15092016

Kui ma eile autoremonditöökotta helistasin ja küsisin, kuidas selle jupiga on, siis pärast hinna kuulmist ma lihtsalt küsisin "misasja?". Kui nii küsida, siis tegelikult tahaks loota, et kuulsid lihtsalt valesti ja vastus muutub.

Vastus ei muutunud. 

Ma olin juba leppinud, et u 300 eurot selle jupi eest, lisaks vahetus, et no saab kuidagi hakkama... Aga seda tegelikku summat kuuldes küsisin ma lihtsalt, et mis variandid mul veel on. Ja ongi see, et sõidan edasi, õlikanister endaga kaasas, kontrollin regulaarselt õlitaset ja kui liiga palju hakkab läbi laskma, siis ei jää ikkagi midagi üle. Küsisin muidugi üle, kas sõites võib ka lihtsalt midagi juhtuda, et selle tõttu tekib rike ja sõidan järsku teelt välja, siis ütles, et seda ei juhtu. 

Mõtlesin, et peaks vaatama auto24.ee'st, et mis selle auto väärtus üldse praegu on, mina olen sellega üle 2a sõitnud ja 2006a prantslane, et väärtus kukub kolinal. Mitte et mul oleks plaan uut autot osta, aga tundub, et seda fondi on mul vaja küll. Ühegi liisingu peale ei taha ma mõeldagi, sest minu prioriteet on siiski endale kodu leida ja osta. 

Oh. Ma ei tea. Kui kõik juhtub, siis ikka korraga. Selline tunne, et varsti hakkan tõesti kliinikumi osakondasid lappama ja mõtlema, et mis on see osakond, kus võiks ööd ja nädalavahetused veeta. 

Ja toredad inglikaardid ütlevad kuust kuuse, nädalast nädalasse vaid ühte:

Kasutan kohvimasinas endiselt neid igasuguseid ube, mis Vaksalist kaasa sai. Seal sai viimane aasta vist ainult Jacobsi ubadega kohvi joodud ja nii jäi kõik muu seisma, sest olime leidnud selle ühe lemmiku. Mina aga mõtlesin, et teised on ka vaja ära juua ja nii olen ma neid siin seganud. Arvasin, et kõige ehm.. hullemad.. said otsa, aga hiljuti avasin veel ühe võõra paki ja esialgu segasin neid lihtsalt kohvisemust ostetud ubadega.. ei olnud hea, lisasin Jacobsi mediumi... oli parem. Aga ju segasin liiga palju mitte nii häid ube, et paar korda ei maitsenud mulle see kohv enam üldse. Kookisin kõik kohvioad masinast välja ja panin enda lemmiku asemele. Nüüd mõtlen, kuidas ma saan need oad ära kasutatud - lisan vaikselt ainult tsipa Jacobsi juurde? Lihtsalt nende ubadega on kohv kuidagi nii mõru, kui see nüüd õige sõna on, needki oad on kvaliteetsed ja mäletan, et polnud poes sugugi odavad, aga vot maitse ei meeldi, teine võimalus, et lemmikutega liiga ära harjunud, kuigi ma pole maist alates lemmikutega eriti kohvi joonud.

Hommikud on aina külmemad. Ma ei saa veel hästi aru, kui pikalt ma tõuksiga tööle käin. Muidugi tuleb riietuda vastavalt ja siis valida selline tempo, et selga märjaks ei sõida. Täna olin nii tark, et otsustasin ikka pikad püksid panna, paraku on mul vaid üks paar selliseid pikki kõrge vöökohaga spordipükse ja needki käisid alles eile pesumasinas ja läksid rõdule kuivama (hommikuks muidugi ära ei kuiva sellise külmaga). Kaks paari pikki pükse on aga madalad, rohkem puusadel, ning seetõttu need ei püsi ka üleval. Täna pidin ühed sellised valima, oli ikka tegu, et need üleval püsiksid. Kehal ei olnudki külm, olen juba rattasõiduks ka talvekindad välja otsinud, küll aga hakkas näol külm ja mõtlesin, kas oleks imelik selle maskiga tööle sõita.
Hommikul tundsin prillidets puudust, tuult küll polnud, aga tuuletakistus ikka ja silmanurka tulid sellest pisarad. Aga polnud vähemalt putukaid, kes kõikjale lennanud oleks. Tööle jõudes läks ooteruumis veidi aega ja üks kolleeg sirutab siis käe mu pea poole, mõtlesin, et tahab mu ilusa roosa mütsi peast ära võtta. Ei. Ta võtab mu mütsi pealt prillid, mida ma otsisin ja millest ma puudust tundsin. "Ahaa, ma otsisin neid prille."

Tere hommikust, Tartu.