Mingi periood käisin/me poes ikka nimekirjaga. Panime kodus plaani paika, mida sööme, vaatasime, mis kodus on ja nii koostasime nimekirja. Aeg-ajalt tegelesin ka mälutreeninguga, aga see ei läinud alati hästi. Viimasel ajal pole nimekirja ega plaani. Plaani pole sellepärast, et ei tea ise ka, mis me sööme ja minu õhtusöögid on sellised väikesed. Aga esmaspäeval läksin kindla plaaniga poodi, et ostan supiks vajalikud koostisosad. Pole vist mitu korda vaja öelda, et kaks tähtsat koostisosa jäigi ostmata. Nii tuligi supp mul lillkapsa-brokkoli-kapsa-porru asemel vaid porru-kapsaga. Ja teine aps. Enda meelest sai maalt sügavkülmast kukeseeni, mis kenasti väikestes karpides. Kui suppi tegema asusin, siis selgus, et karpides vaid metsmaasikat. Lõpuks ma sügavkülmast ikka ühe pooliku karbi kukeseeni leidsin ja natukene tuli ka seda õiget maitset siis. Aga tundub, et seened otsas. Alles oli neid kapis liiga palju, nüüd pole midagi. Aga metsmaasikad olid ka üsna head. 

Kodus on teadmata kadunud üks suur lõikelaud, mida ma üldse lõikelauana ei kasuta. Selline suur ja ilus, kuhu täpselt laptop peale mahtus. Ja juba kaks nädalat kadunud. Ometi on see nii suur, et ei tohiks ära kaduda. Aga mitte kuskil ei ole! Ma ei tea, kuhu ma veel vaatama peaksin.

Täna vaatasin ilmaennustust ja muutusin veidi kurvaks. Homseks lubab ainult kuni +4 ja lörtsi.. ja terve see järgmine nädal on ka selline, et .. kuhu kevad kaob? Ma loodan, et nüüd liiga hullult sadama ei hakka, sest muidu olen pühapäeval üks väike porine tõukerattur. Ja mida selle riietusega siis teha?! Nii raske. Praegu on raske ka tööle minna õiges riietuses, igat pidi hakkab palav, ma ei suuda ka nii aeglaselt liikuda, et üldse selg märjaks ei läheks. Ikka püüan trenni ka teha. Ja siis koju sõites hakkab eriti palav, sest seda jakki pole kuskile panna, aga päris lühikese käisega kardan külma. 

Olen nüüd sõitnud selle maastikutõuksiga ja vasak säär on korralikult sinine ja sellest enda ära löömisest tekkinud ka tihke tükk (nagu eelmine aasta pärast Pärlijõge). Ja üks päev üritasin uusi kingi sisse kanda, aga ikka sain kannale villi ja see oli ka valus. Ja täna andis alaselg tunda. Oeh. Vasaku jalaga on tõuked ikka nõrgad, jalg väsib ära, jõudu ei ole ja samal ajal parem jalg ei jõua muudkui kükitada. Nii ma kipun rohkem tõuksima parema jalaga, aga see pole ka hea (aga kuna saab kiiremini edasi, siis ikka kipun seda tegema, aeg-ajalt ikka teadvustan seda endale ja siis jälle vahetan jalaga, päris jalavahetuseta ka ei saa, sest jalg lihtsalt väsib ära [pikem sellest poolkükitamisest kui tõukamisest]).

Ja siia lõppu tööjuttu. Ma tean, et see töö ei saa otsa. Aga viimasel ajal ei saa üldse asjadega valmis. Möödunud nädala lõpus tuli üks erakorraline asi, mis on vaja korda ajada. Ma küll jõuan igal hommikul sellega kuskil tunnike tegeleda, aga siis tulevad päevased asjad peale ja nii see läheb. Kõik on segi ja sassis. Korda pole. Kolleeg upub ka töösse. Ma ei tea. Ma ei tea, mis suvel saab. Tööpäeva lõpuks olen kutu. Ja hommikul algab ring otsast peale.