9. nädal 2016

Kuigi möödunud nädalavahetusel ei teinud justkui midagi, siis olin ikka väsinud. Noojah.. üks hommik jäin ju magama pärast kella 4 hommikul ja ärkasin  paiku. Ka esmaspäevaks oli veel väsimus üsna suur, aga ees ootas korralik tööpäev. Ja selle nädalaga veel järje peale ei jõudnud, paberitööd on tekkis kuidagi nii palju, aga tuli ka igapäevaste ja plaaniliste asjadega tegeleda. Lisaks andsime ühele kolleegile teisipäeva vabaks (sest ta oli möödunud nädalal nii tubli, et tegi üsna palju juhataja tööd, minu otsese bossi tööd ja veidi ka minu tööd) ja neljapäeval oli ta koolitusel, niisiis nendel päevadel tegin tema tööd ka. Ja sellistel juhtudel lendavad päevad linnutiivul... Nädala keskel oli vaba päev ka, aga siis sõitsin ma Rakveresse. Käisin üle väga pika aja niisama jalutamas Rakvere linnas... ega tegelikult ei mäletagi, et ma seal üldse eriti niisama jalutanud oleks. Jalutamise sisse tuli ka jooksusamme, aga suuremalt jaolt oli tee kohutavalt libe. Ja kuna neljapäeva hommikul pidin ärkama juba pool 5, siis oli uni väga katkendlik. Väike ärevus sees, et äkki magan sisse ja siis on kõik vussis. Aga kõik läks hästi, kui see välja arvata, et ärkasin väga väsinuna. Sõitsime vanaemaga varahommikul Tartusse, tee oli üsna hea ja liiklust vähe, aga läksime muidugi varuga ja lisaks oli vaja minul kodust läbi käia, et ühed piletid üles otsida. Leidsin ka need, jõudsime ka kohvi juua ja siis viisin ta silmaopile. Ja küll on tore, et aeg-ajalt kuskil mõni tuttav on. Tänu sellele sai arst vanaema varem üle vaadata ja ma sain ta varasema bussiga kodu poole tagasi suunata. Ja uus Kliinikumi osa on väga ilus! Vahepela lugesin ühe raamatu ka läbi (nimekiri endiselt siin), aga see oli natukene kummaline ja nii väga ei meeldinud, kuidagi süngeks jäi. Hiljem lugesin ka autori kommentaari läbi ja sain  natukene rohkem aru, aga ... eelistan natukene teistsuguseid raamatuid. Eile õhtuks olin aga nii väsinud, et veetsingi terve õhtu voodis, vaatasin vahepeal sarja, vahepeal olid silmad kinni, alustasin ka uue raamatuga ja kell 10 magasin. Täna mõtlesin päev otsa, et pärast tööd käin trennis, siis õe juures ja siis Prismas, sest mõni aeg tagasi oli Prismas palju armsaid beebide bodysid. Nimelt lähen homme sõbrannale külla. Prismasse jõudes haarasin vaid kookoshelbed, 90% šokolaadi, koore, vahukoore, keefiri ja läksin kassasse. Tegelik põhjus meenus hiljem, aga kohe ei jõudnud tagasi ka minna. Aga mõtlesin, et lähen ostan Härrale siidrit (siiderit?), sest pood jääb veel teele. Pood jäi teele küll, aga seda marki seal ei olnud ja rahvast oli palju.. ja siis ma sain aru, et see ei ole sama firma pood, mis on Rüütli tänaval. Aga mõtlesin, et võin ka Aardla kaudu koju sõita, sest seal peaks olema õige pood. Poe ees polnud parkimiskohta, pidin kaugemale parkima. Pood oli väike ja seal ei olnud mitte midagi, mida ma tahtsin. Tegelikult peaks see õige mark seal olema, aga seda ka ei olnud. Siis viskas mul üle ja läksin koju. No ja viltu kiskus juba sealt, kui ma Eedeni ringi vääääga valesti sõitsin, täitsa häbi hakkas. Loodan, et mõnel taga oleval autol ei olnud kaamerat ees, mis oleks seda filminud. Ma tõsiselt loodan, et ma nüüd järgmine kord tean, kuidas seal sõita tuleb (teooriat ma tean, aga ma feilin praktikas). Ja siis tulin vahepeal koju, tegin kohvi ja süüa, tegin valmis bounty-de sisemassi. Ja läksin uuesti poodi. Minu üllatuseks ei olnud Prismas enam midagi sellist, mida ma otsisin! Ei ühtegi ilusat body. Oeh. Õnneks läheb beebil ka muud vaja... Ja siidri ostsin lõpuks Selverist (mis jäi päriselt ka teele). Ja nüüd olen kodus ja bounty'd on juba külmkapis. 

Rakvere

Külatee

Kodutee

Sokiga kass

Nii rahulik polnud ta varem olnud