Möödunud laupäeval olid tõukeratturid Tallinna külje all Jüri Günaasiumi staadionil ja terviseradadel. Tegemist oli meie hooaja avaüritusega ja esmakordselt toimus võistlus Põhja-Eestis. Ilmataat oli meie vastu lahke ja kostitas väga mõnusa kevadilmaga.
Minu tõukeratas läks teele juba eelmisel õhtul ja siis oli veel lahtine, millise rehviga ma sõidan. Meie startisime Tartust enne kella 9, et rahulikult sõita ja 11 paiku kohale jõuda. Adaveres oli väike kohvipeatus. Jüri spordihoone juures parklasse jõudes nägin kohe ema ja tädi, keda sai tervitatud. Number kätte ja uurima, mis minu rattast saab. Aga sel hetkel ei saanud veel midagi. Tegin mõned soojendusringid cross max'iga. Ema sõitis Sport G4ga ehk sellise ratta nagu oli minul varem, sellel on selline hübriidrehv, mis pidi sellele maastikule sobima. Ka minu race max sai sellise rehvi ette, sest sell momendil tundus see parim lahendus.
Nii tore oli kõiki tuttavaid näha ja neid kallistada, tegi kohe südame soojaks.
Kell 12 startisid nii põhisõidu sõitjad kui ka matkasõidul osalejad. Üritasin väga rahulikult minna, aga see polnud lihtne, sest ... rada oli raske!
Olin enne uurinud, millise rehviga peaks sõitma, milline peaks olema tallalaua asend. Hea tasane maastik, juurikaid pole, see kõlas ideaalselt. AGA tasane maastikm tähendab seda, et puhkemomente (laskumisi) praktiliselt ei olegi, vot sellega ma arvestanud ei olnud.
Põhisõidul osalejad pidid terviseradadel tegema viis ringi, vahepeal sõitsime jälle staadionilt läbi ja läksime uuele ringile. Rada oli pehmendatud puukoortega (ma ei tea, mis selle asja õige nimetus on), üldjuhul oli kõrvale sissekäidud maastikurada, aga kus sõita, kus oleks kiirem? Mulle tundus, et vahepeal oli natukene kergem ja kiirem lihtsalt sissekäidud rohul, vahepeal aga sellel pehmel rajal, aga mõlemal oli raske. Hea, et oli olnud kuiv nädal, sest vastasel juhul oleks see ikka eriti pehme ja vesine olnud. Mõni koht läks eriti vaevaliselt, tõukad, tõukad, aga edasi ei saa.
Esimene ring oli eriti raske, teine ja kolmas natukene lihtsamad ja siis neljas jälle raske ja viienda puhul teadsid, et varsti on lõpp. Pulss oli üldiselt 175x'-180x' kui andur korralikult töötas.
Ametlikult olid viis ringi kokku 29km ja aeg oli 1h58min54sek. Nii et läks ikka aega küll, ma ise arvasin alguses, et läheb kuskil 1,5h, aga siis ma ei teadnud, mis rada see on. :D
Kõige kiirem oli esimene kilomeeter 3min37sek ja kõige aeglasem 23.km 4min42sek.
Pulssi ma siin väga uskuda ei taha, alati kui kella vaatasin, siis oli see seal 175 ja 180 vahel, siin aga hoopis teised numbrid.
Esimese ringi lõpuks sain aru, et naiste seas mul esimest või teist kohta ei tule, samuti oli 98% kindel, et neljandat ka mitte. Nii läksin edasi enda tempos ja üldiselt ei olnud mul kedagi ei ees, ei taga. Ma olengi rohkem selline üksik hunt.
Ja kuigi üldarvestuses lõpetasin ma naiste seas tõesti kolmandana, siis üks tore naine on sellest aastast seeniorklassis ja see tõstis mu naiste põhiklassis poodiumil teisele astmele.
Mind edastasid kaks väga tugevat naist, kes ikka Lõuna-Eesti metsade vahel tõuksivad. Tublid!
Mulle nii meeldib, et me oleme seal üksteise suhtes sõbralikud, toetavad, elame alati kaasa ja lõpetame ikka naeratades.
 |
| see oli eriti raske koht rahal.. pilti vaadates ei ole ka mingist tõukest jälgegi. |
Fotod: Taavi Nagel
Järgmiseks Tartu Rattaralli, mis on justkui pikk treening. Ja nädal hiljem Tõuka Üles 2017 Põlvas ehk üle 700m puhast mäkketõusu Põlva kesklinnas. Tuleb harjutama hakata!
No comments:
Post a Comment