Jutud ja kassipildid

Õhtud on endiselt sellised, et energiat on ja on ja siis on kõik, siis pole enam midgai, sisi tuleb ruttu voodisse minna ja magama jääda, et hommikul uut ringi alustada. Kuigi möödunud nädala hommikud olid endiselt üsna rasked, siis ma ometi nii nautisin seda tööle jalutamist. Et tööle jalutades jõuda, siis peab ikka 7 aeg hakkama end sättima ja nii ei saanud liga kaua voodis vedeleda.. kuigi kohvi ma siiski voodis jõin.

Vahepeal olen paari raamatut lugenud, aga lõpetanud mitte. Ühega jõudsin täitsa poole peale, aga see polnud päris see ja jätsin pooleli. Alustasin ühte teist, mis tundus igati põnev, aga aeg sai otsa ja viisin tagasi. Siis alustasin uut, mis kindlasti huvitav, aga see teema ei lähe hetkel ja sellegi viisin täna tagasi. Aga pole muret, mul raamatuid veel ja järjekorraski mitmeid. Usun, et jõuan ka nende juurde tagasi, mis hetkel lugemata jäid, lihtsalt on seda soont vaja. 

Laupäeval käisin üle niii mitme kuu juuksuris. Lõikusest oli möödas viis (!!) kuud, triibutamisest kolm (mis on minu jaoks täiesti normaalne). Aga küll on juuksuris hea. Sain triipudele värskendust ja juustele ka. Juuksur arvas, et katkised otsad on siiski vaid taga (sallid ja ketid) ja muidu oli väga rahul, pikkust eriti ei kaotanud. Patsikese sain ka. Ja veel üks inimene, kellel on punane kass. Oh kui vahva! 

Aga kui ma seal juuksuritoolis istusin, siis vaatasin, et telefon on nii aeglane, et teeks taaskäivituse (enne olin just faile sisemälust mälukaardile kandnud). Mõte oli hea ja Androidi pin-koodi ma teadsin, aga siis tuli sim-kaardi kood. Ikka see kood, mille ma nädalapäevad tagasi olin ära vahetanud, sest olin mõelnud, et kui kaua ma seda ikka 1234 hoian. Proovisin kolm korda, aga välja ei mõelnud, mis ma selleks koodiks oma targa peaga olin pannud. Siis tuli puk-koodi vajadus, aga kaasas neid ei olnud, sinna olin jalutanud ja ülejärgmine ja üleülejärgmine ja veel sellest järgmine kohtumine olid ka kokku lepitud. Ühtegi vaba wifi võrku ei olnud, et mõnele teatada, et ma pole telefonitsi kättesaadav ja püüame esialgsed plaanid ikka samaks jätta. Edasi läksin kosmeetiku juurde, kuhu jõudsin varem, aga sain löögile. Ja lõpetasime täpselt nii, et tegin jooksusammud ja jõudsin bussile! Vahepeal olin avastanud, et nr 13 buss nädalavahetusel ei sõidagi. Aitäh bussijuhile, kes mind bussile lasi, kuigi oli juba uksed sulgenud ja paar meetrit edasi sõitnud. Kesklinnas jooksin kohe järgmisele bussile ja jõudsin kümneks minutiks kodust läbi, et see puk üles leida. Kas leidsin? Ei. Ilmselt jäi Vaksalisse. Mantel uuesti selga ja linna, et teenindusest läbi minna. Teeninduses sain teada, et see kood on ka iseteeninduses olemas, selle peale ma ei tulnudki. Aga sai jälle korda ja sel korral püüan pin-koodi meeles pidada. Sõbrannaga käisin kohvikus, otsisime pikalt head kohta,aga küll polnud menüü sobiv või olid lauad täis. Edasi jõudsin veel Prismasse ja sealt kohe sõbranna poja sünnipäevale, mis seal lähedal toimus. Niisiis läksin kella 10 aeg hommikul kodust ära ja jõudsin kella poole 10 ajal õhtul koju. Selline puhkepäev. Koju jõudes olin väsinud ja nii jäi koristamine järgmist päeva ootama. 

Ma vist ei kirjutanud, aga üks töökaaslane tellis minu käest piparkoogitaigent. Nii tore! Mulle selle valmistamine meeldib. Piparkookide küpsetamine on natukene tüütu, võtab nii kaua aega, aga taigna kokku segamine ja sõtkumine, nii mõnus. Olin juba peaaegu taigent tegemas, aga avastasin, et suhkruta seda teha ei saa (kõik ülejäänud asjad olin eelmine päev Prismast ostnud) ja nii pidin ikkagi poodi kappama. Minu meelest tuli hea taigen. Lisaks tegin kapsarulle, mis jäid lauale jahtuma ja üks Draakoni kõhtu kadus (on alles pätik). 

Juba pikalt mõtlesin, et tahaksin erinevates kohtades paroolid ära muuta. Üldiselt olen kasutanud erinevatel eluetappidel ühte kindlat parooli (ja kasutajanime). Mul on ka nimekiri veebilehtedest, kus mul miski kasutajaks ja parooliks (muidugi lühenditega, et ise aru saaksin). Aga viimased kuud on olnud natukene imelik sellist parooli kasutada, mis sai mõned aastad tagasi kasutusele võetud... Et ei lähe väga selle uue suunaga kokku. Nii ma kogusin end mõnda aega ja eile õhtul hakkasin lõpuks neid lehti läbi vaatama, logisin ennast sisse, ostsiin paroolivahetamise koha, vahetasin ära.. ja tegin endale märkme. Avastasin ka veebilehti, mida enam ei eksisteeri. Kindlasti on ka neid, kus ma ei mäleta enda kasutajat... Ja üldiselt kõikidele sellistele lihtsatele ja suvalistele veebilehtedele sain üks kindel parool. Selle parooli valimine polnud ka just eriti lihtne, oli küll hea mõte võtta oma lemmik ja need numbrid, aga noh.. kuidas see ongi, et ära pane parooliks enda lemmiklooma nime. Tähtsamatel kohtadel (nagu emailid, fb jne) on muidugi erinevad paroolid. Aga tunne on kohe palju parem. :) 

Ja nüüd siis lemmikupildid.

Tüüpiline kass.

Ja kuidas mina nii voodisse mahun?

Mjäuuuu

Piilub..

Ikka ja alati, kui ma raamatut loen.