Valin ma alles teemad.
Ma ei ole siin pealkirjas täpsustanud, millist suhet silmas pean, aga eks ikka paarisuhtest tuleb rääkida.
Mina ikka usun, et kõigil on kuskil keegi. Kõigil. Aga ehk ma ka usun, et neid võib maailma peal olla rohkem kui üks. Või et oleneb ajast, et tõesti ühel hetkel on üks, aga kuna ka liblika tiivalöök võib teisel pool maakera kaose tekitada, siis teisel hetkel asjad muutuvad ja on teine. Aga mina ikka usun, et see üks on ja kui asi töötama panna, siis ka jääb. Töö peab olema muidugi mõlemapoolne. Aga millal inimesed selle ühe leivad ja kas leiavad ja kaotavad või mitte. Suhted ei jää lihtsalt püsima, suhte kallal tuleb tööd ja vaeva näha, asjad ei tule iseenesest, miski ei saa olla iseenesest mõistetav.
Nii nagu ka need armastusekeeled, milles ma üks kord siin kirjutasin.
Õnneliku suhte jaoks on vaja, et inimesed tunneksid ennast õnnelikuna. Kõige pealt tuleb armastada ennast, seejärel saab alles armastada teist. Kui endas olla ebakindel, siis on kõik ebakindel, enda armastust ei saa ülesehitada teise inimese peale.
Tunded. Kuskilt saab see miski alguse. Mingi säde peab tekkima.
Omavahel tuleb rääkida. Rääkida, rääkida, rääkida. Rääkida pisiasjadest, päevasündmustest, mõtetest, unistustest, probleemidest, murekohtadest. Ja pead tahtma kuulata, mida teisel on öelda. Ja kuni on omavahel rääkida, arutada maailma asja, seni on midagi ühist. Seda tuleb nautida. Dialoog.
Usaldus. Usalduseta suhted ei püsi. Ustavus. Mees peab hoidma naise poole. Naine peab hoidma mehe poole.
Austus. Teineteist tuleb austada. Nii soove, mõtteid, tegusid. Austada inimesena.
Kui suhtes on üle kahe inimese, siis need kipuvad põhja minema.
Mõistetavad armastuse keeled.
Mina ei kujuta ka ette seda, et naisena olen mina kodus muudkui perenaine, aga kui mees kodu tuleb, siis tema on tööpäevast väsinud ja tahab puhata. Tasakaal. Mõistmine. Kindlasti on paarid, kus sobivad nn meestetööd ja naistetööd ja kuigi minule näiteks väga meeldib koristada ja süüa teha, siis ei kannataks ma silmaotsaski, kui seda kogu aeg üksi teeksin. On vaja tunda, et teine inimene on olemas. Tugi.
Turvalisus. Kindlustunne.
Ühine keel. Nii mitmeski mõttes.
Sarnane maailmavaade, sarnased unistused tulevikuks. Sest kui püüelda erinevate asjade poole, siis ühel hetkel jookseb see ummikusse. Tuleb teha kompromisse, päris kompromisse. Samad elulised põhimõtted.
Ühised huvid, hobid, aga ka midagi erinevat. Et oleks koos midagi teha, aga oleks ka midagi, mis on "enda asi" ja mida tehes saab aega endale pühendada. Inspireeriv.
Vabandamine. Kui eksida, siis tuleb vabandada. Seda peavad mõlemad oskama. Ja andeks anda. Endale. Ja teisele. Endale on vahel raske.
Armastus. Öeldakse, et ajapikku läheb armastus üle teisteks tunneteks, et ajaga harjutaks, et ajaga muutub. Ma ei oska öelda.
Minu arvates on oluline ka tundeid väljendada, kindlasti mängivad siin rolli erinevad armastusekeeled, aga minul on kindlasti oluline ka kuulda. Ja samuti kiita ja tänada. Märgata pisiasju. Teha pisiasju.
See tunne on soe. See tunne on elus. See suhe on elus. Selline pehme. See paitab. See tekitab hea tunde.
Rõõm. Naer. Huumorimeel. Kiiksud. Koos on lõbus. Kerge olla. Saad olla sina-ise.
Ja see tunne, et teine inimene on sinu kodu. Et temaga oled sa kodus. Ja see oleks vastastikune.
Ja lihtne. Õnnelik suhe on lihtne.
.. kui sa tead inimese vigu, aga ta on nende vigadega sinu jaoks täiuslik.
 |
| ... hea naine jääb alati heaks naiseks. |
 |
| Usk. Lootus. Armastus. |
 |
No comments:
Post a Comment