11092016

Kuskilt meenus mulle, et kunagi ammu (ikka aastaid tagasi) kuulasin pühapäeva õhtuti Raadio 2 ja sealt "Sinu Saadet". Minu meelest algas see saade küll tol ajal varem, mitte südaööl ehk pühapäev vastu esmaspäeva, aga siiski. Kuulasin seda uneajast. Mulle meeldisid need lood ja luuletused, saatejuhi hääl, muusika. Aga siis ei kuulanud ma raadiot aastaid, rääkimata pühapäeva õhtust. Täna kuskilt meenus ja teadagi on nüüd ka järelkuulamised. Niisiis hakkasin järjest saateid kuulama ja tuleb ikka see tuttav tunne. Täna õhtul on ka see saade, aga ilmselt ma sel ajal magan (loodan), nii et seda saan näiteks homme kuulata.

Reedel käisime vanaemaga surnuaeda haudadele kanarbikke istutamas. Ilusad taimed said. Surnuaed oli nii vaikne. Ilm oli tuulevaikne. Soe ja ilus. 

Jõudsin nii hilja maale, et läksin kohe voodisse ja jäin magama. Kuigi olin hommikul paar korda üleval, siis magasin poole 12ni. Uskumatu. See tähendab, et magasin pea 14h. Ärkasin muidugi kohutava peavaluga ja see saatis mind terve päeva, võtsin küll valuvaigistit, kuigi olin üsna kindel, et see ei aita, ei aidanud, suhkur on suhkur. Laupäeval tegelesin valgete pükste värvimisega punaseks, lõpuks sealt miskit punast ka välja ilmus, aga see polnud sugugi lihtne ja õpetus pakendil poolik. Muidugi oleks võinud ma varem googeldada, aga samas, kui pakil on õpetus, kas see ei peaks olema korralik ja täispikk? Kõigil ei ole google-t mis aitaks . Aga siis sain ma teada, et tänapäeval on olemas ja värvid, millega saab riideid värvida pesumasinas! Ma küll ei tea, kas ma proovida julgeksin, aga hea teada. Värvihind muidugi tunduvalt kallim, aga samas tundub ju kõik lihtsam - asjad masinasse ja põhimõtteliselt ongi kõik (peaaegu). 

Laupäeval jäin ka magama enne, kui teised tagasi jõudsid. Ma iksegi ei kuulnud, kui nad tulid. Aga kuna täna oli kodus toimetamist, siis pakkisin juba pärast ärkamist asjad ja võtsin suuna Tartu peale.

Täna võtsin peale ühe hääletaja. Esialgu sõitsin mööda, rääkisin sõbrannaga (mul oli kõlari peal, et juhtimist ei segaks), aga siis oli tunne, et võiks inimese peale võtta ja jäin seisma ning tagurdasin. Käib teine samas koolis, mille mina lõpetasin juba aastaid tagasi, niisiis rääkisime veidi koolist ja õpetajatest ja ma sain tõdeda, kui palju on asjad vahepeal muutunud. Noormees teietas mind alguses, aga mina ütlesin talle kohe "sina", viisakas temast mind teietada, aga ma ei tahtnud end nii vanana tunda. 

Virumaa.

Pilakas.

Ja see valge jakike

Ja eilse päeva laul on nagu ikka
Ingli puudutus