Sunday, February 21, 2016

Edinburgh ehk mitte trennipäevik 15.02-21.02.2016

Ma ei hakka siia lisama tavapärast tabelit, sest seal oleksid ainult jalutamised. Ühest küljest oli tegu puhkenädalaga, samal ajal oli see kõik väga väsitav.

Kuna möödunud nädalal hakkas lund sadama, siis jäi tõukeratas nurka ja hooaeg avamata. Ülejäänud päev läks üsna kiireks. Õhtul üritasin küll 7 aeg magama minna ja natukene magasingi, aga siis läks uni ära ja suikusin hetkeks enne äratuskella, mis helises südaööl.

Lisasin siia Polarist esmaspäevase kokkuvõtte:

Vahepeal muutus kell ka -2h... ei tea, kuidas see sellel graafikul kajastub. 

Esmaspäev - keset ööd tegin endale peekonit ja muna, kohvi ei hakanud jooma. Pakkusin veel viimased asjad ja ajasin ka Härra üles. Kell 1 öösel olin kohtumispaigas ja alustasime kolleegidega teed Tallinna Lennujaama poole. Ideaalis oli plaan autos magada, aga sellest ei tulnud pea midagi välja. Eks oli sees väike reisiärevus, lisaks olid teed taaskord lumised ja see õhtune väike uinak andis nii palju energiat, et und ei tulnud.
Lennujaamas registreerisime end lennule, andsime pagasi, läbisime turvakontrolli ja maandusime kott-toolidel. Nii varahommikul ei olnud ükski poeke lahti, aga pärast kella 5 mõni ikka avas ja sain endale ka vee ostetud.
Esimene lend oli Tallinn - Frankfurt. Mitte et lennukis oleks mugav olnud, aga ma jäin pea kohe magama, mida näitab ka Polari pilt (see valge osa kella 6 ja 8 vahel). Vahepeal pakuti "süüa" ja juua, siis magasin edasi. Järgmises lennujaamas oli veidi vaba aega, käisime kohvi joomas ja püüdsime kuidagi unetust ja väsimust peletada, kuid miski ei õnnestunud ja kõik oli raske. Järgmine lend oli Frankfurt - Edinburgh ja taaskord jäin võimalikult ruttu magama, kui võileiba pakuti, siis seda ei võtnud, jookidest võtsin teed ja vett. Lend oli lühem ja ka uni oli lühem (järgmised valged alad Polari pildil).
Sihtpunktis saime üsna ruttu hotelli (õnneks ei asu lennujaam linnast eriti kaugel), aga kuna toad said valmis alles kella 14ks, siis läks veidi aega. Õnneks sai fuajeees tasuta kohvi (ja muid kohvijooke), millega end turgutasime ja kui üks meist oli toa kätte saanud, siis viisime asjad sinna ja otsustasime veidi jalutada, sest muidu tuleb uni.
Edinburghis olid mõned soojakraadid ja tuuleiilis, päikese käes oli soe, muidu oli külm. Õhk oli hoopis teine. Meil oli külm. Mul oli väga hea meel, et olin viimasel hetkel pannud selga talvejope (ja võtsin ikka mütsi ja salli ja kindad), sest õhukest jakikest ma selga ei pannudki. Kohalikel oli vist aga kevad... õhukesed riided, hõlmad lahti, mütsi,salli ei kandnud noored, vanad, rääkimata lastest. Ja meie värisesime. Ja jalutasime ajal otsisime pidevalt kohti, kuhu sisse astuda, et sooja saada.
Eriti pikk meie õhtu ei olnud, sest väsimus murdis maha. Käisime söömas ja suundusime hotelli. Üsna ruttu läksime magama.
Polari andmetel tuli kokku u 11km.

Teisipäev - päris mõnus oli ärgata justkui normaalsel ajal, aga tegelikult oli uni olnud lausa 2h pikem kui tavaliselt. Sõitsime rongiga Addiewelli. Ajasime tööasju. Sõitsime tagasi Edinburghi. Lõuna jäi lühikeseks ehk seda ei olnudki, jõime kohvi. Ja kasutasime ühistransporti järgmisse sihtpunkti jõudmiseks. Hiljem jalutasime hotelli läheduses.
Polari andmetel jalutasin kokku u 10km.

Scott Monument.



Kolmapäev - oli puhta akadeemiline päev Polmont'is, üks loeng teise järel. Polar ütles mitu korda, et istun liiga pikalt, aga mul ei olnud midagi teha. Pärast kohustuslikke tööasju käisime suveniiripoes ja otsisime söögikohta.
Polari andmetel jalutasin kokku u 9,5km.

Seljataha jäi kindlus.

Rongiaknast nägin oma lemmikuid - lambaid.

Väikelinn Polmont. 


Neljapäev - kohtumine ühes orginisatsioonis ja hiljem valitsuses. Valitsuse juurde üks grupp jalutas, mina ka muidugi. Nägime taaskord linna ja kevadekuulutajaid. Valitsusehoone ise oli suur ja inimesed töötasid suurtes ruumides igaüks oma laua taga.. ei kujuta ettegi, kui ise olen harjunud kabinetiga. Tagasi pidime sõitma taksoga, sest need olid meile juba järgi kutsutud. Aga poolel teel hotelli juurde nägime mäge! Seda mäge, kuhu tahtsime minna, niisiis ütlesin taksojuhile, et vajame peatust ja teised sõidavad hotelli juurde edasi. Võtsime ise suuna mäele ja umbes 2km pärast olime kohal. Väljas hakkas vaikselt pimedaks minema, aga võtsime teekonna ikka üles. Esialgu oli mõnus tee, aga siis kadus asfalt ja tulid teerajad... oli veidi libe ja märg, aga üles jõudsime just enne, kui oli päris pime. Alla läksime otsemat teed pidi ehk üsna järsust kallakust.. viimaste meetrite peal õnnestus mul libiseda ja tegin endale veidi liiga. Seejärel võtsime suuna kesklinna, et leida söögikoht ja hotell. Google maps Endomondos ei töötanud eriti,sest internetiühendust ei olnud. Mul oli ka üks kaart paberil, aga ka see oli kehv. Ja väljas oli pime. Esialgne suund oli kindlus ja siis hoida sellest paremale. Aga ühel momendil eksisime ära. Kindlus kadus. Ühtegi tuttavat kohta ei olnud. Kaardil polnud neid tänavaid. Söögikohta ei leidnud. Vihma sadas. Küsisin teed ja olime tõesti natukene liiga palju paremale hoidnud (kuidas ja miks, see jääbki mulle selgusetuks... ). Saime õige suuna kätte ja õige pea olime tuttavatel tänavatel. Leidsime söögikoha, sõime kõhu täis ja läksime hotelli. Kõik olime väsinud. 
Polari andmetel jalutasin kokku üle 14km.

Mõned rodod õitsesid.

Lumikelluke õitses.



Kirsipuud õitsesid.

Nartsissid õitsesid.


Reede - terve päev läks kojutuleku peale. Lennukis lugesin raamatut. Esimene lend hilines umbes tunnikese. Seejärel ekslesime veidio Frankfurdi hiiglaslikus lennujaamas ja ka järgmine lend hilines (vahepeal oli meil umbes 5h "vaba aega"). Tallinnasse jõudsime plaanitust umbes 40 minutit hiljem ja siis oli veel pikk koditee Tartusse. Vahetult enne viimast maandumist lõpetasin raamatu "Õeskond"
Magama jäin umbes kell 4 hommikul. Ja Eestisse oli vahepeal tulnud talv. Mina ootasin kevadet. 
Polari andmetel jalutasin kokku u 6 km.


Valitsus.

Mäe otsa jõudsime juba pimedas..

Laupäev - ärkasin korraks pool 10 ja läksin tagasi voodisse, uni ei olnud enam sügav, aga kaks tundi pidasin vastu. Käisin korra linnas, sest raamatul kukkus tähtaeg ja järjekord oli taga, tagasi koju jõudes pakkisin veel asju lahti ja varsti läksin jälle pikutama. Vahepeal tabas mind tugev peavalu, mis tähendas vaid suhkruvõõrutust. Oeh, jälle, see on raske. Pärastlõunane uni ei olnud sügav, aga peavalu kadus ja enesetunne läks paremaks, aga kindlasti mängis rolli ka valuvaigisti, sest ei suutnud seda valu kannatada. Õhtul toimetasin. Mingil hetkel magasin. Ja siis kadus uni. Lugesin raamatut veidi rohkem, kui olin planeerinud. Magama jäin lõpuks kella 5 paiku. 
Polari andmetel jalutasin u 6km.

Pühapäev - ärkasin äratusega kella poole 10 ajal ja üsna varsti astusin toast välja, et jalutada ja venna käest auto saada, samuti tegin poeringi ära. Samm oli aeglane ja raske. Unetunde oli liiga vähe ja ma tundsin end kindlasti väga väsinuna. Vend elab viiendal korrusel.. küll see oli kõrgel ja kaugel. Koju jõudes tegin küll veidi toimetusi ja lõpetasin raamatu "Lootusetu" aga üsna pea jäin ma jälle magama 1,5 tunniks. Nüüdseks olen aga teinud Härrale lasnaje valmis ja hetkel on sealiha ahjus. Oh, ma tundsin lihast puudust, ma tundsin enda toidust puudust. 

Edinburgh on selline armas linn, kuhu tahaks hea meelega tagasi minna. Ilus arhitektuur. Rahulikud inimesed. Ainult ilm võiks soojem olla. Kuigi sealne temperatuur oli kuni +6, siis oli meil peaaegu kogu aeg külm. Õhuniiskus oli teine. Tuul oli teine. Üks päev oli tuul umbes 13m/s (või oli rohkem), aga meie olime ainsad, kellele tundus see natukene tugev ja keda see häiris ja kellel nii külm oli. Kohalike jaoks on kõik igati okei kuni saab tänaval kõndida. Ka tol päeval lendasid tänavatel mõned sildid, aga see tundus igati normaalne. Paljude siltide peal olid ka liivakotid, et need kohal püsiksid. Nagu ka teised sellised linnad, siis kesklinna mingit korraliku toidupoodi ei olnud. Ja see üks, mille leidsime ja kuhu sattusime, seal müüdi väga palju valmistoitu. Palju oli kohviputkasid ja pubisid. Aga kohalikud toidud eriti muljet ei avaldanud, natukene vähe salatit ja liiga palju chipse
Ööbisime ühes Ibis hotellis, mis asus kesklinnas. Hotell oli kena ja tuba soe, kui konditsioneeri lõpuks korralikult tööle saime (ehk siis kui tehnikast jagu saime). Küll aga pole sellega harjunud ja hommikuti olid silmad paistes. Miinuseks see, et vannitoas oli põrand väga-väga külm ja põrandakütet ei olnud. Dušinurk oli aste kõrgemal ja seal sai vähemalt sooja vee varem jooksma minna. Lisaks oli rätikuid vähe - mõlemale külastajale üks suur ja kahe peale üks jalarätik. Aga tavaline väike käterätik? Plussis veel see, et fuajees sai kogu aeg juua kohvijooke või teed. Kohv ei olnud nii hea kui kodumaal, aga piisavalt hea. Hommikusöök oli kontinentaalne, mis sobis mulle seetõttu, et Inglise hommikusöögist ma väga ei vaimustu. Nimelt ei söö ma ube (ega tomatipastat), seeni, vorstikesi.  Muna söön hea meelega, aga muna peab olema korralikult mõlemalt poolt praetud ja munakollane peab olema laiali aetud. Sellised nõudmised. Teise korraliku toidukorra sõime seal, kus juhtus. Küll nad söövad palju saia ja friikartuleid.
Minu toitumine? Kergelt öeldes oli see low fat, high carb. Ehk risti vastu. Jah, kindlasti saab ka reisil lchf toituda (Kadi just kirjutas oma kogemustest siin), aga minu jaoks osutus see liiga keerukaks ja kohandasin end ümber. Kolleegid olid väga üllatunud, kui nägid, et ma vajadusel söön ka saia. Ausalt öeldes olid need hommikused croissantid lausa imehead. Ja selle nädala lõpuks on mul saia limiitid ikka väga täis.. umbes aastaks. Ma tunnen ise ka, et olen üks suur sai. Nii et nüüd tuleb taaskord üks raske nädal. 
Mis veel tähelepanu köitis oli see, et kesklinnas oli VÄGA vähe prügikaste. Rongijaamast ei leidnud ma ühtegi (kuigi rongijaam oli puhas). Aga teeääred oli prügi täis, mis oli väga inetu. Eriti kui sitsime rongi või ühistranspordiga, kõik olid sellised kohad, kuhu sattus prügi, kui see transpordivahendi aknast välja visata. Majad olid väikesed ja armsad, aiad ümber, ja kohati oli tunne, et kui miskit ei vaja, siis visati see üle aia. 
Šoppamas käisime ka. Mina ostsin Primarkist endale uusi särke, sest kannan neid vahel spordiriiete all, kodu aeg tööl, kapsunite all.. Et neid ikka kulub ja on kogu aeg vaja. Lootsin, et saan sealt ka mõne kleidi, aga nii hästi ei läinud, sest valik oli tuhm (tumedad toonid) ja kõik olid liiga lühikesed.  Pesu ei jõudnud lihtsalt proovida. Härra oleks Sportsdirectist miskit tahtnud, aga minu üllatuseks oli see pood imepisike ja seal ei olnudki midagi. See tegi küll õnnetuks. Sokke ikka ostsin, aga noh... Ta oleks ka siidrit tahtnud, aga selles ühes toidupoes oli see vaid purgis ja noh.. surve all olevat purki ma kohvrisse ju ei paki. Lennujaamas ei müüdud üldse õlut ega siidrit. Ühest teisest, mingist tundmatust poest, endale kaks kleiti siiski sain. 



Selline trennivaba nädal, aga ometi olen ma nii väsinud. 
Kell on pool 7 ja tänane aktiivsus on 56%, jalutanud olen umbes 6km. 



No comments: