Ma ei mäleta, kui palju ma selles blogis olen kirjutanud sellest, et ma loen ja jälgin üsna paljusid blogisid. Vast ikka olen maininud. Nii nagu minu blogimine sai alguse 2006, nii hakkasin ma sel ajal ka teiste blogisid jälgima. Esialgu ikka sõbrannade, sõprade, koolikaaslaste või muidu tuttavate omasid, kuidagi populaarne oli. Samal aastal kolisin aastaks Rootsimaale. Ja võõrastest hakkasin esimesena lugema Merje blogi, aga kuidas või miks, seda enam ei mäleta, aga vot sellest ajast peale olen ma seda lugenud ja tasapisi vaibusid nende tuttavate blogid ära või lõpetati ja minu nimekirja ilumusid hoopis võhivõõraste inimeste omad. Kunagi kuskilt tuli Tikker ja väga pikalt kasutasin tema blogi blogrolli ja oi ma olin hädas, kui see ei töötanud või blogi maas oli, sest ma polnud neid teisi aadresse ju mitte kuskile salvestanud. Aga ühel hetkel avastasin ka järjehoidjate lisamise, lihtsalt blogrollist oli lihtsam, sest nägi, kes oli kirjutanud ja ei pidanud kõiki läbi klõpsima.
Ja lõpuks nii nii välja kujunenud, et vast 75%, keda ma jälgin, on tegelikult võhivõõrad, tean neid vaid blogimaastikul. Ja see 25%, sinna kuulub mõni tuttav või tuttav läbi Interneti-blogi kaudu.
Hetkel kasutan ma Feedly.com'i ja seal on 70 blogi, mida ma jälgin, lisaks veel mõned, kuhu on kutsetega ligipääs. Alles mõni aeg tagasi oli see nimekiri pikem, aga kustutasin jälle mõne ära, sest kuskil sai ring täis ja ma tundsin, et ei ole huvi, et mida ma hoian seda seal, kui ma mitu viimast kuud olen pealkirjale ainult sellepärast klõpsinud, et selle saaks märkida "loetuks".
Aga eks on loogiline, et ajapikku eelistused muutuvad. No näiteks kuskil suvel kaotasin enda feedlyst ära Malluka, sest ma lihtsalt ei lugenud ja ei pakkunud ka enam huvi, samas minu fb ikka satub, et kui miskit põnevamat, siis ma klikin. Kui ma alles aasta alguses hakkasin lugema Kai blogi, siis ühel hetkel kadus ka see, ma isegi ei tea miks. Alles lugesin huvigi kõiki Henry postitusi, nüüd on Feedlys alles, aga klõpsin vaid loetuks, ma ei tea miks. Varem sai huviga loetud kõik Briti postitused läbi, nüüd aga väga valikuline. Lühikest aega oli nimekirjas Marimell, aga ei istunud mulle. On hulganisti neid populaarsemaid blogijaid, keda ma üldse pole kunagi jälginud, kui keegi väga palju kuskil viitab, siis käin vaatamas. Minu nimekirjas on ka neid, kes kirjutavad väga harva, aga kui kirjutavad, siis tuleb vähemalt uudisvoogu. Nimekirjas on tervise- ja spordiblogisid. Mingi aeg lugesin Fitloorat, aga siis leidsin, et mõtlen liiga erinevalt.. ja ehk mulle ei meeldinud ka see, et vahepeal tuli sealt 10 postitust järjest, sest vastas küsimustele või lihtsalt üksik pilt ja lause, aga see on minu probleem, sest mina ootan midagi pikemat ja põhjalikumat. Minu viimaste kuude lemmikuks on saanud hoopis Kuus Sidrunit. Ja mõned teised lemmikud, kes on lihtsalt vähem kirjutama hakanud, sest vahel juhtub elu. Aga selle lõiguga tahtsin lihtsalt öelda seda, et kui ma veel märtsis lugesin VÄGA palju blogisid ja VÄGA aktiivselt, siis hetkel on see teistmoodi, võib-olla juhtus see elumuutus, see suvi ja kõik muu, ma ei tea... võib-olla püüan elada rohkem enda elu, kui et elan kaasa teiste inimeste elule (kuigi kommentaare jätan harva), aga võib-olla tuleb see pime talv ja lisan kõik nad feedlysse tagasi, kelle olen ära kustutanud.
Mina tahan jagada seda tõukerattasporti. Ja niisama mõtteid kirjutada. Elan ma ikka reaalset elu. Aga kui ise alustasin 2006, siis see blogi sai alguse 2013 lõpus. Ma ei mäleta täpselt miks, aga mul oli tunne, et on vaja uut. Eelmised olid mul kõik alles, aga teise aadressi peal ja kinnised. Ja siis, mõni nädal tagasi, läksin ma sinna kontole ja leidsin, et on aeg. Jah, ma tegin küll failid ja laadisin need arvutisse (vajadusel saan vist üleslaadida bloggerisse), aga lehel vajutasin lihtsalt delete. Muidu ma käisin vahel midagi otsimas, enam seda teha ei saa. Tegelikult olen ma väga halb "asjade ära viskaja", hea on vahel mõelda ja meenutada. Nii et ma olen üsna üllatunud, et ma need ära kustutasin, nendes oli nii palju mälestusi (jah, failid on alles, aga kogu see blogi kodu on tegelikult läinud).
Viimasel ajal on mitmed kirjutanud blogimisest ja mõtteid, kas peaks lõpetama ja millal. Ma ei oska midagi kosta. Kahju, kui keegi lõpetab, aga kui nii, siis nii. Võib-olla käib üks klõps kunagi ka minu peas, aga üldiselt on kirjutamine minu teraapia. Ja seda viimast ka siis, kui ma siia kõike ei kirjuta (sest no ilmselgelt ei kirjuta), aga kirjutan ka kirju ja mõtteid kellelegi teisele.
Ja minul on viimasel nädalal ka paremini läinud. Rahulikum ja stabiilsem. Tasa ja targu.
No comments:
Post a Comment