10 käsku

Kolmandas leerikooli tunnis oli teemaks kümme käsku. Mina mäletan neid algkooli ajast, kui meil oli usuõpetus. Õppisime neid, aga olime lapsed ja väga pikalt neid lahti ei seletatud. Ja hiljem olen nendele mõelnud ja suurem osa on kõik olnud lihtsasti mõistetavad ja inimlikud, sellised põhiväärtused. Täna aga kuulsin mõnestki hoopis teise nurga alt, millele polnud osanud mõelda, samuti ei ole ma ise Piiblist neid kohti lugenud (kahes Moosese raamatus on kirjas, aga lausa 20 erinevust).

Vahel on tunne, et oleks vaja jutuajamisi lindistada, et jääksid need head mõtted meelde, sest mõtlen küll, et ohoo ja ohoo, aga kui kirutama hakata, siis ei tule neid õigeid lauseid ja pole enam õiges keskkonnas. Aga panen mõned mõtted kirja ikkagi, siis on vähemalt olemas.

KÜMME KÄSKU

• Sa pead uskuma ühteainsasse Jumalasse.
• Sa ei tohi Jumala nime asjata suhu võtta.
• Sa pead pühitsema Issanda päeva.
• Sa pead austama oma isa ja ema.
• Sa ei tohi tappa.
• Sa ei tohi abielu rikkuda.
• Sa ei tohi varastada.
• Sa ei tohi anda valetunnistust.
• Sa ei tohi himustada oma ligimese koda.
• Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, teenijat, kariloomi ega midagi, mis tema oma on.

Esimesed ütlevad, milline peab suhe olema Jumalaga. Järgmised  käitumist teiste inimestega. Ja viimased inimese mõtteid.

Need kümme käsku (kolm käsku, seitse keeldu) on kirja pandud juudi mehele just tolle aja kontekstis. Tänapäeval saaks nii mõndagi võtta veidi laiemalt.

Näiteks "Sa ei tohi rikkuda abielu" tähendas juudi mehele, et ta ei võinud rikkuda teiste abielu, samal ajal juudi naise puhul oli see jälle teistpidi - temal oli võimalus rikkuda vaid enda abielu ja seda ju teha ei tohtinud. Mehel võiks olla kõrvasuhteid, mitu naist ja see oli ok, lihtsalt teiste abielu ei tohtinud rikkuda.

Või näiteks "Sa ei tohi tappa" ehk "sa ei tohi mõrvata", selle alla käis kõiksugu erandeid.. alustades enesekaitsest ja kui mingil heal põhjusel naise ära tapsid, siis polnud ka hullu. Ja sõdades ei olnud see tapmine. Aga tänapäeval tuleks siia alla kogu see abortide ja eutanaasia teema, endiselt sõjad ja terrorirünnakud.

"Sa pead pühitsema Issanda päeva", mis tänapäeval võiks tähendada ka seda, et  vahepeal tuleks natukene aeg maha võtta, istuda ja mõelda, vaadata enda sisse, ei ole vaja kogu aeg kiirustada. Ja see päev ei pea olema pühapäev, võib-olla ka mingi teine päev, aga see võiks saada regulaarseks, et võtad selle aja ja oled.

"Sa pead austama oma ema ja isa" ja nii ongi, aga selle laiendaks, et austama ka enda vanavanemaid ja teisi vanemaid inimesi, austama ka enda päritolu, kultuuri, austama kõike seda, kust oled pärit.