Ikka juhtub

Parkimiskohtadega kodu juures on probleeme. Paraku on meil aias vaid üks parkimiskoht ja selletõttu pean parkima kuskil tänaval. Talviti on aga eriti keeruline, sest kui veel lumi ka maas on, siis lükkavad sahad alati auto taha/ette valli. Ja seetõttu pole alati just eriti tore ennast sellest vallist välja saada. Möödunud nädalal sain mitmel hommikul hakkama, aga ühel hommikul enam ei saanud. Neljapäeval ajasin saabastega seda lund seal laiali, tegin ratastele teed sisse ja kõik pidi toimima, aga auto esiosa jäi kuskile kinni. Proovisin mitu korda, aga ei midagi. Lõpuks helistasin Härrale, kes tuli lumelabidaga appi. Kaevas veidi, proovisin veel, aga ei. Kaevas veel ja teisel korral liikus auto üle. Härrale tundus, et põhja all on mingi suur lumetükk, mis kuidagi ära ei tule. Sõitsin teisele poole maja, aga see oli alles. Vaatasin ise ka ja sain aru, et see ei ole üldse lumi, vaid põhjakate, mis on lahti ja lume kõik sisse võtnud ja selletõttu ma kinni jäingi. Üritasin ikka töökotta helistada, kus ma püsiklient olen, aga kes see ikka kolmveerand 8 telefonile vastab, kui tööpäev algab kell 9. Härra ütles, et ma kindlasti ei tagurdaks ja nii pidi tema mu ka tööle viima. Hiljem sain töökoja kätte ja lõuna ajal viisime sõbrannaga auto sinna, et nad ööseks selle garaaži saaksid panna (sulama) ja hommikul saaks taas korda. Sõita oli üsna õudne, sest see käis kogu aeg vastu maapinda, üritasin leida tee, kus oleks kõige vähem lamavaid politseinikke, aga ühe otsa ikka sattusin. Reede lõuna ajal läksime järgi ja oligi korras. Jahm, ikka juhtub.

NB: kui ma neljapäeva hommikul seal autoga jamasin, siis esimest korda oleks peaaegu üks taksojuht appi tulnud. Peaaegu sellepärast, et ta mitu korda vaatas mis ma teen, tuli autost välja, peaaegu lähenes, aga läks siis tagasi autosse (sai v-o aru, et ma ootan kedagi). Tore ikka, sest üldjuhul nad ainult vaatavad, kuid ma autot välja kaevan ja v-o pakub neile see ka nalja, sest tavaliselt olen ma ikka mõne kleidi/seeliku ja kontsadega.