2016?

Ma tahaksin kuskile reisida, ideaalis kuskile, kus käinud pole, aga samas tiksub südames ikka London, lisaks tahaks käia ikka Soomes sõbral külas, agaveel kuskile, ma ei tea kuhu. Aeg-ajalt ma olen ikka vaadanud Ryanair'i pakkumisi (säästureis) ja ööbimisvariante... aga jahm. Ja lisaks kardan ma veidi lennata.

Ma tahan rõõmu tunda tervisespordist ja osa võtta rahvaspordiüritustest. Tahaksin joosta rohkem kui sel aastal, aga kui on tõuksi armastus, siis teen seda. Loodan minna aprillis Kõlleste rattamaratonile, kus on eraldi arvestus ka tõuksidele, seejärel Rattarallil lühem distants tõuksiga, seejärel juunis Pärlijõe Tõukerattamaraton, juulis Sangaste sprint, august Salamaa kross ja septemberis Tartu rattamataroni lühem distants. Ma vähemalt südamest loodan, et kõik need suvised üritused toimuvad. Joosta tahaks ka, alustaks näiteks Parkmetsajooksuga, siis on Otepääl selline tore üritus nagu Tehvandi Mäejooks, tore oleks võtta esimest korda osa Tartu Jooksumaratonist, aga maisse jääks ka Tartu Kevadjooks. Juulis oleks tore joosta kodukandis ehk Südasuve maratoni raames ja augustis tahaks minna esimest korda Eesti Ööjooksule, aga augustis oleks ka Treenituse Suvejooks ja Sügisel Tartu Linnamaraton. Kui nüüd natukene mõelda ja seda kõike reaalsuses võtta, siis ilmselgelt on seda liiga palju, sest ürituste vahele peaks mahtuma ka oma elu ja teised tegemised. Minu ideaaliks oleks ikka läbida need tõuksiüritused ja seda jooksuasja vaadata jooksvalt, sest .. noh minu jooksuvorm on nagu on ja ma ei planeeri mingit erilist treeningut ka, et seda parandada, sest eesmärgid on teised. Kunagi otsin kuupäevad ka juurde ja eks siis ole näha... samuti ei registreeri ma end kuskile liialt vara ära, panen enda kalendrisse kirja soodsaima regamise viimase kuupäeva ja siis otsustan (näiteks sel aastal olin ma vist jaanuaris reganud ennast Saadjärve jooksule... aga unustasin selle.. lisaks ei tulnud ka ühtegi meili korraldusliku poole pealt (tavaliselt enne üritust ikka tuleb), aga üks kord googeldasin enda nime ja siis avastasin, et olin seal nulliringiga).

Ma tahaks puhata nii, et ma puhkan, tunnen, et ma puhkan. Ma tahan pärast suve tunda, et ma olen puhanud. Ma ei tea, kuidas see võimalik on, sest ega eriti ju ei ole...

Ma tahan raamatuid lugeda, üle ei tasu pingutada, aga igal kuul võiks üks ikka loetud olla (tegelikkuses muidugi rohkem, aga alati ei ole ka tahtmist (või aega?) lugeda).

Tahan jõuda kinno, teatrisse, muusikaüritusele. Näiteks veebruaris Smilers Vanemuises.

Tahan jätkata LCHF toitumisega. Täpselt nii kaua kuni see mulle sobib. Sest sobib. Ma tunnen nii. Muidugi võiks katsetada uusi retsepte, aga vanad on ka head ja toidud maitsvad. Praegu teen ma näiteks esimest korda puljongit... eks tegelikult see ise podiseb seal pliidil juba alates eilsest (ööseks võtsin siiski ära), aga no ikkagi. Hiljaaegu tegin ju alles esimest korda kapsarulle!

Tahaksin minna loodusesse piknikule.

Tahaksin meres ujuda.

Tahaksin käia mõnes muuseumis.

Tahaksin käia mõnes uues Tartu kohvikus (neid on nii palju).

Tahaks ise midagi meisterdada või teha... (siiani on see soolikas mul puudulik, aga ehk lööb veel miskit välja).

Olla õnnelik ja rahul endaga.

Ja siis tahaks veel seda ja seda ja seda.

roosa kvarts

Juba üsna mitme aasta jooksul olen mõelnud, et võiks endale mõne kristalli soetada. Olen ka varasemalt alustanud uurimist, siis aga läinud segadusse ja loobunud. Esmaspäeval sõbranna juures tuli see taaskord jutuks, temal on mõned kivimid, mida ikka kaasas kannab. Samuti olin käinud veel Loitsukelleris ja neid silmanurgast piilunud. Täna aga sattusin Marilyn Kerro fb lehele, uurisin seal, googeldasin, läksin edasi Loitsukelleri lehele ja valisin välja, mida ma endale tahaksin. Muu hulgas oli ka käevõru roosast kvartsist. Täna läksin siis oma nimekirjaga poodi, võtsin endale rahulikult aega, vaatasin ja valisin, hoidsin neid kivikesi käes. Loitsukelleri valisin sellepärast, et hetkel seal endiselt -30% ja lisaks seal on lihtsalt imetoredad müüjad! Leidsin pea kõik, mis ma soovisin, aga selle käevõruni kuidagi ei jõudnud.
 Seejärel sain kokku ühe armsa inimesega, kellega läksime Entrisse kohvi jooma. Vahepeal oli mitu aastat, kui saatsime vaid sünnipäevatervitusi, aga suvel nägime üle pika aja ja kui sain teada, et tal on just täna Tartusse asja, siis üks väike kohv sobis sinna nii hästi. Ja siis ta ütleb, et tal on mulle midagi, et ta teab küll, et ma muidu rohelist kannan, aga .. ehk kannan ka seda. Ja siis ta ulatab mulle kotikese, kus on roosa kvartsi käevõru...

Aitäh. 

Seda on väga vaja. 

Temperatuuri mõttes tuli lõpuks talv. Väljas on külm! Küll on hea, et mul on hetkel vabad päevad ja ma ei pea hommikuti autot kraapima. Küll aga tunnen puuudust kaminast. Elvast tulest. Aga õnneks saab küünlad põlema panna ja läheb kohe hubasemaks. Kui ma esimesel jõulupühal tagasi Tartusse tulin, siis hakkasin koristama. Ideaalis võiks muidugi enne jõule koristada, aga mul polnud selleks aega. Tolmurullid kadusid kappidelt ja riiulitelt. Muidugi see pimedas koristamine on mul selline, et vahepeal väsin ma ära, puhkan, siis koristan edasi. Ja eks jäigi veidi ka koristamata, aga seda kõike jätkasin järgmisel hommikul. Suurem osa sai tehtud, aga kõigeni ikka ei jõudnud. Ruumi ei ole ja see teeb mu närviliseks. Meisterdasin veel ise kapsarulle, mis tulid tõesti head. Lugesin läbi ühe raamatu. Eile käisin sõbrannal külas ja tema raamatukogust sain kolm raamatut ja mitu jäi veel ootele. Paraku pole mul täna olnud lugemis tahtmist, ma proovisin küll, aga ei suutnud keskenduda. Samuti ei suutnud tikkida, see üks väike projekt, mida ma juba 1,5 aastat tagasi alustasin.. no ei tule välja ja tõmbasin otsa kokku. Üks kass sai endale vaid kontuurid. Ma aeg-ajalt otsin ikka pulsikella Polar m400. Otsustasin vaadata ka kasutatud kellasid ja ajab närvi, et kell müüakse maha, aga kuulutust alla ei võeta! Ei võeta ka siis alla, kui inimene kirjutab ja küsib kella kohta, vastatakse, et müüdud. Mismõttes? Umbes kahe nädala pärast saan Tele2st ilma leppetrahvita ära minna, siis mõtlesin täna Elisast pakkumist küsida. Oleks ka EMTist küsinud, aga ei leidnud kodulehel sellist võimalust. Minu üllatuseks helistati mulle vähem kui tunni pärast, pakett sama hinnaga, sama palju minuteid ja Internetti, aga küsisin lisaks ka smsi. Noormees ütles, et neid ei ole lisatud, keegi ei küsi ka enam, aga kui ma küsin, siis saan 100 smsi ka. Küsisin ja sain. Ma lihtsalt ei harva, et kogu aeg peaks Internetis sõnumeid saatma, nii tore on ka tavalisi sõnumeid saata ja saada. Mul endal poleks levi suhtes vahet, kus ma olen EMT või Elisa, aga vot Tele2-st pean ma loobuma. Eks nad ikka vast helistavad, kui mu number liikuma hakkab, aga mida pole, seda pole. Karikate Emand on korduvalt kiitnud  Elizabeth Arden Eight Hour kreemi, otsustasin minagi lõpuks proovida. Eile esitasin tellimuse ja juba täna sain paki kätte! Olen ökopoest ostnud selliseid veidi teistsuguseid viirukeid Saare Lõhn poolt. Kodulehte ma hetkel ei leia, aga siin blogis on ka neist kirjutatud. Minul on Kask&Kadakas ning Mänd&Kadakas. Nii mõnus lõhn, selline tunne nagu oleks maal. Oh! Eile avastasin need ka Loitsukellerist ja hetkel on seal püsiklientidele peaaegu kõik -30%.

Aasta 2015

Taaskord aasta viimased päevad. Ja justkui oleks õige mõelda sellele aastale tagasi. Aastasse mahtus suur kaotus, aga ka rõõmsaid uudiseid ja sündmusi. Kevadel käisin üle Atlandi ookeani ja vaatasin oma silmaga White_House ning jalutasin Washingtoni monumendi juures. Üks nädal oli ka suvi ja siis sai kaks päeva peesitada Narva-Jõesuus seoses suvepäevadega, üle hulga aja sai Eesti meres ujuda. Suve pikenduseks käisime Härraga Türgi puhkamas, päike põletas, vesi oli soolane, toit maitsev. Kolmas reis oli naaberriiki Soome sõbrale külla.
Aasta alguses alustasin LCHF toitumisega. Alguses oli raske, eriti trennid, aga mida aeg edasi, seda paremaks ja lihtsamaks läks. Minule see praegusel hetkel lihtsat sobib, mul ei ole enam suhkrusõltuvust ja mu liigesed ei valuta. On olnud ka tagasilangusi (reisid) ja olen teinud ise enda peal katseid mõne koogitükikesega. Ka jõulude ajal sõin ma veidi piparkooke, aga oluline on see, et isusid ei tulnud tagasi. Nüüd ajan jälle omarada edasi. Ma ei tunne puudust leivast-saiast, kartulist, riisist, tatrast või magusast, tõesti ei tunne. Ma joon imehead kohvi ja söön mõnusat rasvast liha toredate köögiviljadega.
Aasta alguses käisin veel usinasti Arena spordiklubis. Pärast möödunud aasta Pekist Priiks juhtus mu jooksmise entusiasmiga midagi ja kui sinna otsa tuli veel LCHF algus, siis läks kõik veidi nihu. aasta alguses olid trennid rasked, eriti aeroobsed. Jõutrenniks tuli jõud ruttu tagasi, aga see pulss jäigi hüppama, kadus igasugune kiirus ja vähenes võhm. Kui olematu lumi kadus, külmakraadid muutusid plusskraadideks ja tuul päris minema ei puhunud, siis hakkasin aegamisi tõuksiga sõitma. Arena kaart sai aprillis läbi ja pärast väikest pausi jätkasin trenne töökoha jõusaalis uue kavaga. Ja seal olen ma endiselt. Kavad on mitmeid kordi vahetunud. Ma tunnen, et ma arenen. Treener on imetore (ja täiesti tasuta saab personaaltrenne). Pärast tööd lähen kohe trenni ja nii kulu vähem aega. Suvisel perioodil käisin tõuksiga võimalikult tihti tööl (ja oi ma olin väsinud, sest töökoormus oli tohutu). rahvaspordivõistlustest alustasin ikka Parkmetsajooksuga ja seejärel Kevadjooks, mille 10km olid ikka ilmatuma pikad. Juulis jooksin kodukandis 7km ja augustis Suvejooksu raames 5km. Ja sellega vist jooksud piirdusidki, sest mul ei olnud erilist vormi ega tahtmist. Ma olen viimastel kuudel käinud näiteks rohkem jooksmas kui suvel! Mina, kes ma arvasin, et ma pimedas ja külmaga küll joosta ei taha. Ja siis see tõukeratas! Enne jaanipäeva oli Pärlijõe Tõukerattamaraton, kus sõitsin 30km, juulis käisin Sangastes spintimas, augustis sõitsin krossi ja septembris käisin tõukerattaga Tartu Rattamaratoni lühemal distantsil (40km, mis on senini minu pikim järjest läbitud teekond tõukerattal). Hooaja lõpetasin eile väikese 6,5km ringiga (ja väljas oli sel hetkel -9 kraadi, sest päike just tõusis).
Vahepeal oli mul tunne, et ma käin hambaarsti juures ja autoremonditöökohas tihedamini kui maal (ilmselt käisingi). Aga mul on imetore hambaarst! Ja autoremondilukksepad ka! Ja auto annab rohkem liikuvust, isegi tõukeratas mahub sinna peale!
Lemmilooma me teavatael põhjustel võtnud pole, aga ka möödunud aastal andsin naabrikassile vorsti, ma püüan temaga ikka häid suhteid luua, aga tundub, et vorstiga, mida ta innukalt sööb, see ei õnnestu, sest hiljem järgneb ikka käpalöök.
Aasta algusest on meil köögis induktsioonpliit, millega oleme ülirahul! Märtsis kukkus telefoniekraan esimest korda katki, sai edukalt vahetatud, sügisel teistkordselt, kuid paraku trükkimine on väga raske. Härra "uputas" reisi ajal telefoni soolasesse merevette ja tema asendas vana uuema Lumiaga. Mina tellisin endale Huawei P8 Lite, mis jõuab minuni ilmselt uue aasta alguses. Muud uut vist ei olegi.
Veebruaris kläisime Tallinnas Ed Sheerani kuulamas. naistepäeval kuulasime Vanemuises Kõrsikuid. Terminaatorit kuulasime nii Püssirohukeldris, Hansahoovis, Jänedal kui ka Moostes. Jaanuaris käisin Rakvere Teatris taaskord Oscar ja Roosamammat vaatamas. Püssikas käisime ka HND-d kuulamas. Teatris käisime koos ka, aga hetkel on mälu halb.
Raamatuid olen lugenud tunduvalt rohkem, kui möödunud aastal, aga see nimekiri uueneb pidevalt blogi leheküljel. Endiselt oleme sõbrad sarjadega. Filme vaatan mina harva, aga vahel harva ikka kodus ja kinos olen käinud rohkem ist naistekatel.
Töötan ikka samas kohas. Mul on toredad töökaaslased. Ja ma armastan oma tööd. Aga need puhkuste ajad toovad mulle pähe hallid karvad.

Õe kass Karu

Nimetu kass maal

Naabrikass

Ja järgmine aasta? Ma ei tea. Kõik minu plaanid lendasid vastu tuult. Kildudeks. Purunesid. Ma ei tea.. lihtsalt ei tea.

Trennipäevik 21.12.-27.12.2015

Esmaspäev - kiire jõusaalitreening (45min), aga ülakeha. Tegin põhiharjutusi kolm seeriat ja toetavaid kaks. Soojenduseks tegin sõudmist 1km.

Teisipäev - lõunapaus ringtreeningu (50min) saatel. Eelnes soojendus wattbike'l u 10minutit ja mõned harjutused. Treeninguharjutuste esimene blokk (3 seeriat) oli sama, mis möödunud nädalal, aga tuli näiteks välja, et ma möödunud nädalal tegin ühte harjutust kahekordselt :D Pidi tegema jalgadega kordamööda väljaasteid, aga mina tegin ühe jalaga 12x ja siis teise jalaga 12x (vast ikka 16x ei teinud). Muidugi kulus palju vähem aega ja ei väsinud ka nii ruttu. Lisaks tegin neutraalkangiga (+1,25kg kettad mõlemasse otsa) triitsepsile (selili pingil) 16x. Teine blokk oli väljaasted kõrvale (8x jalast), mul käes 7kg hantlid; väljaaste hüpped 16x ja TRX-ga üks harjutus. Samuti 3 seeriat.
Lisaks tänasime treenerit, et ta meiega ikka seal mässata viitsid ja meile pidevalt personaaltrenne teeb. Kinkisime talle ühe massaaži kinkekaardi.

Kolmapäev - tagumik andis möödunud päevast veidi tunda, aga mitte nii palju kui möödunud nädalal. Pärast lühikest tööpäeva tegin kiire alakeha treeningu (40min). Soojenduseks 4,5km wattbike'il. Jätsin ära triitsepsi neutraalkangiga, sest olin seda teisipäeval teinud. Ja kõhulihaste ajal hakkasin vaikselt viilima. Tegelikult lootsin terve trenni üksi teha, sest kes ikka tuleb keset lühendatud tööpäeva trenni? Ma eksisin. Soojenduse sain teha üksi ja vaikuses. Trenni tuli üks kolleeg, kellega u kunagi mõnda aega samas seltskonnas liikusime (u 8a tagasi), aga kes tööl ei ütle mulle teregi! Aga kolmapäev siis isegi rääkis paar lauset, küsis näiteks, kuidas ma sinna tööle sattusin... Minu meelest on hoopis see kummalisem, kuidas tema sattus. Aga head aega ta ikka ei öelnud.

Neljapäev - puhkepäev, sõitsin maale, käisin saunas, sain kadakateraapiat.

Reede - puhkepeäv, sõitsin linna.

Laupäev - koristasin aktiivselt kuskil poole 3ni ja siis mõtlesin jooksma minna, polnud veel enne nina uksest välja pistnud. Prr kui külm. Kohe oli külm, aga mõtlesin, et joostes hakkab soe. Aga ei hakanud küll.. tuul oli eriti jäine ja mul polnud tuukrimütsi ehk kõrvadel oli külm. Tegin väikese tiiru ja pöörasin otsa ringi ehk jooksin koju tagasi - lühike jooks 3km 20min (avg 159).

Pühapäev - reede õhtul nägin facebokis ühte üritust, mis kutsus matkama. Jagasin seda sõbrannaga ja ta oli nõus minema. Niisiis sõitsime täna kella 10ks Elvasse ja alustasime matka. Kohal oli 49 matkajat, mõned suuremad sportlased kui teised. Planeeritud oli 4h, aga nii, et 2,5h tagant olime tagasi alguspunktis ja ei pidanud edasi minema. Meie ei osanud alguses plaane teha. Üsna pea sai selgeks, et inimestel on sõnast matk väga erinev arusaam. Tempo oli üsna kiire, üldjuhul vist kilomeeter alla 8 minuti, kui oli väga künklik (ja palju puujuuri), siis ehk veidi aeglasem.
Meie võtsime veidi rahulikumalt. Läbisime 2h28minutiga 15kilomeetrit ja mõtlesime, et tänaseks aitab. Tore oli. Päike paistis ja loodus, kuigi seda viimast polnud eriti aega nautida.
Järgmine selline matk on juba 31.dets ja siis juba 5h (meile see aeg paraku ei sobi).

Ja ongi kõik.
Tuleval nädalal tööpäevi ei ole, jõusaali ei plaani kordagi minna, tahana lihtsalt väljas liikuda.
Kui ma veel tänaseni mõtlesin, et uueks aastaks ei sea eesmärke, siis tundub, et just ma peangi tegema, sest midagi muud lihtsalt ei ole.

TR - Las tuiskab

Eile toimetades leidsin mõned juuksehooldustooted, mida pea üldse ei olnud kasutanud (kingitud), aga olid piisavalt kaua seisnud, et teada, et ilmselt ei kasuta ka. Mõtlesin need spunk.ee lehel ära anda, muidugi on ka fb-s igasuguseid gruppe, aga ei viitsinud. Lähedastele polnud neid ka pakkuda, teadsin, et kui mina ei kasuta neid, siis õed ammugi mitte. Ruttu tuli üks soovija, aga soovis Smartposti. Senini olid asju ära andnud vaid käest kätte, sest alati pole aega neid kuskile postitada. Selgus, et Smartpostiga saab saata nii, et ma saan uksekoodi ja muud polegi. Niisiis valisin täna poe, kus oleks ka Smartpost. Valisin ekraanilt õiged asjad kuni küsis koodi ja koodi peale hüppas kapp lahti. Mina jäin nõutuks. Aga triipkood? Kuidas pakipoiss teab, kuhu see läheb? Mis mõttes? Telefoniaku oli peaaegu tühi ja uue ekraaniga ei ole puutetundlikkus enam nii hea. Veidi aega üritasin jamada, aga ei saanud infot. Enda meelest tühistasin paki saatmise, mõtlesin kodus googeldada ja homme uuesti proovida. Internetist ma lõpuks ühe juhendi leidsin, aga olin pettunud, et seda ei ole näiteks spunk.ee lehel korralikult lahti seletatud. Endiselt mõtlesin homme uuesti proovida. Hiljem helises telefon, võõras number, aga vastasin (ma ei vasta võõrastele numbritele eriti tihti.. aga ehk ootasin mõnda teenuspakkuja kõnet EMTist või Elisast?). Helistati Smartpostist ja öeldi, et pakipoiss avas kapi, aga kapp oli tühi. Ehm.. jätsin jah tühjaks. Selgitasin siis enda segadust ja muret ja sain hüva nõu, järgmine kord olen targem. Õnneks said nad koodi uuesti aktiveerida ja kuna Härra tahtis ka poodi, siis on nüüdseks pakk juba kuskil pakiautomaadis. Aitäh Smartposti klienditoele, kes mulle helistas, oli tore, viiskas tütarlaps, kes asju selgitas. Ja nii tore, et nad helistasid! Mina oleks homme sama koodiga läinud ja lolliks jäänud. 

võib-olla lumi on maas..

Möödunud nädalal jõudis lõpuks uus ekraan ja eile vahetas Härra katkise uue vastu. Sel korral läks palju kiiremini! Üldiselt asi toimib, aga mõned kohad ei ole enam nii puutetundlikud. Kuna ma eriti palju telefoniga ei trüki, siis pole väga viga, aga enne ajas närvi küll, kui tükk aega tahtsin seda a tähte ja no ei tulnud (lõpuks ikka tuli!). Uute telefonide osas on kolm varianti - Huawei, ASUS, Gigabyte ja võiks neid ehk rohkem võrrelda ja uurida, aga hetkel pole erilist tahtmist.
Lisaks sain kätte seljakoti veepaagiga. Tahaks seda juba katsetada, aga lühikesele jooksuringile ma seda kaasa ei võta. Pigem mõtlesin ikka rohkem tõuksimise peale. Paraku pole ma vist 1,5 kuud.. või äkki isegi 2 kuud? tõukerattaga sõitmas käinud. Mind häirib see vesine ilm, siis on libe ja paha. Aga küll ma jõuna. Püüaks ikka sellel kuul hooaja lõpetada ja uuel kuul uut hooaega alustada. Iseenesest võin ka Tamme 600m ringile tõuksima minna.
Tööpäevi jäänud veel 1,5, aga teha .. oi kui palju. Ja kui uuel aastal tööle minna, siis ootab üks aruannete kuhi.. johhaidii.. täna just sai ülemus meeldetuletuse, et üks aruanne vaja esitada juba 5. jaanuariks (ehk see aruanne, mida ma üsna tihti unustan). Aga armas Sõbrants on vähemalt tööl.
Mõtlesin tükk aega teha endale see teine tass kohvi, sest mul on endiselt nii külm. Üldiselt ma olen ikka selle õhe tassi peal õhtuti ja nii jäi see ka täna. Tegin  endale just teed ingveri ja sidruniga. Sidrun sai otsa ja ingverit jäi vaid tükike ja ometi ma täna seda poest ei ostnud. Ma üldse unustasin ära, miks ma sinna Prismasse minna tahtsin. Nii juhtub, kui ei tee nimekirja.
Sarjad on vahepeal puhkusel. Oleme jõudnud järje peale nii Grimm'i kui ka Supernatural'iga. Eile alustasime Blindspot'ga. Jessica vaatasime ammu ära.
Kuna mul autos mp3 plaadid/mälupulk ei mängi, siis aeg-ajalt kirjutan mõne plaadi. Ma ei ole eriline raadio sõber (enam), mulle ei meeldi näiteks ükski hommikuprogramm. Eile saigi uus plaat kirjutatud (mille ma muidugi koju jätsin), sest mul pole muidu autos kuulata ei Taukari "Segased lood", Smilersi "Et sa teaks", Termika "Las tuiskab" (saime arvuti abiga selle endale lindistatud!)... aga ülejäänud plaadile tuli ka muusika panna. Lõppu läksid isegi mõned (vanad) ingliskeelsed lood (nt "Nothing else matters".). Kahte lugu lisasin plaadile hoopiski kaks korda (vot nii suur fänn olengi!).

Trennipäevik 14.12.-20.12.2015

Üsna järsku otsustasin täna veel ühe piparkoogitaigna teha, sest tahaks seda veidi laiali jagada. Paraku olin ma veidi kärsitu ja jooksin retseptist ette - lisasin siirupile enne maitseained, kui läks juurde teine kogus suhkrut ja nüüd üritan seda suhkrut seal ikka ära sulatada. Aga vahepeal kirjutan ruttu selle posituse ära. 

Esmaspäev - puhkepäev; jalutamine. 

Teisipäev - soojenduseks wattbike 4,5km, ringtreening 45min ehk läksin üle hulga aja töökaaslaste lõunapausi ajal trenni. See lõunapaus läheb alati nii kiiresti. Vatti said nii jalalihased kui ka tuharalihased. 

Kolmapäev - jõusaal ülakehapäev 70min, soojenduseks sõudmine 1,5km. Tegelikkuses läks päeva peale siis istumine ja astumine aina hullemaks, tuhar andis nii korralikult tunda, et otsustasin jalapäeva hiljem teha. 

Neljapäev - puhkepäev; tuharalihastest ma parem ei räägi...

Reede - jõusaal alakehapäev 60min, soojenduseks wattbike 4km (veidi alla 9min). Rahvast jagus ja nii ei saanud kükke jälle esimeste seas teha, jätsin need eelviimasks (enne kõhulihaseid) ja kuigi raske oli, siis sai tehtud. Tegu oli rakse nädalaga ehk 5 põhiseeriat ja toetavaid harjutusi 4 seeriat. 

Laupäev - puhkepäev, saunapäev

Pühapäev - jalutamine 1,5km; jooks 5km 35min10sek. Kuigi lõpuks tuli keskmine pulss 162, siis oli mul kogu aeg tunne, et see on vähemalt 170x'. 

Vot, nii lühike see tuligi, esmaspäeval aj kolmapäeval teen jõusaali ära ja siis tuleb väike puhkus jõusaalist. 

Las tuiskab

Eile õhtul käisime jõulutunnet otsimas Moostes. Sinna sõites sadas vaikselt lund. Terminaatori jõulutuuri akustilinekontsert "Võib-olla on lumi maas" toimus Mooste folgikojas. Meie üllatuseks nägime parklas kohe sõpru, sisse astudes nägin naabreid ja kohtasid hoidsid meile Härra vanemad (meil polnud aimugi, et ka nemad tulevad kuulama, tegid üllatuse). Saal oli rahvast täis. Meeleolu oli hea. Kontsert oli ülihea. Jalg tatsus ja suu liikus, käed plaksusid, aga ma väga nautisin seda istumist ja muusika kuulamist niimoodi. Hoopis teistmoodi. Akustilised kontserdid on alati suurepärased. Eriti hea meel oli mul järgmiste lugude üle: "Kristallkülmas öös", "Hoia mind", "Kuristik", "Ingli puudutus". Lisalooks tuli aeglases versioonis "Carmen", mistegi tuju eriti heaks. Oh, kõik oli nii hea. Ja vahepeale see jutustamine ja naljad. Tuligi korraks see jõulutunne. Hoonest lahkudes oli maa valge ja vaikselt tuiskas lund. "Las tuiskab.. kasvõi seitse päeva järjest" Ma endiselt googeldan seda lugu igapäevaselt, et äkki kuskilt saab kuulata, aga ei ole õnnestunud. Leidsin, et homme on Raadio Kadi edetabel, kus see olemas on, panin meeldetuletuse, et seda kuulaksin.

Update

Loetud tööpäevad aasta lõpuni. Taas. Jälle. Tööpäevad lähevad ruttu, aga nädalavahetused veel rutemine. Ma ütlen seda vist iga uue nädala alguses, aga nii lihtsalt on, ma ei mõista, kuhu see aeg kaob? Laupäeva veetsingi üldiselt hommikumantlis nagu oli planeerinud, kuid korra käisime poes ja korra tegin väljas sporti. Midagi asjalikku justkui ei teinud, logelesin ja üritasin puhata. Ahjaa, tegin piaprkoogitaigent. Ja pesumasinast tuli kaks masinatäit pesu, rohkem ei saanud tulla, sest polnud kuskile kuivama panna. Pühapäeval olin aga tunduvalt asjalikum, hüppasin (otseses mõttes) kell 9 äratuse peale voodist välja ja hakkasin toimetama. Käisin õe juures, tegin pikema poeringi, ostsin ka näiteks suurema pesukuivatusresti, autoga käisin ka iseteeninduspesulas (natukene puhatamaks ikka sai). Vahepeal tegin süüa ja sporti. Õhtul küpsetasin piparkooke. Triikisin kogu puhta pesu ära. Ja lihtsalt toimetasin. See lihtsalt toimetamine ei saa vist kunagi otsa. Eile käisime siis töökaaslastega Tallinna kolleegidel külas. Sõit läks hästi. Saime vihma ja lume tuisku. Kosel oli nii minnes kui ka tulles tõeline talv. Liikluses saime kenasti hakkama. Mina olin kaardilugeja. Kui ma eemalt google mapsis seda teekond vaatasin, siis ega ma eriti ei zoom'inud, muidu oleks ma teadnud, et me tegelikult satume ikka Tallinna kesklinna ka. :D Aga kõik läks hästi. Autojuht oli väga tubli. Ja meie emotsioonid kolleegide juures olid suured ja ehtsad. Jõudsime järeldusele, kui hea ja tore meil Tartus on, et kõik toimib päriselt ja kõik ongi hästi. Selline hea tunne. Tagasi jõudsime kella viieks (ehk siis, kui teine grupp oleks Tallinnast alles sõitma hakanud). Ja täna, ma teadsin, et mind ootab tööl hullumaja, sest viiest tööpäevast sai neli, aga ma ei jõudnud vist isegi poolt valmis, mis oleks vaja. Aga pool 5 läksin koju, midagi nii ülekiiret ei olnud, mis homseni oodata ei saaks. Aga vaatasin seda kasvavat paberikuhja ja meilboxi ja sisse tuli selline rahutus. Ma üldiselt pean ennast (ja olen ka) sellise rahuliku olekuga, aga seesmiselt muutun ikka vahel rahutuks, mulle tegelikult ei meeldi, kui töökuhi kasvab, aga mulle ei meeldi ka üleliia rapsida. Ning kui tulebki erakorralisi asju, siis plaanilised asjad peavad lihtsalt ootama. Muidu oli mul plaanis pärast tööd linna minna ning paar asja korda ajada ja mõni kingitus otsida, aga päeva lõpuks olin hingelt rahutu ja tahtsin lihtsalt koju. Linna pidin siiski korra minema - postkontorist sain telefoni uue ekraani ja raamatukokku viisin kaks raamatut tagasi, millel täna tähtaeg kukkus. Kõigele muule lõin aga käega ja tulin läbi ummikute koju. Oh, ma sain uued tööriided. Super! Esimest korda sellised riided, mis on tõesti ilusad ja tõesti sobivad mulle! Kenasti taljes ja puha. Muidugi juurde ei tohi võtta ja ülakeha treeningutega ei tohi ka üle pingutada, aga tõesti super. Sellised tumepunased. Ega see suuruste valimine just lihtne ei olnud, sest näidiseid meile paraku ei saadetud. Ja kõik riided, mida ma tõesti ei kanna, sai tagasi lattu saadetud (ja ühed püksid kanti päris maha).
Toidu juttu ka. Eile tõi Härra isa meile suitsukana, super hea. Sõime niisama, ei teinud salatit, Härra ei soovinud ka pitsat. Täna paneerisin ja praadisin kintsulihast tehtud šnitslid (minu paneering koosneb seesami-,päevalille-, kõrvitsa- ja linaseemnetest, Härral ikka kodune riivsai). Ja siis pidi nädala plaani mahtuma kapsarullid (kuhu meie riisi vms ei pane), aga ma ei ole neid kunagi varem teinud, aga esimene kord võib selle kapsaga jamamine päris suur ettevõtmine olla. Esialgu planeerisin selle neljapäevale, aga nüüd meenus, et neljapäeval oleme me hoopis Moostes, niisiis peab rullid tegema juba homme (ja neljapäeval saab neid süüa). Aga homme on mul pikk trenn (ja reedel ka).
Mul on varsti see lühike puhkus, vaikselt tundub, et kõik päevad on tõesti ära organiseeritud. Oeh, ma ikka oskan. Võiks ikka osata ju vaikselt kodus olla? Aga samas on inimesi, kellega muul ajal ei kohtukski..

Trennipäevik 07.12.-13.12.2015

07.12.-13*.12.2015

Üsna tavapärane nädal.

Esmaspäev - tavaline alakehapäev jõusaalis (u 60min). Põhiharjutusi 4 seeriat, toetavaid 3 seeriat. Soojenduseks tegin wattbike 4 km (8 minuti kanti ehk). Esialgu oli üsna palju rahvast ja ma ei saanud kuidagi kangi juurde löögile, siis jäid mul kükid viimaseks. Njah, mitte just parim variant, sest need peaks ju alati esimesena tegema. Kuidagi sain hakkama, aga oli ikka väga raske, kui ma õigesti mäletan, siis viimastes seeriates oli kordusi ka vähem. Ja üleüldse tegin kogu kava nii nagu juhtus. :D Lõpuks jäi saali päris üksi ja siis oli mõnus, panin muusika kinni ja nautisin vaikust.

Teisipäev - puhkepäev, lõuna ajal polnud aega ja pärast tööd läksin massaaži, jalad olid eelmisest päevast hellad.

Kolmapäev - jõusaalis ülakeha trenn (u 60 min). Soojenduseks sõudmine (vist ikka ainult 1km). Treeneril olid kaasas mingid uued kummilindid ja tahtis et ma lõuatõmbe ajal neid prooviks (no lõuatõmbe harjutuse ajal on üks jalg mul ühe rohelise kummi sees ja tänu sellele saan ma need tehtud, aga ma ei ütleks, et see lihtne on). Aga kohe üldse ei õnnestunud, see kumm venis nii hästi, et ma lihtsalt seisin selle peal... esimese seeria sain kuidagi tehtud, aga siis võtsin vana tuttava rohelise kummi ja pusisin edasi. Jahm, peaks vist kodus rohkem (või üleüldse natukenegi) harjutama. Midagi muud erilist trennist meelde ei jäänudki. Lõppu tegin veidi rullimist.

Neljapäev - käisin pärast tööpäeva veidi sörkjooksu tegemas. Mul on nüüd pealamp ka ja seetõttu pole pimedus mingi takistus. Nagu ikka vudisin Tammelinnas 5km (38min39sek, avg 159, max 173), kuigi tegelikult pani gps metsa ja esimene kilomeeter täitus 200-300m liiga hilja.
Vahepeal tekkis mul mõte, et ostaks ka endale ühe gpsiga pulsikella, kuna mul on Polari vööd olemas, siis ma ikka Polari poole vaatan. Lisaks ei tahakski midagi keerulist, vaid ikka lihtsalt ja on see Polar M400 (hind kuskil vööta 150 eurot), hetkel on mul  Polar RS300X. Sellisel juhul tahaks selle mingi raha eest maha müüa. Oeh, peab veel mõtlema. Praegu saan ma ka suurepäraselt ainult Endomondo ja pulsivööga hakkama.

Reede - puhkepäev, öösel jalutasin 1,7km (jõulupeolt koju).

Laupäev - pea terve päeva veetsin kodus hommikumantlis, aga tahtsin end veidi liigutada ja nii läksin jooksma. Jooks 6km 45min (avg 161, max 176). Väljas oli soe.

Pühapäev - toimetamispäev (võiks need päevad laupäevaga ära vahetada... aga mis teha, kui laupäeviti liiga väsinud olen), natukene sai jalutatud (u 2km), käisime ka Härraga kuuske vaatamas. Lisaks jooks 5km 33min55sek (avg 159, max 183).

Järgmise nädala treeningkava on veidi teine.. homne jõusaal jääb ära, selle lükkan ilmselt kolmapäevale ja kolmapäevase lükkan reedele (ehk ei kiirustagi pärast tööd kohe kodu poole).

Uut nutitelefoni?

Kuigi hetkel veel mu Lumia 625 töötab ja ma endiselt ootan uut ekraani (eriti kaua tuleb sealt Hiinast...) ja loodan, et Härra saab ka teist korda selle hõlpsasti vahetatud (kuigi me viimane kord ehk mingit superliimi kasutasime?), aga tahes tahtmata ma piilun ja vaatan ja otsin uut telefoni. Reaalsus kipub olema selline, et ma pean loobuma oma kastikesest ja Windowsist, sest midagi sellist lihtsalt ei ole osta. Aga millist ma siis tahan? Mulle ei meeldi ükski teine OS, kuigi ma tean, et probleem, on minus ja kui mu meel veidi rohkem avatud oleks, siis ma võtaks ka millegi muu vastuja lepiks sellega. Niisiis ma aeg-ajalt ikka vaatan neid e-poode, aga ei oska sealt ka midagi leida, mis mulle sobiks, sest mulle ei meeldi pakutavad OS-id.. panen aga jälle akna kinni ja elan edasi. 

Kuu pärast saan teise teenuspakkuja juurde liikuda! 

Las tuiskab.. kasvõi seitse päeva järjest...

Ma olen korduvalt kirjutanud, et mingil perioodil sõin ma väga palju pähkleid. Ühel hetkel sai vist isu mingil moel täis (õnneks!), aga kui poes on soodukaid, siis ma ikka ostan neid. Näiteks mandlijahu olen ka nüüd mandlitest teinud, sest selle jahu hind hüppas taaskord lakke (njah, ma küll ei koori mandleid ära ja jahu pole ehk nii kvaliteetne.. aga minu arvates see maitset ei muuda, kui palju ma üldse küpsetan?!). Ja siis paar korda olen saanud pähkleid Baltijaama turult, endiselt alles koorega metsapähkleid, sest ma lihtsalt ei ole leidnud pähklipurustajat, ms mulle meeldiks (ja mis korralikult töötaks). Aga üks päev sattusin Annelinna Prismasse. Üks suhkruvaba sõbranna ikka käib seal ja ütles korduvalt, et seal on lahtised pähklid hea hinnaga, tema ise on mandlite sõber. Ja siis reedel leidsin ka mina selle leti.. ja tõesti. Kui pekaanipähkel ja brasiilia pähkel maksavad 13,99kg, siis see on hea hind! No ja sama palju maksavad näiteks ka päevalilleseemned. :P Aga mina olin kindel, et Sõbra Prismas neid lahtiseid pähkleid pole. Eksisin! Kui ma rohkem magusa riiulite vahel jalutaksin, siis oleksin selle ilmselt varem avastanud, aga minul pole sinna asja. Aga eile võtsin Laima 90% šokolaadi ja jalutasin samast vahest kassade juurde, kassade juurest olin näinud, et ühel pool on lahtised kommid ja üks kord isegi piilusin, et äkki on ka muud.. aga ei leidnud ja seljataha ma näiteks ei vaadanud. Totu, mis totu. Eile avastasin pähklid! Ei, ma ei läinud neid ostma, sest kodus hetkel piisavalt pähkleid, aga nüüd ma vähemalt tean, kust ma neid saan ja ma ei peagi Annelinna otsa sõitma.
Plaanin kunagi LCHF snickersit teha, lihtsalt prooviks. Aga kuna ma alles sõin seda ülimagusat kooki, siis sel nädalal ilmselt ei tee. Ma ei ole maapähkleid juba nii ammu söönud... hea meelega asendaks need metsapähklitega, aga see ei ole vist päris see?
Homme on töökaaslastega jõulupidu. Mina võtan kaasa köögiviljad ja dipikastme. Muidu on laual ikka verivorsti, kapsast, kartulit, kala, kartulisalatit, kooki, juustu, puuvilja... Ma joon kodus oma rasvakohvi ära ja siis saan köögivilju ja juustu süüa.
Esmaspäeval lähme mõne töökaaslasega pealinna ekskursioonile (eks ikka tööalaselt), esialgu oli lootust, et meid tuleb rohkem, aga lõpuks lähme ainult viiekesi. Täna tahtsin ühe töökaaslasega plaani teha ja ta lihtsalt ütles, et tema ei tule.. põhjendamata, me ei lähe ju vabast ajavast vaid täitsa tööpäevast, ise teab. Tema asemel tuleb üks teine. Seejärel ilmus uus probleem - pidime minema autojuhi ja bussi/autoga nii et stardime kella 7 paiku ja jõuame 17 paiku tagasi. Selgus aga, et mingi teine seltskond on ka samal ajal pealinnas, aga neil on mingi koolitus, mis lõppeb alles kell 17! Oeh. Ei sobinud just, aga asutusele ei ole mõistlik ka, et meie ühtemoodi lähme ja teised teistmoodi, kui me kõik tegelikult suuremasse bussi ära mahuksime. Panime pead kokku ja arutasime veidi, kõik naisterahvad, aga keegi ei taha meist pealinnas sõita. Jõudsime lõpuks kokkuleppele, et küll keegi meist sõidab, aga ütleme siis, et lähme isikliku autoga ja asi korra. Pakuti ka töölt autot, aga veel vähem tahtis keegi meist võõra (uhke ja uue) autoga sõita. Juhiks saime lõpuks kõige pikema sõidukogemusega töökaaslase, kellel on ka kõige suurem auto (mahume kõik ära nii, et väga kitsas pole), temagi pelgab pealinna tipptundi, aga püüame sellest hoiduda ja saame hakkama.. viie naise pea on ikka viie naise pea! Tuleb üks tore päev!
Las tuiskab.. kasvõi seitse päeva järjest... Kui ma need sõnad oma fb seinale postitasin, siis ikka arvati, et ootan valgeid jõule, jah, jõulud võiks ka valged tulla, aga rohkem ikka seotud mu lemmikbändi uue lauluga. Parim Sõber küsis kohe, kas meil tuiskab, sest neil küll Soomes lund ei ole. Hiljem tõdes, et ju kõik mu facebooki staatused on siis laulusõnad (nagu viimased: ühel päeval avastad, et seisad vale kalju peal..)

Millal minna ja millal jääda?

Eile tegin toorjuustukooki, ikka suhkruvaba. Ma ei oska öelda, kust ma selle retsepti võtsin, sest leidsin selle ammu ja see on mul retseptikausta vahel. Põhjaks muna, või, tsipa magustajat ja kookosjahu (mina panin 2/3 kookosjahu, 1/3 mandlijahu). Küpsetasin põhja ära. Sisuks toorjuust, 2 muna, magustaja. Küpsetasin jälle. Ja kõige peale veel hapukoor ja veidi mustikaid. Ma pelgasin, et kas jälle tuleb see stevia maitse magustajast.. ja no tuli! Ometi oli seda magustajat seal niivõrd vähe.. mõtlesin korra, et kui peks uue bakery+ tellima, siis segan selle veel erütitooliga ja äkki siis kannatab. Kook tuli hea! Aga minu jaoks liiga magus. (ülla-ülla). Tõesti liiga magus. Võtsin seda ka tööle kaasa, tükike kabinetikaaslasele, tükike Sõbrantsile ja veel paar tükikest karpi, mida mõned töökaaslased lõuna ajal proovisid. Kõigile maitses, aga keegi ei leidnud, et see kook oleks magus.. peale minu. Vot nii juhtub selle maitsetundlikkusega.
Ja siis ma käisin täna massaažis. Ikka seal, kuhu plaanisin juba kevadel minna, vot nüüd lõpuks jõudsin. Võtsin ikka klassikalise. Ise ei saa arugi, et parem pool on täiesti pinges.. ja mõned muud hädad ka. Praegu on küll väga hea olla. Lõpus tegi ta veel matil ka veidi Vana-Eesti maamassaaži ja mõtlengi, et lähen uuel aastal ka siis võtangi hoopis selle. Kogemus igati positiivne. Lisaks võtsime sealt mõne töökaaslasega kinkekaardi, mille me tänutäheks treenerile kingime (kuna ta ka ise on seal massaažis käinud ja väga kiitis, siis tundus igati hea ideena.. ta vajab ka puhkust ja lõõgastust).
Arutasime täna töökaaslastega puhkuseid ja panimegi midagi paika. Ega seal m,idagi erilist paika pole pannagi. Suvi tuleb taaskord hullumaja. Ja ma ei tea, kuhu see viib. Just see suvi, just need puhkused. Ma ei jõua teha mitme inimese tööd. Lõpuks tahaks suvest puhata.. aga pole kuskil puhata.

Täna on tuuline teine advent. Jõulutunnet ei ole, isegi sussi pole akna peal (ehk mul ei käi ka päkapikud.. aga mida need päkapikud mulle tooksid... ?), aga küünlad ikka põlesid. Päev on möödunud lihtsalt toimetades, kui me eile ärkasime alles kell 11, siis täna ajasin end ikka pool 10 voodist välja, et veidi asjalik olla. Käisin üksi poetiirul (Lõunakeskus, Magazin, Prisma, turg), tegin süüa, käisin sportimas, koristasin ja toimetasin. Sel aastal lähme meie ka ühele jõulukontsertile - Võib-olla on lumi maas. Ei ole vist väga üllatav. Piletihinnad on muutunud üsna ehmatavaks, et mitte liialt ära ehmatada, siis kasutasime ka piletilevi kinkekaarti. Juba ammu mõtlesin, et tahaks ka Smilersit kuulama minna ja koduleht ütles, et juba 25. detsembril on nad Tartus Püssirohukeldris. Mitte just kõige sobivam kuupäev. Üks teine päev nägin Smilersi fb-s, et Tartlalased planeeriks 12.veebruari ära, miskit tulemas. Eile otsustasin seda siis Piletilevist otsida ja ohoo... Hendrik Sal-Saller Intervjuu iseendaga. Kõik oli hästi, kuni ma vaatasin piletihindasid.. 22-24 eurot, mis toimub? Kurb. 
Vahepeal olen läbi lugenud kaks raamatu. Esiteks "Tõde või tegu. Stella" Kristi Piiper ja eile lugesin "Uduprints" Carlos Ruiz Zafón. Nüüd alustasin "Magus veri. Suhkrusõltuvuse needus" Ann Fernholm, see mu isiklik raamat ja seetõttu otsustasin toredamad ja olulisemad lausete harilikuga kriipsud alla tõmmata. 
Möödunud nädalavahetusel tehtud piparkoogitaignast (ma endiselt ei suuda kirjutada tainas, ükskõik, mida see ÕS ütleb) tulid väga head piparkoogid. Pool taignast andsin Sõbrantsile. Ühe väikese koguse (ilmselt ka 1kg) teen veel, ilmselt järgmisel nädalavahetusel. Täna võtsin ette toorjuustu tegemise ja lähipäevil kavatsen teha ühe LCHF toorjuustukoogi. Järgmisel reedel on meil osakonnaga jõulupidu, ma pole endiselt välja mõelnud, mida ma sinna kaasa teen.. Kui magusat, siis kindlasti midagi suhkruvaba, et saaksin ise ka süüa... või siis äkki kodujuustupirukat? 

Trennipäevik 30.11.-06.12.2015

Esmaspäev - soojenduseks tegin wattbike u 3km ja sõudmine, üritasin lõppu teha selle 500m aja peale, aga hästi ei jõudnud. Jõusaalis alakeha 60min oli ikka kava järgi, tegin põhiharjutusi 3 seeriat ja toetavaid harjutusi 2 seeriat. Kükid väsitasid siiski hullult ära. Lõppu tegin jälle sõudmist ja üritasin uuesti 500m ajale teha, läks veidi paremini  (1min58sek), aga olin kurb... jah, vanasti käisin sõudeergomeetri trennis 2-3x nädalas, see oli mu lemmiktrenn! Ja me tegime üsna tihti selliseid 500m sutsakaid ajale.. täpselt ei mäleta, aga usun, et minu parimad jäid sinna üks minut ja 43-46sek. Koju jõudes mõtlesin, kuidas nelja päevaga saada 10sek kiiremaks.

Teisipäev - puhkepäev

Kolmapäev - jalutamine u 5km, väsitav puhkepäev.

Neljapäev - Soojendust alustasin crosstraineril (u 5minutit) ja edasi tegin sõudmisega end soojaks ja ajale 500m. Oi see oli raske, pulss oli kiirelt üle 180, aga aeg tuli parem ehk umbes 1min51sek, treener elas kaasa. Aga nagu ikka siis esimene minut oli hea, teine aga väga raske. Jõusaalis (ülakeha 50min) tegin nagu esmaspäeval - põhiharjutusi 3 seeriat, toetavaid 2. Sõbrants oli kaasas, tema tegi kõike 2 seeriat.

Reede - Vahel on väga mõnus võtta osa sellistest väikestest võistlustest, neid peab lihtsalt oskama leida. Nii nägingi nädala alguses infot, et Luunjas on taaskord tulemas sõudeergomeetri võistlus (aasta alguses käisin wattbike võistluses). Muidugi otsustasime minna, Sõbrants tuli ka. Otsustasime osa võtta naiste arvestusest ja lisaks saime kokku segavõistkonna. Naised pidid sõitma 500m ja võistkondlikus oli meil ka kõigil 500m ehk kokku 2000m (meie arvasime pikalt, et meil on võistkondlik vaid 250m). Osavõtjaid oli vähe, aga mis siis. Naiste arvestuses võitsin ajaga 1min49,5sek. Meeskonna puhul tehti sel aastal nii, et kaks sõitsid korraga, siis oli vahetus ja sõitsid kaks järgmist. Me ei saanud kohe sellele pihta, et kuidas see arvestus on, alles hiljem saime aru, et meil oli kui kaksikpaat. Meie sõbrantsiga hoidsime tempot veidi alla 2 minuti, no ei jõudnud enam nii kiiresti kui esimesel korral, mehed olid muidugi veidi kiiremad, aga kokku tuli 1000m aeg u 1min56sek. Esialgu meil ei olnudki kedagi vastaseks, aga lõpuks tuli üks võistkond kokku, nende strateegia oli aga teine - korraga sõitsid üks mees ja üks naine ehk mehed tasakaalustasid natukene aeglasemaid naisi. Hea strateegia, meie sellele ei mõelnud (me ei saanud ka aru, et me kaksikpaat oleme :D), nii nad võitsid meid siis umbes 4 sekundiga. Järgmisel aastal oleme parema strateegiaga. ;) Aga nii siis, et naistearvestuses kuldmedal ja võistkondlik hõbemedal. Ise jäime rahule ja see ongi oluline.

Laupäev - Ärkasin alles kell 11 aeg ja pärast tormi tuleb alati päike. Päike säras taevas, mõtlesin veidi jalutama minna, aga tund aega hiljem oli taevas juba pilvine ja hall. Siiski tahtsin end veidi liigutada ja pärastlõunal läksin sörkjooksule 5km (u 37min avg 160, max 175). Lisaks jalutamine 1,6km.

Pühapäev - Eile olin kindel, et lähen ka täna jooksuringile, aga siis lugesin uudiseid ja käisin poeringil ning mõistsin, et väljas tuulab ikka üsna korralikult. Mõtlesin, et ei lähe. Õnneks meenus, et tahtsin juukseid pesta ja minu jaoks eeldab see, et ma olen enne trenni teinud. Niisiis ei jäänudki muud üle. Riietus oli sama mis eile: pikad trennipüksid, soojad sokid, ülevalt kahekihiline (mõlemad pikkade varrukatega), kindad, torusall, müts ja täna oli lisaks veel õhuke tuukrimüts, et kõrvad soojas oleks (olid ka! eile ikka tuul läks kuidagi mütsi alla ja vahepeal oli kõrvadel külm). Sörkisin taas 5km (35min 41sek), pulss oli liiga kõrge, aga vastutuult polnud ka eriti kerge minna (avg 163).

Järgmiseks nädalaks on tavapärane plaan, aga kuna teisipäeva lõuna ajal ilmselt trenni ei jõua, siis lähen ehk pärast tööd.
Tervis on hetkel hea.

Uskumatu, kuidas aeg alles lippab. Nädala algus läks nii kiiresti, ma ei saanud korralikult magada, ärevus oli sees, tööl oli hirmus kiire (eks ma ise olen valinud sellise eriala, et töö ei saa kunagi otsa). Teisipäeva õhtul harjutasin kodus korduvalt ettekannet, sest alles selleks ajaks sain ma selle kokku. Läksin varakult magama ja võtsin isegi mõne palderjani tableti, et ehk jään ruttu magama.. ilmselt jäingi, aga ärkasin kell 4 ärevusega ja enam und ei tulnudki. Vähkresin ühel pool ja teisel pool, aga püsisin äratuseni voodis. Ärkasin enne poolt 6, nii vara polnud kõht ka tühi, kohvi juua ei tahtnud, sest ees ootas pikk bussisõit. Kesklinna läksin jala, sest ei leidnud ühistransporti, mis mulle oleks sobinud. Pealinna sõit kulges rahulikult, üritasin tukkuda, väljas oli ju kottpime. Jõudsime varakult kohale, vaatasin üle saali, võtsin koha, jõin kohvi. Konverents oli huvitav, aga koge alguses mindi ajakavast üle ja see häiris mind. Häirib alati ja väga. Ma usun, et mina sain  kenasti hakkama, muidugi oleks tahtnud mõnda asja paremini teha, aga eks närv oli sees ja jalg ikka värises. Hea, et see kohe alguses ära oli, sest hiljem sain konverentsi nautida. Kusjuures kui olin koha ära valinud, siis varsti tulid mingid naised ja küsisid, kas minu kõrval on vabad kohad. Muidugi olid vabad. Nad istusid ja minu kõrval olev naine vaatas päevakava ja kommenteeris midagi minu kohta, ma ei kuulnud, aga mõtlesin küsida, kas räägivad minust. Rääkisid ja välja tuli see, et tegu maalt minu naabrinaisega. Ta küll ütles, et ma mängisin lapsena tema pojaga koos, aga ma olin üsna kindel, et see polnud mina, hiljem täpsustasin seda emaga. Ja nii oligi, eks ta ajas mu veidi ühe mu õega segamini, aga pole hullu, eks me oleme ikka ühe pere lapsed ja vahepeal üle 20 aasta mööda läinud. Aga oli väga tore ja armas. Hiljem arutasime omavahel mitmeid teemasid. Üritus oli tore, toit oli imemaitsev. Lõunapausi ajal tegin ka kiire käigu Baltijaama turule, sõitsin selleks 2 peatust trammiga, käisin 3minutit turul ja sõitsin tagasi, jõudsin õigeks ajaks. Ainus miinus oli see, et päev oli väga pikk ja Tallinn on Tartust ikka väga kaugel. Päev algas kell 4 ja koju jõudsin veidi enne kella 8. Minu jaoks väga pikk päev, mulle lihtsalt väga meeldib kodus olla. Aga nüüd täna öösel sain ma lõpuks magada. Ja homme on juba reede ja nädalavahetusel plaanin ma puhata.