Käesolev nädal on selline minelik, palju tõuksi ja vähe muud. Kuigi täna sain aru, et tööpäevadel oleks pidanud veidi kergemalt võtma, sest kuigi trenni poolest ei olnud midagi üleliia, siis tööl on väga pingeline ja see jätab omad jäljed. Rääkimata ülejäänud elust. Hommikutel tegelen endiselt võimlemisega, kükke teen endiselt umbes 50 ja see on täitsa piisav - näiteks kui lähen külmkapi juurde veepudelit võtma, siis saan seal 5 kükki tehtud, kui vannitoas nägu kreemitan, siis tuleb juba 25-30 kükki. Mõtlesin ka õhtul kükke tegemata hakata, aga siiani pole selleni veel jõudnud. Samuti on plaan mingil õhtupoolikul kodus natukene jõutrenni moodi miskit teha, sest see üks jõusaalitreening on natuke vähe, aga teist pikka treeningut teha ei taha. Minu prioriteet on ikka tõukeratas, aga sinna kõrvale on vaja ka jõudu. Tõukerattaga sõites töötab palju rohkem lihaseid kui tavalise jalgrattaga sõites.
![]() |
http://www.kickbike.ee/sport-ja-fitness.html |
Esmaspäev - tõukerattaga tööle 6km (20min54sek avg 153x') ja õhtul koju 13,24km (53min55sek avg 146x'). Hea algus nädalale.
Aktiivsus: 222%
Aktiivsus: 188%
Aktiivsus: 213%
Aktiivsus: 72%* valeinfo, sest pulsianduril oli patarei tühi ja nii läks pulsita treening kirja.
Aktiivsus: 228%
Aktiivsus: 65% puhkepäev
Eile kurtsin, et lubas halba ilma. Hommikulgi olin veel hädas. Viisin kella 9 paiku ratta autole ja niii külm oli, tuul vihises. Pakkisin asju veidi ümber. Kohale jõudes oli ilm endiselt vilu, minul olid soojad riided seljas, aga sõitma nii minna ei plaaninud. Tuul tegi liiga. Samas tean, et tõuksiga sõites hakkab alati soe! Lõpuks panin selga ühe termopluusi ja oligi hea, selle alla jäi üks särk (mille ääre topin alati püksi, et selg soojem oleks) ja selle peale spordipluus. See termopluus tegi olemise väga heaks. Selga läks ka veepaagiga kott, mis oli suurepärane mõte, selleta oleks hätta jäänud. Lühikesel rajal oli vaid üks joogipaus ja see oli alles 8km enne lõppu! Veepaagi ost oli igati hea ost.
Rada oli raske. Oli normaalseid ja häid külavaheteid, oli päris heinamaa, oli põld (!!) ja siis need hullud metsateed, kus olid sõitnud metsaveokid.. sellised rööpad.. selline muda (vett täis)... vahepeal tuli mitusada meetrit ratast käekõrval lükata. Oli ka väga vesist ala, üle ühe jõe läksin üle purde (jalgarattaga sai läbi sõita, sügavus oli u 50-70cm), aga ühes teises kohas oli ka vesine, ei saanud üle ega ümber, polnud kuskile jalga panna, et hoogu tõugata ja nii see vees maanduski. Mõlemad jalad olid hetkega läbimärjad külast veest. 27km oli mingi hea tee, aga selline vastutuul, et liikuda oli üliraske. Tõuse oli palju. languseid ka, aga siis oli tuul ja pisarad silmas (kuigi kandsin prille), et oli raske vaadata, kuhu ma hoidma peaksin. Seetõttu ka max kiirus selline nagu on. Ja keskmine ka selline nagu on.. no tõesti, minu meelest oli Salamaa kross ka lihtsam.
Aga ära ma tegin ja olin tõukeratturitest ainus naine (meid oli kokku vist 5). Ja ei olnud ka viimane, minu taga lõpetas veel maastikurattureid.
Aktiivsus: 421%
Aga nüüd olen ma täiesti kutu. Pärast võitslust oli igati OK. Sai veel ratas ära pestud, pilti tehtud, ootasime autasustamist. Seljankat ma sööma ei jõudnud (aga polnud ka isu), jõin aga vett. Autos oli ka normaalne, kuni jõudsin Tartusse. Tahtsin veel poest läbi minna ja mind tabas selline nõrkus, et ise ka ei usu. Ikka väga halb oli olla. Panin pulsikella tööle ja pulss oli üle saja. Üldiselt läheb mu pulss kergesti ja kiiresti alla.. aga see vaikselt poeriiulite vahel kärutamine ja pulss üle 100... Oli jah halb olla. Vast sai veidi ülepingutatud. Nüüd olemine juba normaalne. Nõrkust ja iiveldust enam ei ole. Lihtsalt väsinud. Uni peaks tulema hea.
Minu hooajakalendrisse tulevad toredad muudatused, aga sellest teinekord. Järgmine nädal on puhkenädal ja sünnipäevanädal.
Vähemalt on mul tõukeratas.
No comments:
Post a Comment