The scientist - Willie Nelson

Kui ma Härrale seda uut avastust lasin, siis ta mõtles veidi ja ütles, et ma peaks kuulama seda Coldplay esitluses. Nooojahh. Aga mulle meeldib see madalhääl palju rohkem.

Trennipäevik 22.02.-28.02.2016

Pärats nädalast trennipuhkust oli kõik raske. Eriti hommikune ärkamine. Ja hommikuvõimlemine oli väga algeline, veidi sai ennast liigutada, aga mingi osa ajast hoopis pikutasin põrandal ja tahtsin vaid magada. Uuel nädalal paremini.

Esmaspäev - alakehatreening jõusaalis 55min. Soojenduseks tegin crosstrainerit vist pea 10 minutit ehk põhitrenni aeg ei olnudki väga pikk. Võtsin üsna kergelt ja kui jalapress välja arvata, siis olid seeriad 3+2. Lisasin ka ühe harjutuse säärtele.. masina nime ei tea. K

Teisipäev - pärast lühendatud tööpäeva ülakehatreening jõusaalis (50min), seeriad samuti 3+2. Rahvast oli minimaalselt, nii sai rahulikult trenni teha. Soojendus oli ehk taas crosstraineril.. ega ei mäleta. Midagi erilist meelde ei jäänudki. Lõuatõmbeid teeb u 6x laiahaardega ja siis 5+6x neutraalhaardega (roheline kumm on ikka abiks).

Kolmapäev - põhimõtteliselt puhkepäev, sõitsin Rakveresse, aktiivset jalutamist oli umbes 4km.

Neljapäev - puhkepäev, terve õhtu veetsin voodis, sest olin täiesti läbi sellest päevast.

Reede - pärast tööpäeva wattbike 25km ehk 53min24sek (avg 127, max 176). Ega ma erilist tempot ei teinud, aga pulss oli küll kuidagi väga madal... viimased kilomeetrid tegin 30sek hästi kiiret, 30sek rahulikku jne. Kui jalad korralikult soojad, siis ei ole tõesti probleem 4km jooksul endast kõik anda, aga see nõuab korralikku soojendust. Ma just mõtlen sellele, et kui tuleb Luunja wattbike, siis seal saab soojendust teha heal juhul paar minutit ja see ei ole kindlasti piisav. See on lühike aeg ja võistluse ajal sõidaks kohe jalad kinni ja kõri kinni. Ma loodan, et see üritus toimub, üks variant on ka soojendust teha kuskil mujal enne ja siis ruttu sinna minna. :D

Laupäev - puhkepäev. Käisin Põlvas sõbrannal külas.

Pühapäev - lõuna ajal läksin sörkima - 5km (tervelt 39min). Tänavad olid libedad ja tuul oli kibe. Eesmärk oli jõuda Võru tänavale, sest eile märkasin, et seal puhas ja saab joosta. Aga sinna minek oli keerulisem, pidev tasakaalus püsimine oli üsna väsitav. Niisiis tuligi tagasihoidlikult 5km ja seejärel jalutasin veel 2km koju, sest tänav oli jälle lumine ja libe.

Praegu on minu eesmärgiks saada sellest üleliigsest suhkrust lahti, mis mu organismis veel ringi liigub... ja siis saan rohkem trennile keskenduda. Ootan tagasi seda head enesetunnet, millest hetkel veel üsna kaugel olen.

9. nädal 2016

Kuigi möödunud nädalavahetusel ei teinud justkui midagi, siis olin ikka väsinud. Noojah.. üks hommik jäin ju magama pärast kella 4 hommikul ja ärkasin  paiku. Ka esmaspäevaks oli veel väsimus üsna suur, aga ees ootas korralik tööpäev. Ja selle nädalaga veel järje peale ei jõudnud, paberitööd on tekkis kuidagi nii palju, aga tuli ka igapäevaste ja plaaniliste asjadega tegeleda. Lisaks andsime ühele kolleegile teisipäeva vabaks (sest ta oli möödunud nädalal nii tubli, et tegi üsna palju juhataja tööd, minu otsese bossi tööd ja veidi ka minu tööd) ja neljapäeval oli ta koolitusel, niisiis nendel päevadel tegin tema tööd ka. Ja sellistel juhtudel lendavad päevad linnutiivul... Nädala keskel oli vaba päev ka, aga siis sõitsin ma Rakveresse. Käisin üle väga pika aja niisama jalutamas Rakvere linnas... ega tegelikult ei mäletagi, et ma seal üldse eriti niisama jalutanud oleks. Jalutamise sisse tuli ka jooksusamme, aga suuremalt jaolt oli tee kohutavalt libe. Ja kuna neljapäeva hommikul pidin ärkama juba pool 5, siis oli uni väga katkendlik. Väike ärevus sees, et äkki magan sisse ja siis on kõik vussis. Aga kõik läks hästi, kui see välja arvata, et ärkasin väga väsinuna. Sõitsime vanaemaga varahommikul Tartusse, tee oli üsna hea ja liiklust vähe, aga läksime muidugi varuga ja lisaks oli vaja minul kodust läbi käia, et ühed piletid üles otsida. Leidsin ka need, jõudsime ka kohvi juua ja siis viisin ta silmaopile. Ja küll on tore, et aeg-ajalt kuskil mõni tuttav on. Tänu sellele sai arst vanaema varem üle vaadata ja ma sain ta varasema bussiga kodu poole tagasi suunata. Ja uus Kliinikumi osa on väga ilus! Vahepela lugesin ühe raamatu ka läbi (nimekiri endiselt siin), aga see oli natukene kummaline ja nii väga ei meeldinud, kuidagi süngeks jäi. Hiljem lugesin ka autori kommentaari läbi ja sain  natukene rohkem aru, aga ... eelistan natukene teistsuguseid raamatuid. Eile õhtuks olin aga nii väsinud, et veetsingi terve õhtu voodis, vaatasin vahepeal sarja, vahepeal olid silmad kinni, alustasin ka uue raamatuga ja kell 10 magasin. Täna mõtlesin päev otsa, et pärast tööd käin trennis, siis õe juures ja siis Prismas, sest mõni aeg tagasi oli Prismas palju armsaid beebide bodysid. Nimelt lähen homme sõbrannale külla. Prismasse jõudes haarasin vaid kookoshelbed, 90% šokolaadi, koore, vahukoore, keefiri ja läksin kassasse. Tegelik põhjus meenus hiljem, aga kohe ei jõudnud tagasi ka minna. Aga mõtlesin, et lähen ostan Härrale siidrit (siiderit?), sest pood jääb veel teele. Pood jäi teele küll, aga seda marki seal ei olnud ja rahvast oli palju.. ja siis ma sain aru, et see ei ole sama firma pood, mis on Rüütli tänaval. Aga mõtlesin, et võin ka Aardla kaudu koju sõita, sest seal peaks olema õige pood. Poe ees polnud parkimiskohta, pidin kaugemale parkima. Pood oli väike ja seal ei olnud mitte midagi, mida ma tahtsin. Tegelikult peaks see õige mark seal olema, aga seda ka ei olnud. Siis viskas mul üle ja läksin koju. No ja viltu kiskus juba sealt, kui ma Eedeni ringi vääääga valesti sõitsin, täitsa häbi hakkas. Loodan, et mõnel taga oleval autol ei olnud kaamerat ees, mis oleks seda filminud. Ma tõsiselt loodan, et ma nüüd järgmine kord tean, kuidas seal sõita tuleb (teooriat ma tean, aga ma feilin praktikas). Ja siis tulin vahepeal koju, tegin kohvi ja süüa, tegin valmis bounty-de sisemassi. Ja läksin uuesti poodi. Minu üllatuseks ei olnud Prismas enam midagi sellist, mida ma otsisin! Ei ühtegi ilusat body. Oeh. Õnneks läheb beebil ka muud vaja... Ja siidri ostsin lõpuks Selverist (mis jäi päriselt ka teele). Ja nüüd olen kodus ja bounty'd on juba külmkapis. 

Rakvere

Külatee

Kodutee

Sokiga kass

Nii rahulik polnud ta varem olnud

Minu kana-kukeseenesupp

Vajaminevad toiduained:

• kana kintsuliha
• kukeseened (sügavkülmast)
• merevaik
• vahukoor
• peakapsas
• porru
• brokkoli
• lillkapsas
• maitseained, puljongikuubik

Puhasta veel vajadusel kanakintse ja küpseta ning pruunista pannil (maitsesta ka), kui valmis, siis lisa kukeseened. 

Samal ajal pane keema vesi (mul oli u 700ml) ja üks puljongikuubik. 

Ja teisi asju panin nii nagu tundus, et võiks... porru oli selline väiksem,s ee läks kõik sisse. Peakapsast võtsin mõned lehed ja lõikasin tükkideks, panin potti. Lillakapsast oli ka parasjagu, lõikasin väga väikesteks õisikuteks, samuti nagu brokkoli. Kõik läks potti keema.

Kui tundus, et on piisavalt keenud, siis lisasin kana ja kukeseened. 

Lasin veel veidi podiseda, lisasin 2spl merevaiku ja natukene vahukoort. 

Lasin keema ja saigi valmis.

Edinburgh ehk mitte trennipäevik 15.02-21.02.2016

Ma ei hakka siia lisama tavapärast tabelit, sest seal oleksid ainult jalutamised. Ühest küljest oli tegu puhkenädalaga, samal ajal oli see kõik väga väsitav.

Kuna möödunud nädalal hakkas lund sadama, siis jäi tõukeratas nurka ja hooaeg avamata. Ülejäänud päev läks üsna kiireks. Õhtul üritasin küll 7 aeg magama minna ja natukene magasingi, aga siis läks uni ära ja suikusin hetkeks enne äratuskella, mis helises südaööl.

Lisasin siia Polarist esmaspäevase kokkuvõtte:

Vahepeal muutus kell ka -2h... ei tea, kuidas see sellel graafikul kajastub. 

Esmaspäev - keset ööd tegin endale peekonit ja muna, kohvi ei hakanud jooma. Pakkusin veel viimased asjad ja ajasin ka Härra üles. Kell 1 öösel olin kohtumispaigas ja alustasime kolleegidega teed Tallinna Lennujaama poole. Ideaalis oli plaan autos magada, aga sellest ei tulnud pea midagi välja. Eks oli sees väike reisiärevus, lisaks olid teed taaskord lumised ja see õhtune väike uinak andis nii palju energiat, et und ei tulnud.

Lennujaamas registreerisime end lennule, andsime pagasi, läbisime turvakontrolli ja maandusime kott-toolidel. Nii varahommikul ei olnud ükski poeke lahti, aga pärast kella 5 mõni ikka avas ja sain endale ka vee ostetud.

Esimene lend oli Tallinn - Frankfurt. Mitte et lennukis oleks mugav olnud, aga ma jäin pea kohe magama, mida näitab ka Polari pilt (see valge osa kella 6 ja 8 vahel). Vahepeal pakuti "süüa" ja juua, siis magasin edasi. Järgmises lennujaamas oli veidi vaba aega, käisime kohvi joomas ja püüdsime kuidagi unetust ja väsimust peletada, kuid miski ei õnnestunud ja kõik oli raske. Järgmine lend oli Frankfurt - Edinburgh ja taaskord jäin võimalikult ruttu magama, kui võileiba pakuti, siis seda ei võtnud, jookidest võtsin teed ja vett. Lend oli lühem ja ka uni oli lühem (järgmised valged alad Polari pildil).

Sihtpunktis saime üsna ruttu hotelli (õnneks ei asu lennujaam linnast eriti kaugel), aga kuna toad said valmis alles kella 14ks, siis läks veidi aega. Õnneks sai fuajeees tasuta kohvi (ja muid kohvijooke), millega end turgutasime ja kui üks meist oli toa kätte saanud, siis viisime asjad sinna ja otsustasime veidi jalutada, sest muidu tuleb uni.

Edinburghis olid mõned soojakraadid ja tuuleiilis, päikese käes oli soe, muidu oli külm. Õhk oli hoopis teine. Meil oli külm. Mul oli väga hea meel, et olin viimasel hetkel pannud selga talvejope (ja võtsin ikka mütsi ja salli ja kindad), sest õhukest jakikest ma selga ei pannudki. Kohalikel oli vist aga kevad... õhukesed riided, hõlmad lahti, mütsi,salli ei kandnud noored, vanad, rääkimata lastest. Ja meie värisesime. Ja jalutasime ajal otsisime pidevalt kohti, kuhu sisse astuda, et sooja saada.

Eriti pikk meie õhtu ei olnud, sest väsimus murdis maha. Käisime söömas ja suundusime hotelli. Üsna ruttu läksime magama.

Polari andmetel tuli kokku u 11km.

Teisipäev - päris mõnus oli ärgata justkui normaalsel ajal, aga tegelikult oli uni olnud lausa 2h pikem kui tavaliselt. Sõitsime rongiga Addiewelli. Ajasime tööasju. Sõitsime tagasi Edinburghi. Lõuna jäi lühikeseks ehk seda ei olnudki, jõime kohvi. Ja kasutasime ühistransporti järgmisse sihtpunkti jõudmiseks. Hiljem jalutasime hotelli läheduses.

Polari andmetel jalutasin kokku u 10km.

Scott Monument.

Kolmapäev - oli puhta akadeemiline päev Polmont'is, üks loeng teise järel. Polar ütles mitu korda, et istun liiga pikalt, aga mul ei olnud midagi teha. Pärast kohustuslikke tööasju käisime suveniiripoes ja otsisime söögikohta.

Polari andmetel jalutasin kokku u 9,5km.

Seljataha jäi kindlus.

Rongiaknast nägin oma lemmikuid - lambaid.

Väikelinn Polmont. 

Neljapäev - kohtumine ühes orginisatsioonis ja hiljem valitsuses. Valitsuse juurde üks grupp jalutas, mina ka muidugi. Nägime taaskord linna ja kevadekuulutajaid. Valitsusehoone ise oli suur ja inimesed töötasid suurtes ruumides igaüks oma laua taga.. ei kujuta ettegi, kui ise olen harjunud kabinetiga. Tagasi pidime sõitma taksoga, sest need olid meile juba järgi kutsutud. Aga poolel teel hotelli juurde nägime mäge! Seda mäge, kuhu tahtsime minna, niisiis ütlesin taksojuhile, et vajame peatust ja teised sõidavad hotelli juurde edasi. Võtsime ise suuna mäele ja umbes 2km pärast olime kohal. Väljas hakkas vaikselt pimedaks minema, aga võtsime teekonna ikka üles. Esialgu oli mõnus tee, aga siis kadus asfalt ja tulid teerajad... oli veidi libe ja märg, aga üles jõudsime just enne, kui oli päris pime. Alla läksime otsemat teed pidi ehk üsna järsust kallakust.. viimaste meetrite peal õnnestus mul libiseda ja tegin endale veidi liiga. Seejärel võtsime suuna kesklinna, et leida söögikoht ja hotell. Google maps Endomondos ei töötanud eriti,sest internetiühendust ei olnud. Mul oli ka üks kaart paberil, aga ka see oli kehv. Ja väljas oli pime. Esialgne suund oli kindlus ja siis hoida sellest paremale. Aga ühel momendil eksisime ära. Kindlus kadus. Ühtegi tuttavat kohta ei olnud. Kaardil polnud neid tänavaid. Söögikohta ei leidnud. Vihma sadas. Küsisin teed ja olime tõesti natukene liiga palju paremale hoidnud (kuidas ja miks, see jääbki mulle selgusetuks... ). Saime õige suuna kätte ja õige pea olime tuttavatel tänavatel. Leidsime söögikoha, sõime kõhu täis ja läksime hotelli. Kõik olime väsinud. 

Polari andmetel jalutasin kokku üle 14km.

Mõned rodod õitsesid.

Lumikelluke õitses.

Kirsipuud õitsesid.

Nartsissid õitsesid.

Reede - terve päev läks kojutuleku peale. Lennukis lugesin raamatut. Esimene lend hilines umbes tunnikese. Seejärel ekslesime veidio Frankfurdi hiiglaslikus lennujaamas ja ka järgmine lend hilines (vahepeal oli meil umbes 5h "vaba aega"). Tallinnasse jõudsime plaanitust umbes 40 minutit hiljem ja siis oli veel pikk koditee Tartusse. Vahetult enne viimast maandumist lõpetasin raamatu "Õeskond". 

Magama jäin umbes kell 4 hommikul. Ja Eestisse oli vahepeal tulnud talv. Mina ootasin kevadet. 

Polari andmetel jalutasin kokku u 6 km.

Valitsus.

Mäe otsa jõudsime juba pimedas..

Laupäev - ärkasin korraks pool 10 ja läksin tagasi voodisse, uni ei olnud enam sügav, aga kaks tundi pidasin vastu. Käisin korra linnas, sest raamatul kukkus tähtaeg ja järjekord oli taga, tagasi koju jõudes pakkisin veel asju lahti ja varsti läksin jälle pikutama. Vahepeal tabas mind tugev peavalu, mis tähendas vaid suhkruvõõrutust. Oeh, jälle, see on raske. Pärastlõunane uni ei olnud sügav, aga peavalu kadus ja enesetunne läks paremaks, aga kindlasti mängis rolli ka valuvaigisti, sest ei suutnud seda valu kannatada. Õhtul toimetasin. Mingil hetkel magasin. Ja siis kadus uni. Lugesin raamatut veidi rohkem, kui olin planeerinud. Magama jäin lõpuks kella 5 paiku. 

Polari andmetel jalutasin u 6km.

Pühapäev - ärkasin äratusega kella poole 10 ajal ja üsna varsti astusin toast välja, et jalutada ja venna käest auto saada, samuti tegin poeringi ära. Samm oli aeglane ja raske. Unetunde oli liiga vähe ja ma tundsin end kindlasti väga väsinuna. Vend elab viiendal korrusel.. küll see oli kõrgel ja kaugel. Koju jõudes tegin küll veidi toimetusi ja lõpetasin raamatu "Lootusetu" aga üsna pea jäin ma jälle magama 1,5 tunniks. Nüüdseks olen aga teinud Härrale lasnaje valmis ja hetkel on sealiha ahjus. Oh, ma tundsin lihast puudust, ma tundsin enda toidust puudust. 

Edinburgh on selline armas linn, kuhu tahaks hea meelega tagasi minna. Ilus arhitektuur. Rahulikud inimesed. Ainult ilm võiks soojem olla. Kuigi sealne temperatuur oli kuni +6, siis oli meil peaaegu kogu aeg külm. Õhuniiskus oli teine. Tuul oli teine. Üks päev oli tuul umbes 13m/s (või oli rohkem), aga meie olime ainsad, kellele tundus see natukene tugev ja keda see häiris ja kellel nii külm oli. Kohalike jaoks on kõik igati okei kuni saab tänaval kõndida. Ka tol päeval lendasid tänavatel mõned sildid, aga see tundus igati normaalne. Paljude siltide peal olid ka liivakotid, et need kohal püsiksid. Nagu ka teised sellised linnad, siis kesklinna mingit korraliku toidupoodi ei olnud. Ja see üks, mille leidsime ja kuhu sattusime, seal müüdi väga palju valmistoitu. Palju oli kohviputkasid ja pubisid. Aga kohalikud toidud eriti muljet ei avaldanud, natukene vähe salatit ja liiga palju chipse. 

Ööbisime ühes Ibis hotellis, mis asus kesklinnas. Hotell oli kena ja tuba soe, kui konditsioneeri lõpuks korralikult tööle saime (ehk siis kui tehnikast jagu saime). Küll aga pole sellega harjunud ja hommikuti olid silmad paistes. Miinuseks see, et vannitoas oli põrand väga-väga külm ja põrandakütet ei olnud. Dušinurk oli aste kõrgemal ja seal sai vähemalt sooja vee varem jooksma minna. Lisaks oli rätikuid vähe - mõlemale külastajale üks suur ja kahe peale üks jalarätik. Aga tavaline väike käterätik? Plussis veel see, et fuajees sai kogu aeg juua kohvijooke või teed. Kohv ei olnud nii hea kui kodumaal, aga piisavalt hea. Hommikusöök oli kontinentaalne, mis sobis mulle seetõttu, et Inglise hommikusöögist ma väga ei vaimustu. Nimelt ei söö ma ube (ega tomatipastat), seeni, vorstikesi.  Muna söön hea meelega, aga muna peab olema korralikult mõlemalt poolt praetud ja munakollane peab olema laiali aetud. Sellised nõudmised. Teise korraliku toidukorra sõime seal, kus juhtus. Küll nad söövad palju saia ja friikartuleid.

Minu toitumine? Kergelt öeldes oli see low fat, high carb. Ehk risti vastu. Jah, kindlasti saab ka reisil lchf toituda (Kadi just kirjutas oma kogemustest siin), aga minu jaoks osutus see liiga keerukaks ja kohandasin end ümber. Kolleegid olid väga üllatunud, kui nägid, et ma vajadusel söön ka saia. Ausalt öeldes olid need hommikused croissantid lausa imehead. Ja selle nädala lõpuks on mul saia limiitid ikka väga täis.. umbes aastaks. Ma tunnen ise ka, et olen üks suur sai. Nii et nüüd tuleb taaskord üks raske nädal. 

Mis veel tähelepanu köitis oli see, et kesklinnas oli VÄGA vähe prügikaste. Rongijaamast ei leidnud ma ühtegi (kuigi rongijaam oli puhas). Aga teeääred oli prügi täis, mis oli väga inetu. Eriti kui sitsime rongi või ühistranspordiga, kõik olid sellised kohad, kuhu sattus prügi, kui see transpordivahendi aknast välja visata. Majad olid väikesed ja armsad, aiad ümber, ja kohati oli tunne, et kui miskit ei vaja, siis visati see üle aia. 

Šoppamas käisime ka. Mina ostsin Primarkist endale uusi särke, sest kannan neid vahel spordiriiete all, kodu aeg tööl, kapsunite all.. Et neid ikka kulub ja on kogu aeg vaja. Lootsin, et saan sealt ka mõne kleidi, aga nii hästi ei läinud, sest valik oli tuhm (tumedad toonid) ja kõik olid liiga lühikesed.  Pesu ei jõudnud lihtsalt proovida. Härra oleks Sportsdirectist miskit tahtnud, aga minu üllatuseks oli see pood imepisike ja seal ei olnudki midagi. See tegi küll õnnetuks. Sokke ikka ostsin, aga noh... Ta oleks ka siidrit tahtnud, aga selles ühes toidupoes oli see vaid purgis ja noh.. surve all olevat purki ma kohvrisse ju ei paki. Lennujaamas ei müüdud üldse õlut ega siidrit. Ühest teisest, mingist tundmatust poest, endale kaks kleiti siiski sain. 

Selline trennivaba nädal, aga ometi olen ma nii väsinud. 

Kell on pool 7 ja tänane aktiivsus on 56%, jalutanud olen umbes 6km. 

Trennipäevik 08.02.-14.02.2016

Tööpäeva hommikuid alustasin ikka võimlemisega, lisaks kõhulihased ja seljalihased. Sel nädalal lisasin juurde natukene tuharalihast ja reiesisemisi. Esmaspäevast kadus ka nohu, palju parem on olla.

Esmaspäev - pärast tööpäeva läksin jõusaali. Võtsin ette küll tavapärase alakeha (55min) kava, aga sujuvalt tegin kükkide asemel jalapressi. Valisin 4 põhiseeriat ja 3 lisaharjustute seeriat, aga jalapressi puhul tuli rohkem. Alustasin ikka kergelt ja panin vaikselt raskusi juurde. Seeriaid tegin rohkem, sest kükkide puhul oli mul ju eestkükk ja tagakükk, aga kui nüüd kahe harjutuse asemel teen vaid ühe harjutuse, siis tuli sellega veidi mängida. Ja kõhulihastele tegin ka kavaväliseid harjutusi. Trenni lõpetasin plankinguga. Soojendust tegin ka, aga ei mäleta, mis ma tegin.
Aktiivsus: 98%, 7190 sammu.

Teisipäev - lõuna ajal tegin aeroobset treeningut, ikka wattbike (20km 45min avg 127, max 156). Ja trenni lõpetasin nii kõhulihaste, seljalihaste harjutustega. Lisaks planking.
Aktiivsus: 105%, 9727 sammu.

Kolmapäev - pärast tööpäeva läksin jõusaali ja tavapärane ülakeha treening 46min, soojenduseks wattbike 5,5km. Kuna saalis oli üsna palju rahvast, siis tegin harjutusi hoopis teises järjekorras ja lõuatõmbed jäid näiteks kõhulihastega viimasteks. Esialgu arvasin, et loobun lõuatõmmetest (roheline kumm on endiselt abiks), aga jõudsin ka need ära teha.
Aktiivsus: 108%, 6065 sammu.

Neljapäev - puhkepäev, ei teinud suurt midagi. Pärast tööd käisin linnas ja sealt tuli u 2,5km jalutamist.
Aktiivsus: 45%, 7814 sammu.

Reede - tööpäeva lõpetasin üsna lühikese aeroobse treeninguga - wattbike 30min 15km (avg 148, max 168 (lõpukiirendus). Lisaks jalutamine u 2,6km.
Aktiivsus: 212%, 10246 sammu.

Laupäev - pärastlõunal käisin sörkjooksu tegemas (5km 38min 51sek). Tammel oli üsna hea joosta, ainult seal jalgpalliväljakute pool oli natukene porine. Pulsiga peab ikka vaeva nägema (avg 151).
Aktiivsus: 116%, 10799 sammu.

Pühapäev - mul oli ilus plaan avada tõukerattaga hooaeg, aga hommikul oli maa valge ja lund muudkui sajab (ja sulab) ja sajab. Niisiis toimetan niisama, koristan, pakin. Aktiivsust praeguse hetkeni 62%.  Puhkepäev.
Aktiivsus: ... päev kestab


Ma olen parema käeline ja kannan kella vasakul randmel. Täna hommikul aga mõtlesin seda vahetada ja panin Polari paremale randmele. Mulle tundub, et nüüd ta mõõdab aktiivsust veidi paremini, aga ma ei tea, kas on õige seda kanda oma põhikäel.
Mõtlesin tükk aega, millised riided oleks hea reisi ajaks selga panna. Raske... eriti kui tuleb selline väsitav päev. Otsustasin, et võtan üle mitme kuu teksad. Leidsin kapist neli paari teksaseid, millest ühe panin kohe kilekotti nimega "annan ära". Jalga proovisin kõiki, aga ükski ei istu piisavalt hästi, sest kõik on (endiselt) veidi suured. (ega ma tahagi, et nad parajaks saavad :D). Kõige paremini istusid ikka minu lemmikud, mida on juba korduvalt lapitud, aga ma tean, et kui ma nendega veidi juba olen, siis nad varsti enam nii hästi ei istu.. Niisiis olen dilemma ees.
Kogu see pakkimine on raske. Tahan tunda end mugavalt. Siis tuli välja, et meil on seal mingi õhtusöök. Tahaks sporti ka teha, aga seda vaba aega on nii vähe, et pigem ma vist üritan sellel ajal linnaga tutvuda ja poodides käia?

Midagi ei sobi... Kui ma kannan teksaseid, siis endiselt ikka alt veidi laienevaid. 

Tegin endale just ühe mõnusa rasvakohvi. Lisaks joon päevad vähemalt 4 pudelitäit (2 liitrit) vett. Prismast ostsin kaasa pähkleid, mida lennukis või lennujaamas nosida ja juurde tegin ka mandlijahust küpsiseid. 

Totu

Ma peaksin praegu koristama või asju pakkima, et jõuaksin oma asjadega valmis, aga mina ei tee kumbagi. Selle asemel hoopis chattisin oma Rootsi hostemaga, lisasin Instasse mõne väga vanapildi (enda meelest näen ikka veel samasugune välja!) ja vahepeal joon ka natukene veini. Ja tegelikult panin tõmbama PLT, sest Härra "unustab", et ma seda sarja vaatan ja ei tõmba seda mulle. Päeval sai veidi koristatud.. aga veel on vaja, jätkan homme nagu ka ilmselt triikimise ja pakkimisega. Tegelikult tahtsin rääkida totundusest (sellist sõna ei ole ilmselt olemas). 

Nagu ma enne mainisin, siis käisime eile Sallerit ja Smilersit kuulamas. Piletid printisin välja ma reede hommikul, printerist tuli välja kaks lehte, nägin ühte piletit, tõstsin lehed eemale ja õhtul andsin need Härrale, et kaasa võtta. Kohale jõudes arvas piletikontroll, et me teeme vist mingit nalja, sest esimesel lehel oli tõesti pilet, aga teine leht oli tühi. Jahm, hommikul tuli korra küll mingi tekst ette printimise kohta, aga kuna printerist tuli kaks lehte, siis ma ei pööranud sellele tähelepanu. Õnneks(!) on meil nutiajastu ja ma leidsin gmailist soovitud piletid ja saime ikka üritust nautida.

Eile koju jõudes kirjutasin veel kosmeetikule, et äkki tal aega mu ripsmed-kulmud korda teha. Tema vastust lugesin hommikul pool unisena, mis ütles, et "tule homme kella 11ks". Tegin hommikused kiired toimetused ära, sõin, isegi masin pesi ühe masinatäie pesu (ja ma ootasin neid viimaseid minuteid väga kannatamatult, sest arvasin, et hilinen juba.. pesumasina tsükli viimane minut kestis umbes 4 minutit!). Auto juures selgus, et telefon jäi koju, aga ei hakanud tagasi ka minema. Ja kohale jõudes selgus, et veidi vale päev... Jahm, kui ma lugesin tema "tule homme", siis elasin mina veel reede õhtus ja minu jaoks oli "homme" laupäev. Vot. Läksin aga tagasi koju ja lähen homme uuele katsele. 

Kaks ei jää kolmandata?

Peaasi, et passi, telefoni, rahakoti (pangakaartidega) homme kaasa võtan!

Intervjuu iseendaga

Eile käisime Härraga Vanemuise Kontserdimajas Hendrik Sal-Salleri sünnipäevatuuril pealkirjaga "Intervjuu iseendaga".  Ja meil on väga hea meel, et me ikka ostsime piletid ja läksime. Üritus pakkus kohe huvi, aga esialgu ehmatasid piletihinnad ikka korralikult ära ja võttis natukene ikka mõtlema. Võtsin aga appi mõne piletilevi kinkekaardi ja piletid said ostetud. Istekohad olid mõnusalt kolmandas reas ja peaaegu keskel. Panime kodus ilusad riided selga, jalutasime käsikäes Vanemuisesse. Ja kontsert ise oli väga mõnus. Mõnusat õhtut saime nautida tervelt 2,5h (+ pea 30 minutit pausi). Esimene osas kuulsime mõnusaid akustilisi lugusid ja toredaid jutte varasemast. Ja pärast pausi läks laval rokkimiseks. Sellist muutust ma ei oodanud. Nii äge! Ja nii palju toredaid laule tehti. Sain ka teada, et Härra lemmiklaulud on "Mõtlen sinust" (mis tema meelest olid "Aega parajaks teen") ja et talle laul "Pimedam pool" meeldib, seda ma teadsin. Minu lemmikud on ikka "Annika" ja kõige uuel lugu "Et sa teaks", vahepeal kuulasin üsna palju "Kolm musketäri" ja "Sinine saatus". "Mojito" on lihtsalt mõnus!

Igati kvaliteetne aeg!

Niisama update

Tavaliselt ma pärast tööpäeva linna ei kipu, sest kodus on alati parem, aga tänaseks planeerisin päris mitu "asjaajamist". Alustasin postkontorist, sealt sain kätte iHerbist tellitud D vitamiinid, Kaubamaja smartpostist sain kätte ühe LCHF poepaki, mis sai tellitud kamba peale, et postikulu mitmeks jagada. Vahepeal sõitsin autoga edasi Ülejõe (või Raatuse) Konsumi juurde ja lippasin läbi poest Arvutitark, kuhu olin tellinud läpakakoti. Kusjuures kui ma seda kotti otsisin, siis oli valik väga väike. Minu arvuti ekraan on 12,5 tolli, ma oleks tahtnud mõnda ilusat värvilist, aga jahm.. sain tavalise musta (muidugi oleks ka värvilise saanud, aga ma ei tahtnud ka liiga palju maksta). Auto jätsingi sinna ja jalutasin Raekoja suunas, et sõbraga kohvi juua. Säde oli kahjuks taaskord rahvast täis (või pigem nii, et iga suure laua taga istus 1-2 inimest.. selliseid väiksemaid laudasid seal kahju pole). Niisiis käisime hoopis Caffeine-s, mis on näiteks Küüni tänaval. Mina jõin Lattet nagu ikka, midagi erilist ei olnud... järgmine kord prooviks mõnda teist kohta. Ja siis veel viisin raamatukokku kolm raamatut ja sel korral sain vaid ühe vastu. Järgmine tähtaeg kukub 20. veebruar ja see sobib väga hästi, olen siis tagasi Eestis ja järgmisena loengi seda, mille tähtaeg kukkuma hakkab (sest järjekord on taga). Täna lõuna ajal lõpetasin raamatu "Pärast" (Anna Todd). Selline... natukene omamoodi raamat, mida noorteosakonna riiulil just ei reklaamiks, stiili koha pealt ei olnud midagi erilist, aga see story tõmbas lõpuks endasse ja siis tuli selline lõpp, et .. ma olin lausa jahmunud. Sellele järgnes väike googeldamine, mis ütles mulle, et see on alles sarja esimene osa ja praeguseks on neid kokku lausa viis. Eestis pole neid aga rohkem ilmunud. Surfasin veel veidi ja leidsin isegi järgmise osa ja hakkasin seda vaikselt lugema, aga arvutiekraanilt pole seda väga tore teha. Parem kui telefoniekraan, kust ma seda kindlasti ei loeks, tahvelarvuti oleks parem variant ja e-luger veel parem, aga kuna ma üldiselt loen ikka päris raamatuid, keeran paberist lehte, topin selle vahel käekotti, panen järjehoidja vahele... siis ei ole mul hetkel mõtet ühegi e-lugeri peale mõelda. Need mõtted tulevad mul ainult reisides, sest tihti ei jõua nii palju raamatuid kaasa võtta, kui tahaks (ja kui palju oleks võimalus lugeda) [kohver/kott muutub lihtsalt raskeks...]). Ja kui e-luger on, siis peaks sinna hakkama e-raamatuid ostma. Antud hetkel lähen raamatukokku ja laenutan raamatu.
Koju jõudes õnnestus Härra kohv lauaravuti juures ümber ajada... klaviatuur uppus, hiir uppus, põrand uppus... Möödunud nädalavahetusel ta alles ajas sinna miskit. Ja täna hommikul ajasin ma ise pool veepudelit ümber, tehnika oli õnneks kaugemal. Aga nüüd sai kolm korda täis, loodan, et mõnda aega rohkem ei juhtu.
Ja vaikselt läheneb nädalavahetus. Oleks vaja veidi asju pakkida ja mingi plaan teha, aga mul pole endiselt päevakava, niisiis ei saa ka plaan teha. Ainus plaan on see, et pühapäev vastu esmaspäeva öösel on vaja startida lennujaama poole. Tuleb üks pikk esmaspäev. Kuna ka seal on selline +6-+9 C ilm (kuigi Eestisse lubab  uueks nädalaks talve), siis ei oska ka ma riiete osas otsustada...

Trennipäevik 01.02.-07.02.2016

Viimast nädalat iseloomustab minu jaoks sõna "nohu" ja seetõttu polnud nädal üldse selline nagu ma olin planeerinud. Reede hommikul ei jõudnud ma ka hommikusi harjutusi teha (ainult selga venitasin veidi), sest tundsin, et ärgates olin veel rohkem väsinud kui õhtul. Õhtuti läksin varakult voodisse, proovisin ka veidi lugeda, aga nohu tõttu ei pidanud silmad vastu, hakkasid valutama, pea oli paks ja nii läks ka tuli kustu. Aga kui Härra umbes kaks tundi hiljem voodisse tuli, siis olevat mina küll üsna segast juttu rääkinud, üks öö tahtsin veidi pärast südaööd juba tööle minna. Ja kuigi praegu lõppeb nädalavahetus ja peaks tundma end veidi paremini, siis ma tunnen, et olen ikka veel väsinud, ometi ei teinud justkui midagi (aga ju siis ei puhanud ka). Kas vanasti ka inimesed nii väsinud olid või sellest lihtsalt ei räägitud?
Ja Polar Flow'ist ei saa juba mitu päeva treeninguid alla laadida.. samas ei taha ma neid ka "käsitsi" sisestada. Küll nad ükskord selle jama ära parandavad.

Esmaspäev - alates sellest ajast, kui ma hommikul uksest väljas läksin, oli mul halb olla, hooti terav valu, mida kuskile paigutada ei osanud, nii et võtsin ka valuvaigistit, mis eriti midagi ei teinud. Kestis täpselt nii kaua kui ma tööl uksest välja astusin ja kuna mul oli hetkega parem, siis otsustasin ka väikese trenni teha. Jõusaalist ma loobusin, läksin hoopis ratta peale: wattbike 15km 29min22sek avg 151x' (kõrge selle sõidu kohta). Hiljem tegin veidi kõhulihaseid, seljalihaseid ja planking'ut.
Aktiivsus: 101%

Teisipäev - enesetunne oli hea (nohu siia ei arvesta) ja läksin lõuna ajal jõusaali alakehale harjutusi tegema. Alustasin rattast, millel sõitsin 3km. Jõusaalis oli kava järgi 4 seeria päev, aga sujuvalt tegin põhiharjutusi 3 seeriat ja lisaharjutusi 2 seeriat. Tundsin, et keha on väsinud ja nohu väsitab ka. Kokku läks aega kuskil 50min. Samas tundsin, et kangiga kükid ei ole hetkel üldse mulle. Hiljem võtsin ühendust treeneriga ja ta oli päri, et vahetan need mõneks ajaks näiteks jalapressi vastu.
Aktiivsus: 72%

Kolmapäev - töö asemel läksin hoopis koolitusele, mis algas alles kell 10. Enne seda jõudsin aga käia sörkimas. Lahkusin kodust umbes kolmveerand 8 ja isegi lampi ei olnud enam vaja. Aga tänavatel jooks polnud lihtne, raske oli tiirutada ja hüpata ära nii lompide kui ka autode eest. Küll aga sörkjooksu 4km 31min29sek avg 160x'. Koolitusele ja koju jalutasin - kokku umbes 3km. Ja koolitus võttis päris läbi - nimelt oli selleks Tauri Tallermaa "Mälutreening".
Nohu oli minuga endiselt kaasas. Ükski tavapärane nipp ei aidanud.
Aktiivsus: 122%

Neljapäev - täielik puhkepäev, õhtul olid külalised, nohu oli ka külas.
Aktiivsus: 32%

Reede - pärast tööd läks jõusaali teist treeningpäeva tegema. Alustasin sõudmisega (äkki oli 1,5km?) ja seejärel ülakehatreening (60min). Sain isegi ühe lõuatõmbe (neutraalis) ilma kummita tehtud. Üldiselt oli aga keha väsinud. Treeningu lõpetasin planking'uga. Ja hoolimata trennist ei saanud aktiivsust täis.
Aktiivsus 91%

Laupäev - üldiselt puhkepäev, aga jalutamist sai umbes 8km. Lõpetasin selle raamatu lugemise. Nohu oli endiselt alles, niisiis oli selge, et pühapäevased plaanid on tuksis. Pärastlõunal jäin väsimusest lihtsalt magama ja nii tohutult raske oli üles ärgata.
Aktiivsus: 114%

Pühapäev - nohu tõttu ei saanud ma minna kuskile, kus on väikesed lapsed, niisiis läksime hoopis Härraga maale. Kuna nohu pole värske, siis käisime ka saunas. Ja pärast lõunat jäin lihtsalt köögidiivanile magama. Puhkepäev...
Aktiivsus: alla 20%

Aga maal rõõmustas meil 1,5 kuune Šoti koolikutsikas Andy. Selline numpsik, hästi karvane ja pehme, aga näo järgi sai kohe aru, et kolli. 

Vot selline nohune nädal. Tunne on küll kuidagi kurb. Tahaks jooksmas käia või tõuksiga sõita... No ei saa. Ega töölgi tegelikult lihtne polnud ja ei tule ka järgmised nädalad lihtsad.. pidevalt üks asendamine ning töö ette ja järgi tegema. Ja tolle osas ei ole ka midagi kuulda peale selle, et on minek.
Kaal püsib stabiilne... ei tule juurde, ei lähe ka maha. Aeg-ajalt on organismil miskit sassis ja siis hoiab vett kinni ja mõned päevad kaalun 2-2,5kg rohkem kui tavaliselt.. ja siis see kaob jälle ära.
Tahaks rohkem aeroobset trenni teha.
Õhtused planking'ust ei tulnud taas miskit välja, aga vähemalt tegin seda mõne trenni lõpus.
Mõtlesin, et hommikuti võiks kükke ka teha.
Ei tea, kas ülejärgmine nädal on puhta puhkus või... mina pakiks ikka trenniriided ka kaasa!

Tere veebruar

Eile õhtul lõpetasin taaskord ühe raamatu lugemise. See oli siis kaheksas. Ühte raamatut kannan ka käekotis kaasas, see nõuab lihtsalt seda aega, et istun ja loen, pole ilukirjanduslik. Võtsin täna jube uue raamatu kätte ja lugesin ka kuskil 30 lehekülge, aga siis jõudis kohale, et täna ma ei jõua. Raamatut loen ma üldiselt ikka voodis, sinna saan väikese lambiga kõige parema valguse, kuigi tahaksin veel paremat valgust. Täna jõudis minuni tunne, et kui ma lugema jään, siis panen ma hoopis pea padjale ja magan. Ilmselt pesitseb minus väike viirus, mille olen töökaaslastest saanud. Nina jookseb aeg-ajalt, aga loputan seda üsna palju soolaveega, niisiis kinni see ei ole, aga ikka on tunne, et "pea paks". Öösel ärkasin kella nelja ajal kurguvalu tõttu ja edasised kaks tundi oli raske magada, sest muudkui neelatasin, kuid praeguseks on see kadunud. Tahaks veel ühte tassi kohvi, aga tean, et hetkel ma seda nautida ei saaks. Nimelt pärast soolaveega nina loputamist jääb kuskile sinna käikudesse mingi soola maitse ja lõhn, mis rikub täiesti kohvi maitse, midagi muud ei muuda, aga kohv ei ole hea. Niisiis tegin hoopis teed. Ja kui veel raamatutest rääkida, siis on mul ka tunne, et kui olen ühe ära lugenud, siis tahab aju veidi puhata, mõelda, ja siis on valmis uuega alustama. Et ma päris nii ei saa, et ühe raamatu panen käest ja haaran kohe uue (kui just neid raamatuid osade kaupa ei loe). Niisiis on mul hetkel kodus kolm raamatut (+ käekoti raamat), mis ootavad lugemist, raamatukogus on riiulil kaks, neile lähen homme järgi, ja siis olen veel järjekorras vist neljal raamatul.
Homme on selline tore päev, et ma olen koolitusel, mis algab alles kell 10. Iseenesest oli mul hea mõte hommikul jooksma minna, aga kui on nii vesine, siis ma ei ole selles kindel... siis tuleb vist puhkepäev, aga hiljem jalutan linna. Puhkepäevaks tuleb sellisel juhul ka neljapäev, sest õhtul tulevad külalised ja pean pärast tööd koju lippama, et kook ahju saaks. Niisiis on nädala plaan veidi sassis, aga sassi läks see juba eile. Koolituse üle on mul küll hea meel, muret teeb vaid see, kas midagi vahepeal ka süüa vaja... või kas kuskilt saaks ka head kohvi, sest valikud ei ole väga kiita. Need kaks päeva on tööl olnud sellised... rahulikud. Suurem osa inimestest on kõik koolitusel ja homme oleme veel lisaks neile kolmekesi ära, niisiis on koridor üsna tühi. Aga mulle küll meeldis. Sai rahulikult teha paberimajandust ilma, et keegi pead kogu aeg ukse vahelt sisse pistaks. Ukse hoidsin kinni, sest koridorist tuli kogu aeg külma (no ja puhur töötas mul ka).
Ja veebruaris ootab mind veel midagi toredat. Tore kui aeg-ajalt lisatöö ära tasub. Eile tuli ülemus minu kabinetti ja küsis, kas ma saaksin kahe nädala pärast ühe töönädala ära olla. Vaatasin kalendrisse ja vastasin, et mul pole plaane! Nüüd on plaanid. :)
Aga tõukekelguüritused hakkavad vist ära jääma..Kui Gismeteo lubas veel mõned päevad tagasi, et kahe nädala pärast on taaskord -15, siis praeguseks on see taaskord muutunud. Yr.no 10 päeva prognoos on ka plussis. Minu meelest võivad plusskraadid olla küll, aga natukene kuivem võiks olla.. siis saaks tõuksiga ringi lipata ja tänavatel joosta... hetkel peaks pigem lompide eest põiklema ja vaatama, et autod läbimärjaks ei pritsi.
Pole ammu kinos käinud. Vahel tahaks minna küll, aga siis on tunne, et nii suur hulk õhtust "läheb raisku"... no minek ja tulek ja film ka veel. Kodus saaks justkui palju rohkem korda saata.
Mind häirib, et mul tuleb gmaili kogu aeg hiinakeelset rämpsposti ja ma ei saa sellest kuidagi lahti. Jah, kõik kirjad lähevad otse rämpsposti hulka, aga mul on selline kiiks, et mul ei tohi gmailis olla lugemata kirju. Ja siis ma muudkui blokeerin neid aadresse, võimalusel teatan kahtlasest kirjast ja lõpuks kustutan... aga järgmisel päeval on uued kirjad platsis. Aktiivselt olen neid blokeerinud umbes kaks kuud, aga neid kirju ei jää vähemaks! Vahepeal satub ka mõnelt selliselt aadressilt, mis on mul juba varasemalt blokeeritud... Kust see rämps tuleb?! Teises postkastis seda probleemi ei ole, aga ma ei taha ka sinna kolida.
Ja muud polnudki öelda.