Eile toimetades leidsin mõned juuksehooldustooted, mida pea üldse ei olnud kasutanud (kingitud), aga olid piisavalt kaua seisnud, et teada, et ilmselt ei kasuta ka. Mõtlesin need spunk.ee lehel ära anda, muidugi on ka fb-s igasuguseid gruppe, aga ei viitsinud. Lähedastele polnud neid ka pakkuda, teadsin, et kui mina ei kasuta neid, siis õed ammugi mitte. Ruttu tuli üks soovija, aga soovis Smartposti. Senini olid asju ära andnud vaid käest kätte, sest alati pole aega neid kuskile postitada. Selgus, et Smartpostiga saab saata nii, et ma saan uksekoodi ja muud polegi. Niisiis valisin täna poe, kus oleks ka Smartpost. Valisin ekraanilt õiged asjad kuni küsis koodi ja koodi peale hüppas kapp lahti. Mina jäin nõutuks. Aga triipkood? Kuidas pakipoiss teab, kuhu see läheb? Mis mõttes? Telefoniaku oli peaaegu tühi ja uue ekraaniga ei ole puutetundlikkus enam nii hea. Veidi aega üritasin jamada, aga ei saanud infot. Enda meelest tühistasin paki saatmise, mõtlesin kodus googeldada ja homme uuesti proovida. Internetist ma lõpuks ühe juhendi leidsin, aga olin pettunud, et seda ei ole näiteks spunk.ee lehel korralikult lahti seletatud. Endiselt mõtlesin homme uuesti proovida. Hiljem helises telefon, võõras number, aga vastasin (ma ei vasta võõrastele numbritele eriti tihti.. aga ehk ootasin mõnda teenuspakkuja kõnet EMTist või Elisast?). Helistati Smartpostist ja öeldi, et pakipoiss avas kapi, aga kapp oli tühi. Ehm.. jätsin jah tühjaks. Selgitasin siis enda segadust ja muret ja sain hüva nõu, järgmine kord olen targem. Õnneks said nad koodi uuesti aktiveerida ja kuna Härra tahtis ka poodi, siis on nüüdseks pakk juba kuskil pakiautomaadis. Aitäh Smartposti klienditoele, kes mulle helistas, oli tore, viiskas tütarlaps, kes asju selgitas. Ja nii tore, et nad helistasid! Mina oleks homme sama koodiga läinud ja lolliks jäänud.
No comments:
Post a Comment