Täna hommikul tundsin rõõmu, sest lkõpuks ometi olid väljas plusskraadid (jah, 4 päeva miinuskraade on väga pikk aeg). Hommikul vara ei olnud tuul ka veel väga tugev ja mul oli isegi plaan minna õhtul jooksma. Aga tööpäeva jooksul ma õue ei sattunud ja kella 16 ajal välja minnes sain aru, et joosta saaks vaid ühes suunas ning matsin selle mõtte maha. Kuigi korraks tundsin end halvasti, sest trenni tahaks ka teha, siis tegelikult on see igati õige - ma olen väsinud ja stressis. Ma eeldasin, et sel nädalal on tööl kergem, kolleegid tagasi, aga tegelikkuses tuli taaskord nii palju selliseid jooksvaid erakorralisi tööülesandeid, et kõik algsed plaanid pöörati pea peale. Teatatud asjadega olen siiani hädas ja järgmine nädal on juba detsember (mul on varsti puhkus!). Veidi üle 2,5 nädala tagasi tuli juhatajale kutse osaleda ühel konverentsil ja ka ise ülesastuda. Paraku oli kuupäev ebasobiv nii talle kui ka minu kabinetikaaslasele, siis ta arvas, et saadaks sinna minu. Jah, pidi küll olema ka ettekanne, aga see koos ühe teise asutusega. Tol ajal lähipäevil saata sisund, millest see ettekanne võiks olla, täpsemalt. Ootasime ja ootasime, ei tulnud mitte mingit kirja. Täna helistas mulle sellest teisest asutusest inimene, kellega koos peaks selle ettekande tegema. Tema oli saanud eile kirja ja hakkas justkui ettekannet kokku panema. Meile ei saatnud keegi kirja. Kirjutasime ise ja nad ütlesid, et on jah veidi ajahädas. Veidi?! Ma olen natukene pettunud ja kohkunud. Täna ei olnud meil aega seda ettekannet koostada, ilmselt ei ole seda aega ka esmaspäeval (asendan kolleegi, lisaks enda töö). Millal me seda siis teeme? Mida ma seal üldse räägin? Suurel konverentsil...? Kergelt öeldes on hirmus, sest see teema ei ole ka päris minu teema, kui tekivad küsimused, siis.. ma ei oskagi vastata (ma kardan). Aga ise ma segasin end sinna. Jälle. Härrale tegi see kõik kergelt öeldes nalja. 

Eile õhtul käisin sõbrannal külas, tema noorem laps saab uuel nädalal aastaseks. Oli tõeliselt tore õhtu, jõime kohvi, sõime (ta on on ka lchf), ajasime juttu. Tõeliselt kvaliteetaeg ja ma tundsin end nii hästi. Tundsin, et ma natukenegi puhkan sellel lühikesel õhtul.

Ema tegi möödunud nädalal esimese piparkoogitaigna. Niisiis sai ka piparkooke tehtud. Esialgu kahtlesin, aga otsustasin, et teen ka ise ühe taigna. (kuigi ma ise ei söö, siis teistele saan ikka pakkuda)

Möödunud nädalavahetusel oli talv. 

Mmm...

Tänane peekonisushi. 

---

Vahepeal on vahetunud kuupäev. Eile, pärast nende piltide lisamist, läksin elutuppa "The Flash'i" vaatama ja kella kaheksast alates võitlesin tugevalt, et mitte magama jääda, aga tegelikult olid silmad kinni ja lahti, kinni ja lahti. Kui sari läbi sai, sest hetkeks suikusin diivanil, aga seejärel vedasin end kuidagi voodisse. Mõtlesin, et poeb päevateki alla ja lihtsalt puhkan veidi, et mõne aja pärast edasi toimetada. See oli vist üsna naiivne mõte. Härra pani mu ikka päris teki alla ja hetk hiljem olin ma uinunud. Ärkasin kaks tundi hiljem, sest mul hakkas lõpuks tohutult palav, mis seal imestada, kui olin magama jäänud kahe teki alla, seljas veel kapsun-kleit ja jalas retuusid ja mõnusad paksud sokid. Pool 23 olin endiselt väga väsinud, aga siiski veidi puhanud, nii et unisena sai selga tuduriided ja tehtud õhtused toimetused vannitoas. Ruttu olin tagasi voodis ja jäin taaskord magama. Ühel hetkel võtsin ka sokid jalast, aga öösel otsisin need uuesti üles, sest varvastel oli külm. Ärkasin täna kell 9 ja tunnen end veidi paremini. 

Väsimusest ja stressist räägib ka see, et väga mitmel õhtul on mul kogu aeg külm. Ise olen pikkade riietega, mitme teki all peidus, aga ikka värisen. Kahjuks on kõik villased sokid kadunud! Aga leidsin möödunud aastal ostetud mingid soojad sokid (mingist villast), mida kasutasin Pekist Priiks üritusel. Nendega on tõesti soe. 

Hommikupoolikul tegin tiiru linnas. Turult ostsin sealiha ja kitsuliha. Rahvaraamatust ostsin mõned seinakalendrid. Apteegist ostsin Härrale allergia rohud välja (palusin perearstil saatekirja kirjutada - saab rohkem tablette vähema raha eest). Loitsukellerist ostsin eukalüptiõli ja kasutan seda aroomilambil. Kalevi kommipoest ostsin ebastandardseid komeedikomme, mida mõne jõulupakikese sisse poetada. Ja (kohvi)lokaalist Säde ostsin ühe latte ja ühtlasi tegin id-kaardiga endale ka kliendikaardi. Kohv oli tõeliselt hea! Aa jah ja Rimist ostsin porgandeid, sest need lähevad ahjuliha juurde ja meil polnud kodus ühtegi! (Mina ei söö porgandit ja Härra sööb väga harva.)

Plaanis oli Härra juukseid lõigata, aga kuna ilm on selline.. pime? siis lükkame selle homsesse ja loodame, et homme on valgem. Vahepeal tuli mul mõte juba piparkoogitaigent teha! Tikker just kirjutas, kui lihtne see on. Aga mina teen ikka oma ema taigna järgi, mis tähendab seda, et teen ka suhkrusiirupi ja taigen on ikka tavalise nisujahuga. Miks? Sest minu Härra on ses suhtes üsna valiv ja vastasel juhul peaksin ma selle need piparkoogid ära sööma (aga need ei sobi minu lchf-ga). Niisiis teen ma ikka neid traditsioonilisi piparkooke. Isegimaitseained (meie pere ei kasuta piparkoogimaitseainet) olid olemas, aga viimasel hetkel avastasin, et sidrunhapet ei ole. Niisiis alustan taigna tegu hiljem (või homme). 

Iseenesest peaks koristama ja pesu triikima, aga kergelt öeldes ma lihtsalt ei viitsi. Tahan niisama olla, puhata, lugeda raamatut, kuulata muusikat ja juua kohvi. Ega see puhas pesu eest ära jookse ja koristada jõuab ka hiljem (tegelikult ma nädala sees ühel õhtul isegi jõudsin veidi koristada). 

Vahepeal olen ahjus röstinud metsapähkleid ja kreekapähkleid. "Tellisin" neid tädi käest, kes ostis need Balti turult. Need on seal väga hea hinnaga (võrreldes poega) ja maitsevad väga hästi. Eriti hästi aga siis, kui on ahjus röstitud. 

---