Draakoni pildipostitus.

Ei ole midagi teha, Draakon on nüüd nii suur osa minu elust, et paratamatult tuleb ta siia blogisse. Ma olen tänulik, et ta minu päevades on, minu elus on. Ta on kullatükk.

Kes taltsutas kelle?

Tema lollustest kirjutan teinekord. Hetkel ta magab jälle rahulikult oma pesas... eks ikka selleks, et mõne tunni pärast mööda korterit traavima hakata. Aga ta on kullatükk. :)

Aga lõppu ka ühe naabrikassi pildid... Nii ilus kass. Ja nii kõva häälega. Ma küll ei julgeks sellist kassi trepikotta jalutama lasta... no kui mul poleks Draakonit kodus olnud, siis oleks selle kiisukese kohe tuppa kutsunud ja talle süüa andnud. Ja ta oleks tulnud ka, ta oli ülisõbralik!