Eile õhtul käisime jõulutunnet otsimas Moostes. Sinna sõites sadas vaikselt lund. Terminaatori jõulutuuri akustilinekontsert "Võib-olla on lumi maas" toimus Mooste folgikojas. Meie üllatuseks nägime parklas kohe sõpru, sisse astudes nägin naabreid ja kohtasid hoidsid meile Härra vanemad (meil polnud aimugi, et ka nemad tulevad kuulama, tegid üllatuse). Saal oli rahvast täis. Meeleolu oli hea. Kontsert oli ülihea. Jalg tatsus ja suu liikus, käed plaksusid, aga ma väga nautisin seda istumist ja muusika kuulamist niimoodi. Hoopis teistmoodi. Akustilised kontserdid on alati suurepärased. Eriti hea meel oli mul järgmiste lugude üle: "Kristallkülmas öös", "Hoia mind", "Kuristik", "Ingli puudutus". Lisalooks tuli aeglases versioonis "Carmen", mistegi tuju eriti heaks. Oh, kõik oli nii hea. Ja vahepeale see jutustamine ja naljad. Tuligi korraks see jõulutunne. Hoonest lahkudes oli maa valge ja vaikselt tuiskas lund. "Las tuiskab.. kasvõi seitse päeva järjest" Ma endiselt googeldan seda lugu igapäevaselt, et äkki kuskilt saab kuulata, aga ei ole õnnestunud. Leidsin, et homme on Raadio Kadi edetabel, kus see olemas on, panin meeldetuletuse, et seda kuulaksin.
No comments:
Post a Comment