Mai keskpaigas jõudsin järeldusele, et mul oleks vaja midagi lisaks põhitööle. Midagi sellist, mida saab teha põhitöö kõrvalt, mis ei võtaks enda alla kõiki õhtuid ja nädalavahetusi. Midagi, kus ei pea liiga palju inimestega suhtlema ja saba pigem üksi nokitseda. Ega eriti palju variante ei jäänudki, aga lõpuks mõtlesin, et miks mitte proovida lehekandlust ja just minu elupaiga lähistele ka kedagi otsiti. Täitsin ankeedi ära ja mõned päevad hiljem käisin kontoris vestlemas ja 1. juunil alustasin iseseisvalt lehekandlust. Kes mu põhitööd teab, võib ilmselt arvata, et ma olen püstihull, et kui lisatöö tahan, siis võiks minna haiglasse ja selle võtta. Aga mina ei taha öösel tööl olla, samuti tahan enda voodis magada ja ma ei taha töötada tundmatus osakonnas öövalveid tehes, kui ma pole kursis selle osakonna päevasetööga (minu südametunnistus ja kohusetundlikkus ei laseks). Ja samuti on igati vahva proovida midagi uut, siis saab ka teistest inimestest paremini aru.
Enne iseseisvat tööd käisin neli päeva eelmise isikuga koos. Kõik tundus kiire ja lihtne, mõned asjad jäävad ju pähe ka. Läks täpselt nii, et esimestel päevadel oli mul puhkus ja sain asja väga rahulikult võtta. Harjuda. Nüüdseks olen selle kenasti põhitööga klappima saanud. Jah, kindlasti see väsitab, aga kõik on ka suhtumise küsimus ja alati saab ju varem magama minna.
Nimelt ärkan ma hommikuti 3:45 ja hiljemalt kell 4 olen uksest väljas ja siirdun alguspunkti, kust saan lehed ja muu kraami. Ring ise on väike, kuskil 5km (+ minek alguspunkti ja tagasi)ja aega läheb kuskil 1,5h, aga oleneb küllaltki palju, kui kiiresti ise liikuda ja mis ilm on (vihmaga on tunduvalt raskem). Rklaamipäevadel tuleb kilomeetrike juurde ja aega võtab tunduvalt kauem, sest .. noh nii on. Mul juhtuski njii, et esimene iseseisev päev oli reklmaaipäev ja siis läksid küll asjad väga nihu. Hiljem on kõik ok, ainult vahel jõuab reklaam liiga hilja ja siis on vaja hiljem väike lisaring teha.
Hommikul vara on linn nii ilus ja vaikne. Ainult laupäeviti on rohkem liiklust, sest osad inimesed siirduvad alles peolt koju. Näen ilusaid kiisukesi. Ja mõned koerad hauguvad mu peale (ja ehmatavad mind seeläbi üsna tõsiselt). Ma saan iga hommik üle 7km liikuda, see äratab üles, tagasi jõudes on kõht tühi, jõuab süüa ja end tööle sättida. Ja hetkel see tõesti meeldib mulle. Minu plaan hõlmab küll ainult suvist aega, kui on valge ja soe (ja seda ütlesin sinna kohe minnes ka).
Vot, et kui minu trennipäevikus on hommikused kõnniringid, siis see tähendab hoopis lehekandlust.
No comments:
Post a Comment