II Valga X jooks

Möödunud aastal toimus antud üritus esmakordselt ja siis oli see oktoobris. Kirjutasin sellest natukene selles postituses. Nüüd toodi üritus suvele ja kui paljud sõbrad-tuttavad olid selle kuumaga Tartus ja osalesid Treenituse üritusel, siis mina läksin kaaslasega hoopis Valga poole. 

Minu silma järgi oli rahvast rohkem kui möödunud aastal. Ilm kiskus aina palavamaks. Taaskord saime kaardid ja SI-pulgad ja arvasin, et läheb taas orienteerumiseks. Kui kaarti vaatasin, siis sain aru, et rada on üsna vastupidine möödunud aastale. Kontrollpunkte oli rohkem. Kui stardipauk käis 13:10, siis panime kõik ajama, esialgu on natukene nagu krossijooks ehk metsas mingi järve kaldal üles-alla. Üsna pea kohtusime vee- ja mudatakistusega. Seejärel läks tükk aega tavalisel teel, jõudsime raudteele. Vot seal raudteel oli raske - silmade eest hakkas virvendama, hoidsin sellist sammupikkust, et astuksin igale teisele kivikamakale, aga päike paistis lagipähe ja niii palav oli. Torust läbi ja natukene ka linnatänavatel kuni jõudsime metsatukka. Vahepeal jooksin kaaslase kõrval, aga umbes esimese kilomeetri täitumisel hakkas mu kõht nii hirmsasti valutama, et ma tegin pidevalt kõnnipause, lihtsalt ei saanud joosta. Palavus (29 C) ja päike ei teinud asja paremaks, joogipunkti ei paistnud kuskilt - kas üldse on? Tasapisi läksin edasi, varju saades tegin jooksusamme nii palju kui kannatas ja siis jälle kõndisin. Kaaslast nägin ees 100m kaugusel, siis 159m ja siis 200m.. seejärel ei näinud enam pikalt. Kõhuvalu oli kuskil 3km, seejärel läks paremas ja sain jooksusammu tagasi võtta, aga palavus ja ülekuumenemine olid oma töö teinud. Vahepeal oli takistusradasid metsas, roomamist ja ronimist. 5,5km peal tuli joogipunkt! Ütlesin seal, et arvasin, et seda ei tulegi... Vastati, et kui oleks teadnud, et selline ilm, siis oleks võinud neid joogipunkte rohkem teha. Mul oli natukene mõh... et juba nädala algusest oli teada, et tuleb üks väga palav ilm... oleks võinud kasvõi siis iseteenindava joogipunkti teha. Sea pidin niigi ootama, et vett saaksin, sest valmis ei olnud enam midagi. Mõned poisid ütlesid, et olid otse herilaste/mesilastepessa jooksnud ja said palju nõelata. Tuli üks sirge ja nägin ees enda kaaslast ja siis palju punaseid särke, sain aru, et need punased saan ma küll kätte ja äkki kaaslase ka. Aga ees ootas järgmine takistus - auto alt läbi roomamine ja järgmise auto seest (kaitseväe). Jõudsin punastele järgi, aga neil oli seal aega maa ja ilm, nad täitsa jokutasid, niisiis ootasin ja ootasin... Kui need takistused olid möödas, siis läksin nendest mööda, aga vahepeal tegid nad jooksusamme ja tulid järgi, neil oli äkki pea kümnene punt ja oli kosta ka inglise keelt. Tuli metsas jälle takistusrada, mida nad kõik ei läbinudki. See oli inetu. Igal juhul mingi hetk olin nendest möödas ja läksin üsna üksi edasi. Kellal tiksus juba 7. ja 8. kilomeeter ka täis, minul oli kuulutusest meeles, et pidigi 7-8km pikk rada olema. Tuli jälle raudtee, aga seekord oli jooksmine raudtee kõrval. See oli niiii pikk ja raske sirge, varju ju ei olnud. Üsna selle lõpus sai punane punt mind kätte ja läks mööda, aga enne järgmist kraavi sain nad kätte. Kusjuures ma olin täpselt nende taga, kui kaks nendest keset rada kükitasid ja hakkasid paelu siduma. Kraavis ukerdasid ja uimerdasid ka, mööda ei tahtnud lasta. Aga lõpuks ma nendest mööda sain, mul oli nendest kopp ees, kui minna mööda, siis minna ja edasi minna, mitte jääda ette uimerdama ja teiste teed takistama. Viimane takistus oli üsna vesine ja sai suurema pori maha. Ja nii jõudsin ma finišisse. Minul näitas kell kuskil 9,5km ja ajaks oli 1h17min, kaaslane oli 4 minutit kiirem. 

Pikemalt me sinna ei jäänudki. Keha oli ülekuumenenud, jahutasime veidi vees ja vahetasime riided ja varsti oli ka kodutee käes.

Üritus oli vahva! selline natukene teistmoodi ekstreemjooks, takistusi oli kindlasti vähem. Aga eks kogu see mets on üks paras takistus. Aga sellise ilma puhul peab olema joogipunkte! 

Ma loodan, et mõned fotod ka kuskile tulevad. Hetkel oleks nagu Valgamaa ajalehes galerii, aga puudub ligipääs. 

Ja täna olen ma hädine. Jälle vigastus? Ilmselt seal viimases kraavis ma enda paremale põlvele liiga tegin... valulik kõndimisel, et ma eriti ei siiberdagi. rahuolekus ei häiri. Eks ma määrin ja vaatan. Homme ilmselt saali ei lähe, ei hakka riskima. 

Valga X jooks 2017