Kevad, kevad!

Nädalavahetusel oli nii ilus ilm, et oli täiesti suurepärane aeg elupuude istutamiseks. Auke kaevas ja istutas küll isa, minu ülesandeks oli mulda juurde panna, kohendada ja kasta. Suure kastmisega uputasin ühe ämbri kaevu ära, tundub, et kaev on päris sügav. Nii et nüüd tirin vett välja poole väiksema ämbriga, aga nii hea, et on kaevuvett, millega taimi kasta. Elupuude juurdumine võtab aega ja vett tahavad nad palju. Mina aga kaevasin mingit teist taime välja, mis tahaks muidu aia taas ära vallutada. Oi, kuidas oli neid juurikaid, ilmselt on neid veel palju, kui kuskilt jälle nina välja pistab, siis löön labida maasse. Selle taime nime ma ei mäleta, aga isa sõnul võib olla sellest üsna raske lahti saada. Kuna isa oli käruga, siis sai ka Karimekist mulda juurde tuua ja samuti K-Rautast veidi kasvuturvast (okei,  need 300l kotid olid ikka päris suured ja päris rasked). Laupäeval hakkas päike päris näole ja õhtuks olingi siruli ja jäin lausa magama, olemine oli selline kummaline. Pühapäeval istutasin mõned kurgid ja tomatid ümber, külvasin salatit ja tilli, peenrale panin sibula. Enne tegin muidugi peenrad valmis. Nüüd peaks varsti veel kurke istutama, mis hetkel veel magamistoa aknalaua jõudu koguvad. Seal on mul ka roheline sibul ja till. Aga tilli käib Draakon söömas, kui ruloo ees, siis poeb kuidagi alt läbi ja muudkui matsutab, et mingit tilli sealt salati peale küll ei saa. Aga ostan kassikesele tema muru ka, siis ta ei pea seda tilli närimas käima. Kodu uudistest ongi nii palju, et tubane elu on puhkerežiimil ja hetkel vaja aias toimetada. Mõne nädala pärast saabub ka istumispingid ja siis saab grillinurk päris paika, enne oli vaja veel muld laiali ajada ja natukene muruseemet külvata. Kasvuhoone on selleks aastaks paigas ja eks vaatab, kuidas ja mis seal on. Aiaosa piiritlemiseks tulevad veel mõned põõsad ja kompostikast pole ka enam kaugel. Draakon uudistab ka julgemalt ringi, aga samas pelgab. Trakside ja rihmaga ta välja eriti pikalt ei ole, sest alatihti ta ehmatab millegi peale ja tahab ruttu tuppa joosta, aga kus sa jooksed, kui sa kinni oled. Vahel on sellised ehmatused ka toas ja ei saa aru miks. Aga vahva temaga koos trepil istuda ja vaadata, kuidas ta pisitasa rohkem samme teeb, aga endal süda väriseb sees. Kui on vähegi võimalust, siis läheb mõne meetri eemale ja on kohe elupuu sees peidus. Ta oskab end ka kuuse alla peita, kuuse oksad on nii ees, et ei pääse teda sealt kätte saama, siis tuleb mõlemalt poolt "rünnata". Üks hommik jalutas aias üks suur kass! Tõesti suur, ju tundis ka juba Draakoni lõhna, oli ka trepil ja vaatas mind suurte silmadega. Tahtsin pilti teha, aga ei jõudnud. Viisin end Sony jälle garantiisse ja kasutan vana Huaweid.

 

---

Üldiselt mulle meeldivad toidupoodides iseteeninduskassad. Tavaliselt lühemad järjekorrad ja saab kiiresti käidud ja ostetud. Aga Zeppelini Maxima omasse ei taha küll enam pikka aega minna. Ma ei tea, millest see tuleneb, et see on niiiiii aeglane, see arvutisüsteem ja korduvalt ja korduvalt tuli ette kiri, et aseta toode tagasi või oota teenindajat. Ma hakkasin täitsa närvi minema. Kusjuures Narva mnt Maximas on samuti aeglane iseteenindus, aga mitte nii aeglane. Samas Sõbrakeskuse Maximas pole mul kunagi selliseid aegluse probleeme olnud, arvuti reageerib ja kõik toimib. Vahel satun ka Rebase Rimi iseteenindusse, üldiselt probleeme pole, eks nende väga kergete toodetega (nt seemned!) on kõikjal probleeme ja siis mingi aeg teenindaja oligi terve see aeg minu kõrval, sest aparaat ei saanud aru, kas toode asetatud või mitte. Konsumisse pole ma ammu sattunud, aga seal mul vanasti probleemi polnud. Rimi puhul häiris mind see, et kui valisin, et mul on enda kott, siis masin ei aktsepteerinud, et mu kott nii raske on, sest kasutan ju riidest kotte, niisiis on see jälle ajakulu, et piiksutan läbi ja alles hiljem asetan asjad kotti.