Tänane tööpäev möödus imekiiresti. Ei ole ka midagi imestada, sest terve pea hommikupooliku tegelesin ühe (kergelt öeldes) tabeliga ehk kogusin andmeid. Esialgu jõudsin pea pool ära teha, aga osaliselt pean veel kelletki abi paluma, sest mul ei ole kõigele vajalikule ligipääsu. Vahepeal käisin lõunal, seejärel oli väike nõupidamine ja siis uba plaaniline jooksevtöö, aga lauale jäi piisavalt tööülesandeid ja märkmeid, millega homme edasi tegeleda. 

Hommikupoolikul (enne tööprogrammide avamist) lehitsesin koolitusprogramme ja avastasin, et detsembri alguses mul koolitust ei ole. Nimelt lähen sellele koolitusele juba sel nädalal, aga esialgu oli see meie graafikus detsembri alguses, aga kohad täitusid ruttu ja seetõttu tehti lisakoolitus. 

---

Võtan novembri alguses välja ühe lisapuhkusepäeva ja käin väikese tiiru välismaal. Jah, lähen küll ainult naaberriiki, aga sel korral on lootust seda veidi rohkem näha. Esialgu ei olnud plaani sinna kohe mitmeks ööks jääda, mõtlesin, et mis ma ikka sõpra segan (:D), aga kuna temal on aega ning ka mina sain selle aja endale tekitada, siis miks mitte? Sõidu sain väga soodsalt. Ja sõpra pole varsti juba aasta näinud..

---

Täna koju tulles olid Statoili tablool hinnad taas alla ühe euro.

---

Täna tegin Härrale täidetud paprikat (majonees, ulukihakkliha (tsipa sibulat), peale juust), ahju veel ka friikartulid, kõrvale küüslaaugukaste. Hakkliha jäi alles ja seetõttu lähen ostan mingil päeval paprikat ja teen seda veel. Homme teen ilmselt šnitslit. Lisaks ei oska ma midagi välja mõelda, mida ma neljapäeval ja reedel lõuna ajal sööma peaksin, sest kohvikutest on valikutes vaid DuNord ja ma tõesti ei taha sinna minna. Peab vist midagi lihtsat kaasa võtma. Päeva jooksul ei ole võimalik ka kuskilt head kohvi saada. 

Ise sõin täna (ja sõin eile ja söön homme) peekonikuubikud hakklihaga, juurde türgi oad ja lillkapsas, lisaks ka või. Ma ei plaaninud seda ka homme süüa, aga portsjonid olid nii suured, et lihtsalt jäi alles. 

Hommikumenüüks on mul endiselt peekon (hetkel siis kuubikud) ja praemuna, kõrvale rasvakohv. Kohv on iseenesest väga hea, aga mind häirib see, et see nii ruttu maha jahtub. Või, mis ma sinna lisan, tuleb ju otse külmkapist, tass on samuti jahe. Üldjuhul selle anuma ja mikseriotsa panen veel enne kuuma vette, et need soojeneksid ja kohvi kuumust ära ei võtaks.. muidu oleks see kohv ikka päris leige. 

---

Viimasel ajal on lugemine jäänud soiku. Õhtuti on endiselt nii palju teha.. aga lugeda ei taha niimoodi pooleldi, tahan korralikult süveneda, sättida end mõnusalt voodile, võtta kõrvale kohvitass või teetass või vähemalt vesi, nautida olukorda. Ma ei taha mõelda, et peaks kööki koristama, pesu triikima, tolmu võtma... 

Ise ka ei usu, aga hetkel loen ma ühte fantaasiatriloogia esimest osa. Mina ja fantaasia? No Näljamängud mulle ju meeldisid.

---

Ja täna vestlesin veidi juhatajaga. Kohe pärast väikest nõupidamist. Nõupidamise ajal istusin diivanile, aga vestluse ajaks mõtlesin istuda toolile, mis üle laua juhataja vastas. Aga ei olnudki tööjutud. Ja kuna polnud tööjutud, siis ka juhataja ei jäänud laua taha, vaid istus ise diivanile. Ja vot see ongi see, millest ma aeg-ajalt kirjutan. See on see suhtumine, mis kutsub tööle ja teeb sellest kindla paiga. See, millest ta rääkis, selle, millele ma ise tegelikult igapäevaselt mõtlen... Oeh. Ma olin veidike üllatunud selle vestluse üle, positiivses mõttes. Aga ennast pani see veel rohkem mõtlema. Jah, nii ongi. Aga mida teha?

NB. töö osas sain ka kiita