Väljas on talv. Nii miinuskraadide kui ka lumi poolest. Mõnes mõttes mul on sellest lumest ükskõik, muidugi on ilus ja see teeb talvest justkui talve, aga samas.. Ega väga vahet pole kui olla täiskasvanud ja lasteta. Ise käid päevast päeva tööl, mitte ei pane hommikul õueriideid selga ja ei ole pimedani väljas. Ei ole ka ühtegi last kelgutama või uisutama viia. Ja siis ongi, et ega vahet ei ole. Sest palju lihtsam on minna tööle, kui ei peaks autot lumest puhastama ja soojendama (kui üldse tööle läheb), rääkimata sellest liiklemisest.
Käisin täna sõbrannal külas, kes elab Põlvas. Tööpäevadel paraku sinna ei jõua ja üsna pea sünnib tal teine laps. Hommikul läks auto tööle, mitte eriti rõõmsalt, aga läks. Muudkui puhastasin seda siis lumest ja lasin vabalt soojeneda. Lund ei olnud nii hirmus palju, aga piisavalt. Minu auto jaoks piisavalt. Rattad võttis kohe ringi käima ja iga pööre pani pulsi veidi kiiremini tööle. Mõtlesin käia ruttu turul ja siis suunduda linnast välja. Paraku oli turuhoone kinni ja kana jäi ostmata. Aga see sõitmine, oeh, õnneks oli liiklust vähe. Minu üllatuseks ei olnud ka maantee lahti lükatud. Sõita oli väga halb, kui mõni rekka mööda läks, siis oli korralik lumetorm ja ma lihtsalt lootsin, et tee on sirge, sest mitte midagi ei näinud. Aga jõudsin õnnelikult Põlvasse. Tartu poolt tulles on kohe suur ring, võtsin seda väga rahulikult, aga järgmisel hetkel oli auto teega risti.. Õnneks ei tulnud kedagi kohe taga, sain auto vaikselt tagasi nii nagu peab. Sõitsin ettevaatlikumalt edasi ja pidurdasin varakult, aga ometi libisesin 50m edasi teest, kust oleksin pidanud ära pöörama. Oeh. Taaskord ei olnud kedagi kohe taga. Tagasitee läks veidi rahulikumalt, aga Tartus tänavatel oli kuidagi keerulisem, eriti ringidel, kus oli tohutult libe. Jõudsin veel valges tagasi, käisin poes ja otsustasin, et lähen valges koju ära, sest rohkem ma autoga uisutada ei tahtnud. Mulle ei meeldi. Ja ma ei ole harjunud. Load on ju alles mõned aastad olnud ja eelnevalt ei ole eriti lund olnud, niisiis ei ole minu kogemuste pagas eriti rikkalik.
Uus telefon ei jõudnud vanal aastal, aga eks see siis uuel aastal jõuab. Üks päev nägin poes soodsalt väikest akupanka ja ostsin ka selle, et aeg-ajalt on tõesti väga vaja telefoni laadida, aga pole ei laadijat, voolu ega juhet. Aga samas ei tohi ma seda käekotti unustada.
Täna mõtlesin pikalt, mis küll uuel nädalal süüa. Viiimasel ajal ei ole need nimekirjad eriti õnnestunud ja ideid ka just pole. Ja turult ei saanud kana ka. Süüa läksin osta Prismasse, aga sealgi olid mõned letid ikka väga tühjad. Ideid ka ei tulnud. Ostsin lõpuks nii kintsufileed, kalkunifileed kui ka kana, mis hetkel ahjus on. Ma ei ole varem tervet kana ahju pannud, aga tundub, et tuleb hea ja homme saan vähemalt süüa.
Uus aasta tuli kodus. Päeva jooksul pistsin vaid nii palju nina õue, et oli vaja poes käia ja tagasi koju tulla. Kõik. Isegi ilutulestikku vaatasin aknast. Ja juba enne seda oli süna suur uni ja hiljem oli veel suurem uni. Tegelikult tavaline õhtu, uni tuleb ikka ja suurt midagi ei muutu peale aastanumbri. Paljud annavad lubadusi. Mina kirjutan, mida "ma tahaks", sest täpselt nii ongi. Üldiselt ei ole vaja seda uut aastat, et millegagi alustada, aga on inimesed, kellele meeldib nii, kes vajavad seda nõndanimetatud uueks alguseks.