Head inimesed

- Olin Tallinnas koolitusel ja kuigi kirjas oli, et päeva lõpus lähme kõik koos ööbimispaika, siis tegelikult öeldi meile, et mingile bussile nr 33 ja tolles peatuses maha. Iseenesest väga lihtne. Aga paraku olid seal remondid ja peatused muutunud, peatuste nimesid ei öeldud ja nii me seal bussis olime.. üks naine tuli enne lõpp-peatust küsima, kas me ikka teame, kuhu lähme, ma vastasin, et buss on vähemalt õige. Ja siis jõudsime juba bussipark. Üks naine meie seltskonnast läks bussijuhiga rääkima, et aimu saada, kuidas me siis õigesse kohta saaksime. Ja mis juhtus? Bussijuht ütles, et ta viib meid kohe õigesse peatusesse ära! Ja nii oligi. Sõitis bussipargist välja otse selle peatuse suunas, meie läksime maha, nägu naerul ja tänasime südamest, ja buss läks tagasi bussiparki. Super bussijuht. Hea inimene!

- Tahtsin ühte head kohvi, aga Statoili polnud läheduses, niisiis jäi alles R-kiosk. Kohv juba topsis läksin kassa juurde. Minu ees oli keegi mesterahvas, kes sõi juba hotdogi või miskit ja jõi limonaadi. Ta oli maksnud nende eest peenrahas, päris punastes lausa. Püüdsin temaga natuke juttu ajada, natuke ajasime ka, ütlesin, et limonaad on päris suhkur, aga ta leidis, et seda ongi vaja. Ja müüja muudkui luges neid sendikesi.. päris tore oli. Kui neid sinna veidi alles jäi, siis ütles meesterahvas, et las need lähevad minu arvelt maha, ma pidin ootama ja soovis head õhtut. Armas. Ootamise vastu polnud mul midagi.

- Üks õhtu helises uksekell, ma ootasin sõbrannat, kes pidi korra läbi tulema, aga rääkis vastu hoopis üks naine, kes ütles, et minu kiri tuli tema postkasti ja palus mul alla tulla. Ma üldse ei mäletanud, mis kirja ma ootasin, aga alla jooksin. Ja saingi oma kirjakese! Tema elab vastasmajas, me ei saanud aru, miks kiri talle läks, aga see oli temast väga kena, et ta tuli ja selle mulle ära tõi. Ma usun, et ta oli seda varem ka üritanud tuua, aga mind polnud kodus, just sel päeval olin varem koju jõudnud. Ja nii sain kätte ilusad kõrvarõngad.

- Rääkisin sõbrannale ja tema kaaslasele, et tahaksin endale kuuskile ja A. pakkus välja, et tema metsast ikka saab. Nii sõitsingi eile kella 11ks natukene Tartust välja ja läksime kolmekesi metsa. Sobiva kuuse leidsime üsna ruttu. Sõbrants veel tõi kuuseehteid ka, mida mul veel polnud. Nii et mul on nüüd kuusk! Ja head inimesed ümber.


Olen tänulik :)