetunne pärast trenni oli suurepärane.

Teisipäev - puhkepäev, jalad hakkasid õhtuks tundma andma.

Kolmapäev - läksin aeroobset trenni tegema nagu olin plaaninud. Wattbike'ga on mul selline lugu, et alguses on raske, siis on väga raske, siis läheb aina paremaks.. ja siis lõpuks on jälle raske. On hetki, kui jalad ei taha enam üldse tööd teha ja on meeletult väsinud. Arvutamine läks vahepeal sassi, sets pidin korra ratta liigutamiseks pausi tegema ja seejärel arvas treener, et teeb mulle sinna oma profiili ja see nullis mu esialgse trenni (18minutit).
aeroobne trenn (wattbike) 45min 23,3km pulss avg 136, max 170 (tegin kiiremaid lõike ka).
Jalgadest oli pärast seda piimhape kadunud.

Neljapäev - uue treeningkava teine päev. Treener näitas harjutused ette. Mul endal oli tuli üsna takus ja seetõtu tegin sellise kiirema tempoga - 45minutit + soojendus u 5minutit. 

Reede - puhkepäev. Töönädal oli väsitav ja stressirikas, seetõttu oli suurepärane olla reedel kodus ja teha mitte-midagi. Vaatasime sarju.

Laupäev - töönädala väsimusest andis märku see, et me ärkasime alles kell 11 (ja telefonikõne tõttu), kuigi me mõlemad olime korduvalt ärkvel olnud, siis uni oli hea. Ja terve päev ka puhkasime (õhtul käisime simmanil).
Jalutasime peaaegu 2km.

Pühapäev - jalutamine u 2km ja kuigi ma esialgu plaanisin tõuksiga minna, siis ei mänginud see hästi välja. Küll aga panin spordiriided selga ja läksin Tammele sörkima. Minule tundus väljas ikka väga külm ja seetõttu pakkisin end ka korralikult sisse, üsna ruttu hakkas palav, aga ma ei võtnud midagi ära ja lukku ei teinud ka lahti, sest ma kannatan pigem veidi palavat kui et saan külma. Eriti korralikult pakkisin sisse mõlema käe randmed, sest nädala esimeses pooles viisid need motivatsiooni..
Sörk 5km 40min avg 154x', max 175x' (viimased 400m).

Järgmine nädal on jõusaali päevad esmaspäev ja kolmapäev, teisipäev tahaksin töökaaslaste trennitada lõuna ajal, aga see oleneb tööst. Kaks viimast tööpäeva olen ma koolitusel, aga ka sinna ja nädalavahetuseks tahaksin lisada veidi sport.

PS: Tammekal oli nii ilus.. nii palju värvilisi sahisevaid lehti..

NB: eile tuli külla seljavalu.. tänaseks lasi jalga.

Kärbes lendab endiselt toas ringi, kuigi minu arvates oleme talle korduvalt pihta saanud. Ehk tuleb kuskilt uusi?
--
Palun ühel töökaaslasel Annelinna Prismast (ta elab selle vastas) mulle mandlijahu osta, sest Sõbras pole seda ammu olnud. Ja saingi! Nii armas temast. Paraku pidi ta seda üsna pikalt otsima, mina oskasin juhatada, et see on jahude juures nagu Sõbras, aga ei olnud. Ma juba unustasin ära, kus see üldse oli. Aga nüüd on taas mõneks ajaks olemas. Ise mõtlesin küll, et ma nüüd mõnda aega ei tee neid imemaitsvaid mandliküpsiseid.
--
Novembri teisepsooles on asutuse aastapäev. Olen seal viimased aastad käinud, aga tundub, et sel aastal ei lähe. Kuupäev on ebasobiv, varasemalt on see nädala jagu varem toimunud, aga sel aastal olid juba kõik kohad broneeritud ja nii see läks. Tahaksin tollel nädalavahetusel hoopis maale sõita, sest õel on paar päeva varem sünnipäev. Siis jääb ära ka Novembrijooks. Aga ma ei ole ka jooksmas käinud... Tegelikult tahaksin hoopis koormustestile minna, aga need on üsna kallid. Vahepeal oli ka üks sooduspakkumine voucheriga, millele Margit tähelepanu juhtis, aga sel hetkel oli ka see 60 eurot väga suur summa ja ajaliselt ei klappinud ka. Pean silmad lahti hoidma ja ehk tuleb miskit veel.
--
Täna tekkis tööl küll selline tunne, et viskaks asjad nurka ja läheks lihtsalt minema. Jooksed pidevalt vastu seina.. aga sein ei lähe katki. Kohe hommikul selgus nagu mina ja kolleeg oleksime lubanud ühtesid vestlusi läbi viia... ehm meie ei teadnud sellest midagi. Ei tea siiani. Hetkel ei tahagi teada. Ja pärastlõunal üks jama teise otsa. Mitmeid kordi oli taaskord it jamad. Ja kui /.../ siis viskas ikka tõsiselt üle.. Aga pärast tööd läksin spordisaali ja tuju läks kohe paremaks.
--

Since everything is possible I will
not say never! 

...

Sõpsiga.

Täna käisin üle tüki aja juuksuris ehk viimati külastasin juuksurit lõikuse eesmärgil aprillis. Esimesed 20minutit läks juuste sirgendamise peale, sest vastasel juhul ei saa vist päris täpselt aru, mida teha ja kuidas teha. Mul endal oli mulje, et mu juukseotsad on väga katki, aga juuksur arvas, et väga hullu ei olegi. Ütles küll, et pikemad juuksed on jäänud otstest väga kuivaks, aga lühemal järgul pole midagi viga. Muidugi on oma töö teinud soolane merevesi, kuum Türgi päike ja juulis tehtud blondid salgud. Pooltuka kasvatan rõõmsalt välja. Eks paistab, kas järgmine kord on aprillis või jõuan sinna varem. Aga mingil ajal tahaksin veel mõned blondid triibud juurde teha.. aga kuna ma käin esmaspäevast reedeni tööl ja õppesalong on avatud vaid nendel päevadel ja kella 17ni, siis on see üsna problemaatiline. 

--

Täna oli selline tore tööpäev, et kõik võrgukettad kadusid taas (neljaks tunniks), miski muu ka ei töötanud. Kuidas saab niimoodi tööd teha? Ega ei saagi. Aga mingil ajal peab selle töö ju ära tegema, sest ega see kuskile kaob, tuleb vaid juurde.

--

Eile alustasin uue treeningkavaga ja vaikselt jõuab piimhape lihastesse. Homme on istumine ilmselt veidike raskendatud. 

--

Aga tänase päeva parim osa oli hommikune äratus. Kui ma ühel hetkel silmad lahti tegin, siis ma sain aru, et väljas on valge, aga 06:15 ei ole väljas valge. Otsisin telefoni, mida voodi kõrvalt ei leidnud, panin tule põlema ja otsisin edasi (selle asemel et minna teise tuppa kella vaatama :D), ei leidnud. Lõpuks taipasin ka kööki minna ja pliidikell näitas 07:30. Ehm jah. Härralgi läks selle peale uni ära ja leidis telefoni teki pealt, voodilt. Kas äratus helises? Mis äratusest sai? Kuidas sai telefon voodisse? Ei tea, ei tea. Ju see ikka helises ja mina selle sügavas unes ka kohe kinni panin. Aga ei mäleta. Helistasin Sõbrantsile ja ütlesin, et hilinen veidi. Kusjuures just täna plaanisin ma vare tööle minna. Kahekümne minuti jooksul sättisin end korda, jõin kohvi, jõin/sõin keefiri, panin asjad korda, pesin hambad. Kahjuks kümne minutiga topptunnil tööle ei jõua ja hilinesin 10 minutit, aga pole hullu midagi (tavaliselt olen 10-15minutit varem kohal). 

Aga kuidas see jälle juhtus? Millises kummalises unefaasis ma olen? Ise pean end kohusetundlikuks, et kui äratus heliseb, siis ma ka kohe ärkan. Jahm. 

--

PS: Härra sai vist kärbse kätte.
edit: ei saanud.

Kärbes

Juba mõnda aega elab meil siin üks kärbes. Aeg-ajalt ajan ma teda taga ja üritan temast lahti saada, aga siiani ebaõnnestunult. Ta tavatseb just selliste asjade peale maanduda, mida rätikuga just lööma ei hakka. Üks päev tuli naabrikass ja vaatas ka seda kärbest väga huvitavalt, aga ka tema ei hakanud teda kinni püüdma (selle asemel tegi käpaga lahti riidekapi lükandukse (mille ma just olin kinni pannud!)ja seadis end minu pluuside peale magama... aga ju tal oli seal igav, sest eriti kaua ta seal ei olnud. Kui ta välja tuli, siis panin nahkkindad kätte, võtsin ta peaaegu sülle (sest ma kardan, et ta kriimustab mu täitsa lõhki) ja tõstsin taas välja. kriimustada üritas, aga kindad päästsid mu).
--
Läksin täna uuesti Prismasse, sest eile jäi paar asja ostamata (käin ju poes nimekirjata). Lisaks tahtsin ka mandlijahu, et küpsiseid teha, aga seda ei olnud seal ka täna. Mandleid ka osta ei raatsinud, sest hinnad on üsna kirved. Tulin siis koju ja leidsin pähklipurgist piisavalt mandleid, et sain peaaegu 3dl mandlijahu, pool dl tegin sarapuupähklijahu juurde. Kumb tuleb odavam - kas osta jahu või ise teha?
Nüüd on küpsised ahjus. Härrale teen kana (koduse paneeringuga), juustukastme ja kõrvale ahjus küpsenud friikartulid (päris kartulitest).
--
Tundub, et Härra peab ka hakkama kontrollima, kas välisuks sai ikka lukku.. sest tulin täna koju ja uks oli lahti. :D Õnneks tema mineku ja minu tuleku vahel just väga pikk aeg ei olnud ja kuigi ma tahaks öelda, et turvaline kant ja kahtlaseid inimesi ei liigu, siis ometi on trepikojast varastatud piisavalt jalgrattaid ja rehve puruks tehtud.
--

---

Täna pärastlõunal sai taaskord aru, kui palju meie töö osakonnas arvutitest sõltub. Nimelt jooksis kuskil miski kokku ja ei töötanud kohe miski.. ei ühiskettad, ei programmid, ei Internet. Esialgu sai muidugi tehtud taaskäivitus (nii nagu on õpetatud), aga siis ei laadinud minul enam midagi välja... tegin veel.. paar korda. Lõpuks sain arvutile ligi, ligipääsu endiselt polnud, paremal nurgas oli tekst, et profiil on katki. Juhuu! Jälle! Ehk kui pärast nelja tuli kiri, et probleemid peaksid oleme lahenenud, siis minul ei olnud endiselt midagi.. Ilmselt pole ka homme. Alustan tööpäeva it-abisse helistamisega.

Trennipäevik 05.10-11.10.2015

Selline väga kesine ja väsitav (töö poolest) nädal. Tundsin spordiklubist puudu, sest kohe miski ei sunni mind vabal päeval töökoha poole minema. Aga seda viimast kavatsen külmemal perioodil parandada, pean enne uurima, kas võin sinna nädalavahetusel ikka niisama sissesadada või pean sellest eelnevalt kedagi teavitama.

Esmaspäev - pärast tööpäeva läksin jõusaali, tegin soojendust (ei mäleta millega) ja jäin treenerit ootama.. ja jäingi ootama. Selgus, et ta unustas ära, et teda sel nädalal ei ole E, K ja R. Niisiis ei jäänud mul muud üle, kui teha tavapärane alakeha kava. Kangi juures lisasin rakust - turjalt +5kg, eest kükk +2,5kg. Võib ehk tunduda, et väike muutus... aga oli juba piisavalt palju raskem ja järgmisel päeval andis üsna korralikult ka tunda. Lõppu lisasin swingimise.

Teisipäev - puhkasin.

Kolmapäev - jõusaal ülakeha tavapärase kavaga, tegin üsna kiire tempoga, sest tahtsin koju minna. Lisaharjutusena tegin swungimist 8kg sangpommiga 10x3.

Naljapäev - olin pea terve päeva Rakveres koolitusel, pidasin ka ise loengut. Natukene (1,5km) jalutasin Pikal tänaval. Puhkepäev.

Reede - puhkepäev, palju askeldamist kodus.

Laupäev - ideaalses plaanis oleksin tõuksima läinud, aga minu jaoks oli väljas väga jäine (tuul), niisiis jalutasin kokku umbes 7km, ülejäänud päeva üritasin puhata, aga suure osa ajast hoopis koristasin.

Pühapäev - kui ma täna ärkasin, siis oli ka vaid +2 kraadi sooja, aga vaikselt tuli välja päike, väljas oli mõnusalt tuulevaikne ja päike oli üsna soe. Tegin hommikused toimingud ära ning lõuna ajal läksin tõuksima. Mul tekkis kohe probleem - mida selga panna?! Mul on küll mõned spordijoped, aga ükski ei sobi kuidagi. Jooksuks on väga õhuke tuulekas, mis sooja ei anna. Rattasõiduks üks veidi soojem ja kilekas, aga ei lase õhku läbi. Seejärel üks tuule- ja veekindel jope, aga ei lase õhku läbi. Lõpuks võtsin hoopis ühe termofliisi (või midagi taolist), mille leidsin kasutatud kujul kuskil buduaarist enne Pekist Priiks. Ei ole küll ideaalne (suurus L, mulle sobiks M paremini), värv samuti tuhm, aga vähemalt ei olnud enam suitsulõhnanine (kui sain, siis lõhnas ikka jubedalt, pesin seda korduvalt). Ehk siis pesu, särk, termopluus ja see fliis. Jalga panin tavalised pikad spordipüksid, sest väljas tundus soe (kahjuks on kõige soojemad püksid üsna madala vöökohaga, vajaksin veidi kõrgemaid). Härra tegi mulle patsi, pähe läks üks torusall, kaela teine. Kätte panin nahkkindad. Ja täiesti piisav riietus sellise tuulevaikse ilma jaoks, kui oleks tuulisem olnud, siis oleks see tuul kehast läbi käinud.
Sõitsin kodunt Haagele ja sealt pöörasin Rahinge poole, kust taas koju tulin. Kokku tõuksisin 19,14km 1h10min ehk suhteliselt rahulik tempo. Keskmine pulss oli 147, maksimaalne 169. Mida külmemaks läheb, seda rohkem teengi ma niisama sõitu.
Hiljem veel jalutamine u 3km.

Järgmise nädala plaanides on mul ka ühel õhtul minna wattbike'iga sõitma. Ma ei tea, kas sellest midagi välja ka tuleb. Nädalavahetuse veedame aga hoopis eemal.
Treener on ka tagasi. Ta tegelikult uuel nädalal nokitses ka muu uue kava kallal.

Nv plaanid ja tegelikkus

Terve nädala ootasin nädalavahetust, et saaks südamest puhata ja ei midagi teha. Aga et seda eelnevat nautida, oli plaanis enne elamise koristamine. Sellega ma ka reedel koju jõudes kohe alustasin, kuid ometi ei läinud see nii libedalt nagu tavaliselt. Küürisin mõnes kohas, aga üsna pea andis käsi märku, et "lõpeta ära, kui sa homme ka veel idagi teha tahad". Päris kohe ei lõpetanud.. ja ai - valus oli. Magamistoas oli lambipirn läbi läinud (seitsme aastajooksul me seda vahetanud ei ole) ja kuna väike lamp annab väga vähe valgust, siis jäi selle koristamisega reedel nagu jäi. Asuasin hoopis suure riidekapi kallale, aga seegi osutus keeruliseks, sest järgmine lambipirn andis otsad (seda pole vist kordagi vahetatud). Ja lõpuks väsisin ära. Panin aga arvutist "Chasing life" mängima ja asusin seda vaatama. Aga samal ajal sorteerisin arvutis fotosid ja kustutasin-kustutasin tuhandeid pilte. Magama läksin pärast keskööd ja ärkasin kell 10. 

Kuigi mul oli plaanis mõnusalt magada, siis tekkis juba kell 10 tunne, et nüüd ongi terve päev mööda läinud ja ma ei olegi mitte midagi teinud. Keeruline - tahaks nagu puhata, aga kui kaua voodis vedeleda, siis ei jõua tegemiste valmis. Vaatasin ilmateadet ja sain aru, et väljas on lausa jäine, sellele vaatamata otsustasin linna jalutada (see oli ka mu plaanides). Jõudsin isegi Eedenisse, kuhu ma väga harva satun, aga seal juhtus olema mingi moeturg, niisiis oli palju sagimist ja lärmi. Küll aga leidsin ühest loodustoodete poest Mirra hambapasta, mis mul just otsa oli saanud (kasutan seda pärast lõunasööki). Edasi käisin Zeppelini Maximas, sest tahtsin sarapuupähkleid. Sel korral vedas, kõik ei olnudki otsas. Jalutasin ka Taskust läbi, aga seal oli mingi toiduproovimise festival vms, niisiis oli seal taas liiga palju inimesi ja liiga palju lärmi. Kaubamajast ma läbi ei läinud. Koduteele jäi veel Humana, kuid sealt ei ostnud midagi. Kodus tegin möödunud päeva ahjuprae soojaks, jätkasin veidi koristamisega magamistoas ja sain aru, et sellise külmaga ma sporti küll ei tee. Vahepeal töötas veel pesumasin. Mina juba vaatasin arvutis järgmist sarja - "Twisted" - ei midagi erilist, aga kuna suvepuhkuse ajal sattusin seda kuskilt poole pealt vaatama, siis palusin Härrat, et ta mulle terve sarja tõmbaks ja eile vaatasin üle poole ära. Samal ajal sorteerisin ja kustutasin taas fotosid. Mul tekkis täitsa küsimus, et mida ma üle aasta tagasi tegin, et nii palju oli veel igast jama? Alles see oli, kui ma fotodes suurpuhastuse tegin, aga väga paljud kasutad olid lihtsalt puutumata. Muidugi on ka võimalus, et sel hetkel neid kaustasid lihtsalt ei olnud (vahepeal olen laptopist kõik pildid lauaarvutisse pannud, laadinud picasast alla vanad albumid ja ilmselt ka vanad plaadid üle vaadanud). Washingtoni pildid on aga kadunud ja neid ei saagi tagasi. Kustutasin kokku üle 10 000 foto ja on kaustasid, mida uuesti üle vaadata. 

Täna ärkasin poole 10 ajal ning mõtlesin ruttu poes käia, aga läksin autoga, sest kütust pidi ka võtma. Nii käisingi turul kanaliha ostmas, Statoilis kütust võtmas, Prismas nädala toidukraami ostmas, Selveri lillkapsast ostmas (sest Prismas polnud), autopesulas autot survepesurioga pesemas. Koju jõudes sõin lõpuks hommikust ja jõin kohvi. Koristasin (jälle). Ja üsna pea peaks Härra kruiisilt koju jõudma. Aga täna on väljas ka päikest, vähem tuult, tsipa rohkem plusskraade ja seetõttu plaanin ikka tõuksiga ka sõita. 

Aga ma ei tunne veel, et oleks puhanud. tahtsin raamatut lugeda, aga see ons eal voodi kõrval ja ootab.. ootab oma aega. 

LC küpsetised

Keeks

Selle keeksi retsepti leidsin ühest blogist.  Kohe ma seda küpsetama ei tormanud, aga väga palju aega ka mööda ei läinud. Esialgu oli maitse kuidagi .. võõras. Ei olnud ülihea või halb, lihtsalt võõras, teistmoodi. Aga mulle maitses. Nii tegin seda kohe päris mitu korda! Kord võtsin seda veidi ka tööle kaasa ja andsin töökaaslastele proovida. Reaktsioone oli erinevaid.. eriti see, mis see küll maksma läks, kui selles on mandlijahu ja kookosjahu... Ja kui kord hiljem seda viisin, siis arvas üks, et see on svamm ja ma parem kasutaks seda ka svammina mitte toiduks... solvav, väga solvav. Kuidas sa ütled teise toidu ohta nii?
Retsept blogi lehelt:
1 dl kookosjahu
1 dl mandlijahu
1,5 dl pofiberit
170 g võid
5 muna
1 spl Bakery+ magustajat (või erütritooli maitse järgi või puhast steviat)
0,5 tl soodat
vanilli maitse järgi (või midagi muud – kaneeli, kardemoni jne)
seesamiseemneid toreduse pärast
Sulata või, vahusta munad, sega kuivad ained omavahel ja siis kõik kokku, sipsuta peale seesamiseemneid. Küpseb leivavormi sees 180 kraadiga 45 minutit.

Mandliküpsised.

Nende tegemise mõte tekkis siis, kui rääkisin ühe sõbrannaga, kes on umbes kuu suhkruvaba olnud. Mõtlesin ka proovida. Retsepte on erinevaid ja esialgu valisin siis lesscarbs.eu blogist krõbedate mandliküpsiste retsepti. 

Retsept blogi lehelt:

3dl/130g mandlijahu
1dl/45g kookoshelbeid
50g hakitud tumedat šokolaadi
0,75dl/60g sukrin gold’i
0,5tl küpsetuspulbrt
0,25tl soola
1 muna
3spl/75g tahket kookosõli (või ilma kookosmaitseta varianti) – pane see näiteks tassi ja aseta tass sooja vee sisse, et õli läheks vedelaks.
Sega kuivained omavahel kokku. Teises kausis vahusta muna, kuni vaht on helekollane, mikserda sisse sulanud kookosõli ja seejärel ka kuivained. Sega, kuni taigen on ühtlane. Aseta taigen kausiga külmikusse vähemalt 30 minutiks.
Pane ahi sooja 190kraadi juurde.
Veereta taignast käte vahel pallikesed, suru need lamedamaks ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jäta ka väiksed vahed, kuna natuke vajuvad küpsised laiemaks, aga samas mitte palju, seega ära neid liiga kõrgeks jäta.
Küpseta, kuni kuldsed (olenevalt suurusest võib aeg erineda, minul läks 15 minutit).

Mina kasutasin Laima 90% šokolaadi. Ja magustajana kasutasin erütritooli ja viimasel korral ka veidi Bakery+'i. Ja kuigi ma seda viimast panin tõesti väga vähe, siis ma ikkagi tunnen seda stevia maitset. Sama lugu, mis nende bounty'dega. Aga siiski olen ma neid korduvalt teinud ja mandlijahu sai ka lõpuks otsa.

Soovitan teistelegi, kes mingid vaheldust tahavad. :)

Tükike Palmse mõisaparki

Kategooriast "teen klõpsu ja loodan, et sellest tuleb midagi välja".

Möödunud nädalal oli tõesti igal õhtul mingit toimetamist. Esmaspäeval jõudsin pärast tööd trenni, pärast trenni kosmeetiku juurde, jooksin korra kodust läbi ja sain linnas sõbrannaga kokku. Kohvitasime Pierre's. Väljas olles joon ma alati lattet, sest tavaine kohv on pea alati liiga kange ja seda on liiga vähe. Aga head lattet ka just igalt poolt ei saa, asi on maitses. Küll aga vaatasin seda menüüd ja hinnakirja ja mõtlesin, kas ma 48 krooni eest ostaksin endale selle ühe kohvijoogi... hakkasin kahtlema. 3 eurot... hea sooduspakkumise ajal saame oma lemmik kohvioad 10 euroga kätte. Paneb ikka mõtlema küll. Aga sõbrannaga oli tore. Mis veel eriti tore - ta on perega juba mitu nädalat võimalikult suhkruvaba. Juhtus lugema raamatut "Ma loobun suhkrust"; peas käis klõps ja rohkem polnudki vaja. Nii vahva. Kuigi meie toitumine ei ole päris sama, siis hetkel meie põhimõtted suhkru osas kattuvad ja nii tore oli muljetada. Juttu oleks kauemaks jätkunud, aga kell tiksus väga ruttu...
Teisipäeval läksin sõbrannale külla. Ja oh üllatust, temagi harrastab suhkruvaba toitumist. Jälle nii vahva. (Ma ei mõista hukka inimesi, kes suhkrut söövad, aga vahva on see sellepärast, et saab oma kogemusi jagada ja inimesed saavadki aru, et kui pole sukrust sõltuvuses, siis polegi isusid. Nii tore on seda kuulda ka kellegi teise käest.)
Kolmapäeval olin vist pärast spordiüritust kodune ja üritasin korda luua... eriti ei õnnestunud. Väljas oli juba pime, triikima ei jõudnud hakata (mulle ei meeldi tehisvalguses triikida).
Neljapäeval ruttasin pärast trenni töökaaslase juurde, et üheskoos (tegelikult oli meid neli) üks koolitus ette valmistada. Kuna see reaalselt toimub vene keeles (hkm), siis minu kanda on pigem praktilised pooled. Esialgu pidime seda kabinetikaaslasega kahekesi tegema, aga üheskoos leidsime, et lähme ikka kõik neljakesti ja saame siis ka üheskoos hakkama. teisipäeva pärastlõuna on igati sisustatud ja loodame, et tööpäeva lõpuks saame asja korda.
Hiljem lippasin poest läbi, pettusin pisikeses Konsumis, ruttasin koju ja tegin Härrale lasanje valmis. Endale otsustasin teha mandliküpsiseid, ikka suhkruvabalt. Juhtus nii, et kui lasanje oli ahjus väljas, siis läksid küpsised ahju ja ise hakkasime sarja vaatama. Umbes 10 minutit hiljem läksin ahju juurde, kui ukse avasin, siis kargas sealt välja suur suitsupilv, järgmisel hetkel üürgas suitsuandur ja korter oli üsna suitsune... Aga küpsised ei saanudki üleliia kannatada! Natukene krõbedamad olid, aga täitsa maitsvad. Tossu tõttu tegin meie rõduukse lahti, tõmbasin kardinad ette. Läksin korraks tagasi kööki ja järgmisel hetkel jalutas kardina vahelt sisse Tige, ei keegi muu, kui meie armas naabrikass. Oh teda nunnukest ja tigedat. Tegi toas ühe tiiru ära, hüppas riidekappi (kui uks veidi lahti on, siis ta oskab käpaga seda kenasti rohkem lahti lükata, samamoodi käib ta vannitoas), peesitas põrandal. Lõpuks hakkasin teda välja meelitama, aga kassid on ikka väga isepäised. Sain ta juba kardina taha, astusin ise kuidagi nii, et suss, milles mu jalg oli, oli teisel pool kardinat ja kass hüppas sellele kallale. Nooojah. Hea, et ma sokkis või paljajalu polnud. Lõpuks sain ta välja. Ta on tige, aga armas.
Vahepeal õnnestus Härral (jälle) haigeks jääda. Ilmselt see viirus liigub ringi, sest ümberringi on teisigi. Aga ikka ninaneelupõletik, algav köha, palavik. Ei tea, kas minu immuunsus on hetkel piisavalt tugev, et terve püsida? Mul on plaan järgmisel nädalavahetusel mitte midagi teha ja puhata (nt tõuksida).

Trennipäevik 28.09.-04.10.2015

Mul endal on tunne, et ma kohe üldse ei liiguta ennast enam... See tuleneb sellest, et väljas on sügis, hommikud ja õhtud on külmad ja pimedad. Ja eelnevate tegurite tõttu ei käi ma tõukerattaga tööl või muidu õhtuti sõitmas. Ja kui ma nädalavahetusel linast ära olen, siis justkui polegi aega selleks aeroobseks trenniks. Tegelikult annaks seda lihtsalt parandada - peaksin jõusaalis ka aeroobset trenni tegema või õhtuti jooksma minema (kuni veel päris kottpime pole). Aga ma ei taha. Ma tahaksin tõukerattaga sõita (jonn).
Ja möödunud nädal oli üldse kiire, igal õhtul oli toimetamist...

Esmaspäev - jõusaalis alakeha trenn, aega läks kuskil 60 minutit, soojenduseks tegin wattbike u 3,4km (u 6min), eriti ei kihutanud. Venitused trenni lõppu. Meil tekkis jõusaali kast, millega saab hästi astumisi teha (ja selleks see mõeldud ongi), valida on kas 40cm, 50cm või 70cm. Muidu astusin ma pingile, mis oli umbes 45cm. Kuigi 40cm tundus väga madal, siis möödunud nädalal valisin ma selle, aga sel nädalal sain aru, et ... ikka tahaks areneda. Niisiis astusin 50cm kõrgusele ja isegi kui see vahe on vaid 5cm (võrreldes selle pingiga, kuhu muidu astusin), siis tegi see harjutuse tunduvalt raskemaks.

Teisipäev - puhkepäev.

Kolmapäev - läksime sõbrannaga Alma Linnasprindi III Tartu etapile. See on kõige lühem etapp - ainult 2 kohustuslikku ja 6 vabalt valitud punkti. Tegime head valikud, sest nii tublid polnud me veel varem olnudki. Vahepeal küll jutustasime rohkem... aga jooksnud polnud üldse ammu, aga see peaaegu 2km tähendas ka Toomele ja sealt alla jooksu.. + teised künkad. Aega kulus umbes 14minutit.
Uuel hooajal jälle. Kaarti oskame juba vaikselt lugeda.

Neljapäev - pärast tööpäeva oli vaja veel tööasjadega tegelda, aga väljaspool tööd, aga minul oli ka trenniplaan, siis saatis juhataja mu veidi varem töölt ära, et jõuaksin kiiresti trenni ära teha ja siis nendega ühineda. Tegingi ülakeha jõusaali trenni väga intensiivselt ehk umbes 35 minutit (või veidi rohkem).

Reede - puhkepäev.

Laupäev - toimetamised ja jalutamised (kokku u 6km).

Pühapäev - puhkepäev, jalutamine (kokku u 3,5km).

Minu jaoks tundub selline nadi nädal... aga mis seal ikka.
Homme jõusaali ning hakkame kava korrigeerima.