See kella keeramine ajas asjad veidi segamini. Ühtelugu oli mul hea meel, et sai laupäev vastu pühapäeva kauem magada, aga uue kella järgi olin juba kella 8st üleval, mis on pühapäeva kohta natukene vara. Terve päev oli tunne, et kell on tunduvalt rohkem kui tegelikult. Läksin kella 17 ajal jooksma ja oli täiesti pime. Ja pühapäeva õhtuks oli olemine üsna kutu. Eile õhtuks oli aga Härra poole 10ks omadega kutu, minul aga und polnudki.. sellist asja juhtub meil ikka väga harva. Seevastu aga hommikud olid kergemad, samas on veidi kurb olla tund aega enne äratust üleval ja püüda meeleheitlikult veel magada.
Aga mõned päevad veel ja siis on kõik vanaviisi. Siis ei näe enam hommikuti päieksetõusu ja on ühtemoodi pime hommikul ja õhtul.
(27.10.15)
---
Vahel on tühjaks pigistatud sidruni tunne ka siis, kui kolleeg ei puhkusel ja kõik ongi peaaegu plaaniline töö. Kella poole neljaks oli selline tunne, et ei jõua ka trenni või koju. Tegelikult oli see vaimne väsimus, aga lõi raskeks terve keha. Inimestega suhtlemine võtab vahepeal kogu energia ära. Eks see koht ole ka selline ... imeb energiat. Tavaliselt on pärast trenni jälle kõik paigas, aga täna olen ka praegu täiesti kutu.
Ja aeg-ajalt kurdab õeke, et ma üldse ei helista talle õhtuti. Ei helista jah. Helistan siis, kui asja on. Ma lihtsalt ei jõua niisama helistada. Ma ei helista praktiliselt kellelegi niisama. (ma isegi ei rppvi neid tasuta minuteid ära rääkida).
---
Homme läheb pärast tööd sõbranna poole, kellel on täna sünnipäev. Üks nendest, kes on suhkruvaba ja ta on üsna lchf. ;) Nii vahva! Hakkangi üsna varsti mandliküpsiseid tegema, et needki homme kaasa võtta. Kusjuures alles ma ostsin seda mandlijahu, aga ma olen viimasel ajal neid küpsiseid nii tihti teinud, et täna saigi viimased 3dl otsa. Äkki nüüd mõneks ajaks isu ka täis? Aga sama sõbranna rääkis, et tema saab küll steviaga (tilgad) kohvi juua, kord proovis minu pool ja siis ei sobinud. Aga vot proovis ka neid küpsiseid teha ja ütles, et seal jäi see kõrvalmaitse nii tugev, et rikkus kogu maitse ära ning küpsised lendasid prügikasti. Viin nüüd homme enda versiooni, mul on magustajana kasutatud erütritooli.
---
Nädalavahetusel sattus mu toitumine üsna tugeva kriitika alla. Aga see oli täiesti suvaline kriitika. Ja lõpuks oli mu enesetunne üsna kehv. See ei puutu kellessegi teisesse, mis ma söön. Ma ju söön täiesti normaalset toitu! Ma lihtsalt ei söö maiustusi, jahutooteid, teraviljatooteid (sh risii, tatart), kartulit. Mis seal nii kummalist on? Ma söön KÕIKE vajalikku. Ma olen lihtsalt süsivesikud vahetanud heade rasvade vastu ja ongi kõik. Aga millegi pärast keskenduvad inimesed, kes seda kritiseerivad, sellele, mida ma ei söö, mitte sellele kõigele, mis ma söön ja mida head see mu organismile teeb. Nende kuulamine on selekteerinud välja ainult kindlad asjad ja kõik muu jookseb justkui kõrvust mööda. Nad arvavad, et ma vist piinan end. Ja olen hull. Ja ma olen sellest väsinud. Väsinud enda õigustamisest, sest ma ei pea end õigustama. Kui inimene ei söö allergia või talumatuse tõttu teravilja, siis seda aktsepteeritakse, aga kui see on inimese enda valik, siis on ta järsku... segane? Minu arvates on siin oluline see, kuidas mina ennast tunnen.
Ma tahan, et inimesed aktsepteerivad minu "ei, ma ei soovi seda" nii, et ma ei pea seda põhjendama, selgitama, aru andma.
Ja kui lõppu tuli küsimus, kas mu ema ja õed, siis aktsepteerivad mu muutunud toitumist, siis sain ma rõõmuga vastata, et "jah". Nad austavad seda. Aitäh.
(28.10.15)