jätk

Tahtsin eelmises postituses veel kirjutada, aga ma ei saanud enam arvutiga hakkama. Ei saanud jätkata sealt, kus tahtsin. Oeh. Ja kuna ma olen eelnevalt ka kogemata selliseid pikemaid tekste ära kustutanud, siis otsustasin, et ma ei riski. Mõtlen nüüd korra, millest ma veel kirjutada tahtsin... Sellised kaootilised ja seinast seina need ebamäärased postitused ongi. Kunagi saab jälle lugeda trennipäevikuid ja midagi muud positiivset. 

Pärast seda, kui korra autol see esistange viga sai, siis mul on täitsa hirm autoga siin õuel manööverdada ja kitsastel tänavatel, kus on kõrged äärekivid, sõita. See ei ole üldse tore. Ma lihtsalt ei taha, et autoga veel midagi juhtuks (auto on ainult asi, aga selle asja korda tegemine maksab raha, mida kulub mujale).

Tahaks metsmustikaid, palju, sügavkülma! Ilmselt ma enne puhkust metsa ei jõua, enne pean uurima, kuhu kanti minna, et oleks ikka korjata ka. 

Täna tahtsin koristada ja koristasin ka, aga siis läksin esikusse laamenda ja koristamine jäi poolikuks. Võtsin toast pooled vaibad ära, aga nende kloppimiseni ma ei jõudnudki. Eks teinekord, sodi tuleb ka palju. Koristamine on endiselt selline raske... aga küll kunagi läheb lihtsamaks.

Ja nüüd teen teisi toimetusi.

Hoidke homme pöidlaid ja varbaid.