Minna blogi: Trennipäevik 12.06.-18.06.2017 ja Pärlijõe Tõukerattamaraton

24.nädal

Esimene puhkusenädal. Kohati on tunne, et oma trennipäevikud võiksin ma lihtsalt puhkama saata :D sest süsteemset trenni ei ole ja teen nagu juhtub... ja tihti ei juhtugi. See vasak õlg ja bursiit on üks põhjustest. Nagu ma möödunud nädalal kirjutasin, siis oli see mul peaaegu korras, kui valu kaob, siis unustan ka... tuli see ekstreemjooks ja tuli jälle. Olin sellega terve möödunud nädala hädas, võtsin taas korralikult valuvaigistit ja määrisin ja hoidsin. See hoidmine tähendab ka seda, et trenni on raske teha - rahulikult saab tõuksiga sõita, aga kui väga intsensiivselt tõugata, siis on jälle väga valus ja paranemine võtab kauem aega. Laupäevaks sain selle jälle valuvabaks, aga eile läksin aiamaad kaevama! EI jõudnud eriti palju kaevata... ja käis see valus klõps ja edasi oli kaevamine natuke raske (aga kaevata oli vaja ja abilist polnud kuskilt võtta). Sellised lood. Ja magan ma ikka sellel vasakul küljel.

Esmaspäev - sõitsin maale, terve päev sadas vihma! Õhtul käisin sõbrannal külas ja sõitsin ema tõuksiga kokku 6,5km. Emal ju Sport G4, aga vot kui harjumatu oli sellega üle tüki aja sõita, tallalaud oli ka kõrgemal. Rohkem ei sõitnudki, polnud ilma ja tervist.

Teisipäev - õlg tegi väga tugevalt valu, sõitsin tagasi linna.

Kolmapäev - Tegin tõuksiga 10,9km ühes suunas ja siis tagasi 10,9km. Ehk käisin linnast väljas sõbrannal külas. Minnes oli vastutuul ja tagasi sõites korralik küljetuul, väga suurt minekut ei olnud.

Neljapäev - Ühendasin tõuksimise sõbranna juures käisimisega ehk kokku 10km, aga linnatänavatel. Õhtul jalutamine 6km. Õhtul sai tõuks ka uued rehvid!

Reede - Plaan oli lahtisõite teha enne maratoni, aga samas oli vaja ka rehve proovida, kas sobivad ja ega kuskilt vastu ei käi. Ilm oli imeilus ja nii võtsin suuna Kabina poole - läksin järve äärde lugema ja sõitsin siis 7,47km sinna ja koju 8,19km. Sellisel pinnatud teel sõitis maastikurehv üsna hästi, aga et tallalaud oli kõrgemal.. raske oli. Natuke nägin päikest, ujumas ei käinud.

Laupäev - VI Pärlijõe Tõukerattamaraton, minul IV. Naiste arvestuses II koht 30km ajaga 1h42min56sek. Tore seltskond, armsad korraldajad ja imeilus koht.
Startisin Tartust veidi pärast kella 9 hommikul. Jõudsin varakult kohale ja sain tõuksi kokku lappida ja asjad paika, selleks olid abilised ka. Ilm oli imeilus ja inimesed rõõmsad. Osalejaid vähem kui möödunud aastal, ei tea miks, aga eks nende kuupäevadega ole alati raske - lõpetamised ja kõik muud üritused. Teised pereliikmed jõudsid poole 12 aeg, tegime ühispilti ja minu start oligi pärast kella 12. Naisi palju ei osalenud, aga nii tasavägist asja pole mul varem olnud.
Ilm kikus palavaks, aga õnneks mitte + 32C nagu möödunud aastal. Rehv oli hea, ratas hea, aga tööd peavad ikka jalad tegema. Kohe alguses on raske tõus, mis võtab võhmale, edasi tuleb ka hea langus, kus tuleb võtta viimast (55km/h). Rada oli tuttav, aga natukene erinev möödunud aastast, üks väga raske lõik oli välja jäetud ja RMK oli vahepeal väga ilusa metsatee teinud, kus oli hea sõita (varasemalt oli väga mudast alla puhta metsas). Maastiku kohta oli rada kiire! Lõpus ootas meid muidugi päris mets ka, aga noh.. mis seal ikka.
Pikalt olin ma naistes III koha pea, aga järgmine naine kohe kannul ja eesmine silmaga näha. Vahepeal oli peaaegu käes, aga vot ei olnud ka. Minu jaoks olid esimesed 15km raskemad, siis läks kergemaks. Pärast raba ala sain ma teise naise kätte ja olime mõnda aega koos, siis sain natukene eest ära, aga ei etadnud, kui kaugele minust oli jäänud veel järgmine naine. Õnneks oli joogipunkt, mis andis värskendust, enda vett kallasin pähe, et see veidi jahutaks ja enam polnud aega tagasi hoida ja mõelda. Kellal ma kklomeetreid praktiliselt ei vaadanudki, kogu aeg oli pulsi peal. See viimane mets võttis hoo korralikult maha, sest seal oli võimatu sõita, aga samas andis jõudu see, et olin ikka edasi pürginud, sest ma tõesti 25km sellest maratonist mõtlesin, kas suudan end üldse III koha peale sõita.
Esimene naine võitis mind umbes minutiga ja kolmas naine kaotas minutiga. Kolmandaks sai naine, kes oli suurema osa teest siis hoopis IV. Ja esimene koht polnud varem meiega ühtegi maratoni sõitnud! Nii tubli naine, varjatud anded =).
Meestest võtis ka mees, kes polnud varem seda distantsi võitnud. Ja tavaline esikolmik oli hoopis teistugune. Samas on nii tore, et kõik põhisõitjad tulid ja Eestis kohal olid (elavad alaliselt Soomes) ja nii mõnigi ütles, et see on selle aasta esimene võistlus :D Ma loodan, et nad EMile ikka lähevad, tublid ja kiired mehed.
Lühikesedistantsi võitis välismaalane, üks venelane tuli Peterburist perega, tuli, nägi, võitis. Tubli! Tal oli mingi teise firma ratas. Kust nad infot said ja kuidas jõudsid? Ei tea. Ta oli ka esimene registreeruja olnud. Vaatasin piltidelt tema tehnikat, väga kõva.