NB: ma hakkasin kirjutama küll ilusast 2017 aastast, aga ma tahan need postitused eraldi hoida, sest sõnastus ja stiil on erinevad... :)
Kui ma esialgu möödunud aasta kokkuvõtet kirjutasin, siis tegin seda nii nagu tavaliselt. Tõin välja kuud ja viitasin teatud postituste abil sündmustele, mida kirjeldasin. Kuigi ma tegin seda kõige heas ja tänulikus vormis, siis mul puudus tunne, et see oleks õige, midagi jäi puudu. Nii alustasin ma otsast, jätsin välja eraldi kuud ja viited ja kirjutasin lihtsalt tänutundest. Aasta ja üks päev tagasi kirjutasin ma aga nii. Kuigi ma kasutasin vormi tahan, siis lõpus oli üsna palju tahakasin. Enne kui alustan käesolevast aastast, siis veel tagasipõige sellele möödunud aasta postitusele. Rahvaspordil ma ei peatu, sellest olen erinevates kohtades kirjutanud ja see on ka minu blogi läbiv teema. Ma tahtsin puhata tundega, et ma tõesti puhkan ja tunnen end puhanuna, See sai osaliselt täidetud, suve esimese puhkuse ajal hõljusin pilvedel ja und ei vajanud, nii et hästi. Teisest küljest jagasin ma neid lehti ja kas puhkus oli puhkus? Ma tahtsin lugeda raamatuid ja seda ma tegin (64!). Ma käisin kinos, teatris ja lemmikmuusikat kuulamas. Ma jätkasin toitumisega, mis mulle sobib. Ma käisin looduses, aga piknikuks olid metsamarjad. Meres ujumas ei käinud, aga ujusin palju järvedes. Käisin mõnes uues Tartu kohvikus. Meisterdamiseni ei jõudnud. Ma olin õnnelik ja endaga rahul. Muuseumis?
Ja siis tahtsin ma veel seda ja seda ja seda. Ma ei mäleta 100%, mida ma mõtlesin selle alla 366 päeva tagasi, aga olen üsna kindel, et ma aiman... Hetkel seda ei ole. Aga ma olen sellele suure sammu lähemal.
Et siis veel kord..
Tänan sind 2016, olid ilus.
Olen tänulik.
No comments:
Post a Comment