Ma tahan rõõmu tunda tervisespordist ja osa võtta rahvaspordiüritustest. Tahaksin joosta rohkem kui sel aastal, aga kui on tõuksi armastus, siis teen seda. Loodan minna aprillis Kõlleste rattamaratonile, kus on eraldi arvestus ka tõuksidele, seejärel Rattarallil lühem distants tõuksiga, seejärel juunis Pärlijõe Tõukerattamaraton, juulis Sangaste sprint, august Salamaa kross ja septemberis Tartu rattamataroni lühem distants. Ma vähemalt südamest loodan, et kõik need suvised üritused toimuvad. Joosta tahaks ka, alustaks näiteks Parkmetsajooksuga, siis on Otepääl selline tore üritus nagu Tehvandi Mäejooks, tore oleks võtta esimest korda osa Tartu Jooksumaratonist, aga maisse jääks ka Tartu Kevadjooks. Juulis oleks tore joosta kodukandis ehk Südasuve maratoni raames ja augustis tahaks minna esimest korda Eesti Ööjooksule, aga augustis oleks ka Treenituse Suvejooks ja Sügisel Tartu Linnamaraton. Kui nüüd natukene mõelda ja seda kõike reaalsuses võtta, siis ilmselgelt on seda liiga palju, sest ürituste vahele peaks mahtuma ka oma elu ja teised tegemised. Minu ideaaliks oleks ikka läbida need tõuksiüritused ja seda jooksuasja vaadata jooksvalt, sest .. noh minu jooksuvorm on nagu on ja ma ei planeeri mingit erilist treeningut ka, et seda parandada, sest eesmärgid on teised. Kunagi otsin kuupäevad ka juurde ja eks siis ole näha... samuti ei registreeri ma end kuskile liialt vara ära, panen enda kalendrisse kirja soodsaima regamise viimase kuupäeva ja siis otsustan (näiteks sel aastal olin ma vist jaanuaris reganud ennast Saadjärve jooksule... aga unustasin selle.. lisaks ei tulnud ka ühtegi meili korraldusliku poole pealt (tavaliselt enne üritust ikka tuleb), aga üks kord googeldasin enda nime ja siis avastasin, et olin seal nulliringiga).
Ma tahaks puhata nii, et ma puhkan, tunnen, et ma puhkan. Ma tahan pärast suve tunda, et ma olen puhanud. Ma ei tea, kuidas see võimalik on, sest ega eriti ju ei ole...
Ma tahan raamatuid lugeda, üle ei tasu pingutada, aga igal kuul võiks üks ikka loetud olla (tegelikkuses muidugi rohkem, aga alati ei ole ka tahtmist (või aega?) lugeda).
Tahan jõuda kinno, teatrisse, muusikaüritusele. Näiteks veebruaris Smilers Vanemuises.
Tahan jätkata LCHF toitumisega. Täpselt nii kaua kuni see mulle sobib. Sest sobib. Ma tunnen nii. Muidugi võiks katsetada uusi retsepte, aga vanad on ka head ja toidud maitsvad. Praegu teen ma näiteks esimest korda puljongit... eks tegelikult see ise podiseb seal pliidil juba alates eilsest (ööseks võtsin siiski ära), aga no ikkagi. Hiljaaegu tegin ju alles esimest korda kapsarulle!
Tahaksin minna loodusesse piknikule.
Tahaksin meres ujuda.
Tahaksin käia mõnes muuseumis.
Tahaksin käia mõnes uues Tartu kohvikus (neid on nii palju).
Tahaks ise midagi meisterdada või teha... (siiani on see soolikas mul puudulik, aga ehk lööb veel miskit välja).
Olla õnnelik ja rahul endaga.
Ja siis tahaks veel seda ja seda ja seda.
No comments:
Post a Comment