Minipuhkus

Eile pesin punaseid riideid, et oleks tööl midagi selga panna. Täna võtsin ette mustavärvi riided. Kui pesumasina programmi lõpuni oli jäänud alla 20 minuti, siis märkasin kraanikausi juures pesupulbritopsikut... mis oleks pidanud masinas... ja tegema pesu puhtamaks. Egas midagi. Nüüd töötab pesumasin uuesti, sel korral ei pese vaid puhta veega, vaid sai lisatud ka pesupulber.
---
Nädalavahetus oli väga tore. Ja nüüd tuleb nädalavahetusest puhata.
Neljapäeval jõudsin kodus kõhu täis süüa, asjad ära pakkida ja Härra viis mu Simple Express bussile. Kas teadsite, et bussifirma kodulehelt ostes on piletid soodsamad (kui kohti veel jagub)? Mina sain ühe otsa 4 eurot ja teise otsa 3 eurot ehk 7 euroga Tallinna ja tagasi Tartusse. Jah, buss ei ole küll nii mugav kui nt Lux Express, aga mul ei ole ka millegi üle kurta, sest kui väljas on kottpime, siis ei taha ma niikuinii selle väikese ekraani pealt filmi vaadata.
Niisiis Tallinna sõites üritasin tukkuda, mingil määral lugesin ka blogisid, aga see telefoniekraan on ka nii hirmus pisike, et.. eriti ei lugenud.
Tallinnas pidin ostma uue bussikaardi, sest vana olin jätnud koju. Aga jänest ma ei sõida... kardan trahvi saada. :)
Sai natukene jutustatud ja oldud ja magama mindud.
Olin üleval enne äratust, aga otsustasin end mitte enne äratust liigutada.. ma oleks seda ootama jäänudki, sest äratus töötan ilma helinata. Hiljem viskas telefon ka niisama villast ehk kõik läik paigast.
Üle lahe hakkasin sõitma kella kaheksase Viking Line laevaga (tänu sportlikule hooajale oli mul liinireisi üks ots 5 eurot ehk edasi-tagasi 10 eurot), lisaks võtsin hommikusöögi (10 eurot), et oleks midagi teha. Kõhu sain täis, aga seal oli väga lärmakas ja seetõttu ma seal eriti kaua ei püsinud. Edasi lugesin raamatut ja tegin tiiru poes.
Helsingis hakkasin aga kuskile kaubanduskeskuse poole tatsama, sest pidin kohtuma ühe klassiõega. Kui ta helistas, siis polnud mul aimugi, kus ma olen, aga õnneks leidsin Stockmanni sildi ja sealt ta mu leidiski. Esialgne plaan oli kohver kuskile hoiule panna, aga ühed kapid olid liiga väikesed ja järgmiste juurde me ei jõudnudki. Ehk me läksime kohvi jooma ja jäime sinna seniks jutustama kuni klassivennast sõber välja ilmus. Esialgu oli hirm, kas... kas on ikka lihtne rääkida, aga see hirm oli üsna asjatu, juttu oleks veel kauemakski jätkunud. Nii vahva oli näha. Viimasest kohtumisest oli möödas üle 5 aasta (ja tol korral oli see väga põgus).
Kuna inimene, kellele külla läksin (klassivennast sõber), on mu parim sõber, siis edaspidi ongi ta siin Sõber. Kui ta kohale ilmus, siis käisimekolmekesi Itis, aga see käik oli üsna kiire. Edasi läksime juba kahekesi poodi ja edasi tema koju süüa tegema.
Esialgne plaan oli minna ka jõusaali, aga pärast sööki (kanawok) me sinna enam ei jõudnud. Küll aga käisime kesklinnas jalutamas. Saan lõpuks öelda, et olen naaberriigi pealinna ka veidi rohkem näinud. Ja suurema osa ajast me lihtsalt jutustasime.. elust. Nii nagu ikka. On inimesi, kellega ei saa jutt otsa. Vahepeal (suvel) oli küll periood kui me eriti ei suhelnud, aga see on juba selja taga ja ei oma enam tähtsust. Vähe on selliseid, kellega tunned, et uuesti kohtudes saab juttu jätkata täpselt sealt, kus see eelmine kord pooleli jäi.
Laupäeval käisime loomaaias, mis oli selline väike, aga armas. Mõni üksik loom ennast ei näidanud, aga see meid ei seganud. Ilm oli paraku palju tuulisem ja ühel pool saart oli ikka väga jäine. (Nii tore, et ma Eestis selle mütsi endale ostsin!). Lisaks käisime Ikeas ja Sõber ostis endale lauaplaani (sest jalad olid olemas) ja tooli, hommikupoolikul olime talle veel voodialuseks saanud mõned euroalused. Tundub, et pärast mõnda kuud hakkab ta end ka veidi sisse seadma, aga on igati õige mitte liiga palju asju osta, kui neid ei ole vaja, kui ei plaani sinna väga pikaks ajaks jääda ja kui suurem osa ajast ollakse tööl.
Õhtul sõime lõhet, mis oli imehea! Kui Sõbra korterikaaslane oli sõpradega linna peale läinud, siis vabanes ka saun. Lisaks vaatasime lõpuni möödunud õhtul (mina jäin magama :D) alustatud filmi "Chappie".  Minu jaoks oli see suht selline imelik ja mõttetu film, aga kuna esimesest filmivalikust ma keeldusin, siis sellega leppisin (Härra vaatas ka seda mingi kuu tagasi ja väga ei kurtnud). Saun oli küll elektriline, aga ikkagi nii mõnus, kui enam nii tihti saunas käia ei saa. Ja jutustasime ja jutustasime.
Pühapäeva hommikul otsis Sõber tükk aega oma võtmeid taga ja mõtles juba igasuguste erinevate variantide peale, mis nendega küll juhtuda võis. Pakkus (kui ma juba peaaegu Eestis olin, aga võtmed olid ikka leidmata), et äkki kukkusid ka minu kohvrisse ja sõidavad minuga tagasi Eestisse. Ma kartsin, et äkki juhtuski nii, kuigi ma polnud võtmeid näinudki. Õnneks mitte! Olime vaadanud filmi usb-ga, mis tuli panna teleri taha... ja usb oli võtmete küljes. Aga enne, kui ta selle avastas, oli ta terve korteri läbi otsinud (korduvalt) ja käinud ka pürgi uurimas. Ikka juhtub!
Eile sõitsin tagasi Tallinnasse ja sealt Tartusse, suurem osa päevast läkski sõidu peale.
See oli küll väga minimaalne kokkuvõtte, aga raske on midagi öelda, kui üle pika-pika aja saab kokku parima Sõbraga ja on jutustada rohkem kui lihtsalt palju. Tõeline kvaliteetaeg.
Kuskilt poolt tuli küll ka veidi imelikke pilke, kui ma üksi naaberriiki Sõbrale külla läksin. Et miks Härra ei tulnud. Või miks ma mitmeks päevaks jäin. Ei oska kommenteerida, sest mina ei näe probleemi. Küll aga loodan, et järgmine kord saab Härra minuga kaasa tulla.
---