Kõrvavalu

Nädala alguses olin targem küll ja pärast trenni panin soojalt riidesse ja sõitsin koju. Aga selleks ajaks oli probleem ilmselt juba olemas. Õhtul hakkas kõrv valutama. Ja valutas ja valutas. Hommikul ka. Tööle jõudes palusin kolleegil kõrva vaadata ja pidi tõdema, et ühes kõrvas oli kuulekile taga näha sekreeti. Et põletik veel päris ei ole, aga kui seda ära ei saa, siis on platsis. Ja see valu rääkis ka seda! Samuti kui süüa selle suupoolega, siis lõi sinna samuti tugev valu. Võtsin aga valuvaigistit ja helistasin perearstile, kes esialgu tahtis mind järgmisel päeval vastuvõtule kutsuda (ma natuke ikka lootsin, et äkki tahavad mulle Cirruse välja kirjutada, aga resident, kes telefonile vastas arvas vist, et ma mainisin AB nime ja igal juhul tahtsid nad mind näha). Aga ma ei tahtnud sinna järgmisel päeval üldse minna, sest kohe üldse ei sobinud (keset tööpäeva autota) ja siis jäi esmaspäev. Päris hirmutav oli mõelda, et ma nüüd terve nädalavahetuse pean valu kannatama. Rääkisin veidi ühe bossiga, kes ütles, et viib mu ise vajadusel sinna ära :D Käskis tagasi helistada ja öelda, et saaks ikka järgmisel päeval minna. Tegingi seda ja pandigi lisaaeg. Linna sõitsin siiski Sõbrantsi autoga (oh, ma vaikselt sain aru, et diisli- ja bensiiniautod käituvad tõesti erinevalt). Vastu võttis mind perearst, resident toimetas teises kabinetis. Vaatas kõrvad üle ja tõdes, et ka vasakus oli juba miskit. Aga ütles, et kui põletikku ei ole, siis AB-d ei kirjuta. No loogiline ka. Käisin laboris ja võeti sõrmeotsast natuke verd (CRV analüüsiks, auk tehti väiekse lastenõelaga ja natuke kapillaari sisse.. aga minu käed läksid ikka higiseks ja tahtsin ära tõmmata). CRV oli <5 ehk ei mingit põletikku. Palavikku ka polnud. Ometi valutas. Ma juba kartsin, et saadab mu minema ja ütleb, et ma ostaks ise nt Sudafedi tablette, aga ei. Arst ütles, et kirjutab mulle Cirruse välja ehk täpselt selle, mida kolleeg oli soovitanud (millest ma polnud kuulnudki). Läksin kohe apteeki, ostsin ära. Võtsin edasi valurohtu ja võtan siiani. Täna juba parem. :)

Kusjuures... elu on ikka kummaline. Just nädala alguses (oli vist esmaspäev) olin ma tühistanud reedese perearsti aja (olin mingi hommikuse aja pannud), sest mõtlesin, et tunnen end juba paremini* (polnud viirusest põhjustatud) ja pole vaja minna. Ja vot siis tuleb välja, et ikka pidin minema. 

Ja selle kõrvavaluga meenus mulle see aeg, kui ma lapsepõlves haige olin. Ilmselt pidin ma koolilaps olema, sest mäletan, et mu Riksi oli juba suur ja oli koos minuga. Ometi olin ma siiani mäletanud, et ma olin terve laps ja koolist haiguste tõttu pea üldse ei puudunud. Aga pidin olema koolilaps, sest Riksi tuli 1996 ja kooli läksin samal sügisel. Ja kiisuke magas minu haige kõrva juures.