18092017

Ma ei tea, millal tuleb päev, kui ma taas esmaspäeva hommikud nautima hakkan. Kunagi olin ma nn hommikuinimene, aga see osa minus on hetkel kadunud. Ma ei suuda endiselt ära imestada, kuidas mu Kaaslane* vaba päeva hommikul kella 7 ajal üles ärkab ja jääbki üles! Kui tema nädalavahetustel tööle läheb ja minul on vaba... siis ma magan veel mitu tundi. Ma olen vahe peal proovinud ärgata, et päev oleks pikk ja tegus, aga siis leian, et peab puhkama ja uni on tähtis. Üldiselt ma leiangi, et kuigi ikka veel on tunne, et nädalavahetustel tuleks kõik need kodused toimingud ära teha, mida pole tööpäevadel jõudnud, siis teisest küljest tahan ma puhata ja seda ma teengi. Ma leian, et ei tasu rabeleda ja stressata, kui ei jõua, ikka juhtub, muidugi on tegemisi ja töid, mida peab jõudma, aga oluline on ka enda puhkus. Ja vot puhkagi. Olengi kaua voodis, joon kohvi voodis, loen raamatut voodis ja vaikselt ärkan, kui päeval ära väsin, siis lähen pikutan. Ja nii need nädalavahetused mööduvad - kiiresti!

Esiku remont on vahepeal nii kaugele jõudnud, et ühest seinast on veel karkass ja soojustus puudu. Aga tuult ei puhu enam kuskilt läbi. Varsti saab kipsplaate minna ostma ja edasi pusida. Seoses sellega sai ka kuuri ruumi ja seal veel asju sättida, oligi väga õige aeg, sest eile hommikul kirjutati mulle, et tooks nüüd 1-2 kärutäit puid ära. Nii tuligi kuuris veidi korda luua, üks sõber kutsuti veel appi ja puud said väga kiiresti kuuri. Mina jõudsin vahepeal õe juures käia ja teise kärutäie juures abis olla. Mehed olid nii ilusad riidad teinud. Nüüd on viis ruumi ära laotud ja ülejäänud tuleb siis, kui me tahame, kasvõi keset talve. Hetkel sellega ei kiirusta - kui remont valmis, siis saab veel laudasid saagida, siis saab lõpuks kuuri päris korda ja siis on kõik hea. Lisaks sellele niitsin eile õhtupoolikul muru ära, teadsin, et täna hakkab sadama. Hetkel meil ongi nii, et üks kord niidame meie, teine kord naabrid. Sain päris korralikult samme. Natuke sai tube ka koristatud, aga kuna esikust said kõik asjad tuppa tõstetud, siis ... külalisi ma ei oota, kõik on sassis. 

Nädalavahetusel kogusin samme kõndides, mitte väga palju, aga vist rohkem kui tavaliselt. Ja täna hommikul läks jala tööle (teadsin, mis ilm tuleb ja leidsin, et tõuksiga pole mõtet minna ja bussid mulle ei meeldi). Reedel sõitsin 3km bussiga viimased 2km läksin jala, ei tahtnud sellele "tutvu Tartuga" ringile minna, kusjuurres jõudsin enne bussi. Ja täna käisin "maja peal" ka ehk sammud sain juba tööpäeva jooksul täis, aga ebameeldivaks üllatuseks sai see, et selle kõndimisega on paremas sääres jälle ülekoormus(?). Ma ei tea, mis muud see olla saab. Saa valu ja ebamugavus on tagasi, mis seal mõned nädalad tagasi olid. Üritan homme teibi kaasa võtta ja äkki treener teibib ära. Teine asi see, et tahtsin treeningu lõpus teha tavalisi kükke (ehk raskusteta). Minu meelest oli keha soe. Aga juba pärast esimesi kükke lõi kinnituskohtadesse korralik valu, no ei liigu. Tegin kahes seerias, aga teine seeria oli eriti ebamugav. No ma ei saa aru. Möödunud nädalal püüdsin neid kohti ikka ise mudida ja rullida, aga rahuolekus pole mitte midagi viga, just siis, kui tulevad need harjutused. Hetkel on plaan neljapäeval treeneri juurde massaažilauale ronida, äkki saab need kohad lahti ja siis edasi mõelda, antud olukorras võin aga kolmapäevase alakehatreeningu ära jätta. 

Tööl on asutuste vahel plaanis sisesõudmine, umbes ühe kuu pärast. Möödunud aastal oli sisetriatlon, aga osalejaid oli vähe ja nüüd siis sõudmine. Olid ajad, kui ma käisin 3x nädalas Arena spordiklubis Priidu sõudespinningu trennis, see oli mu lemmik trenn! Aga siis tuli see liigesepõletik ja asend muutus ebamugavaks. Ja lõpuks ei käinud enam Arenas ka. Aga nüüd oleme Sõbrantsiga 2-3 aastat Luunjas väiksel võistlusel käinud ehk kord aastas ikka sõudnud. Igal juhul tundus see ala, mida võiks ju proovida, eriti kuna see toimub niikuinii Tartus ja kuskile Eesti teise otsa sõitma ei pea. Aga et sinna minna, see vajab harjutamist. Niisiis võtsin eesmärgiks enne igat trenni teha sõudeergomeetril soojendus ja võimalusel üks kord nädalas pikem sõit. Reedel oligi see pikema sõidu päev, kokku pidasin vastu vist 25 minutit. Väga raske oli! Mõtlesin ka aja peale 500m sõita, aga üksi ei ole mingit pinget (ehk pool sõitsin ära), lõpus mängisin veel 4minutit kalamängu, see oli vahva. Täna tundsin end masinal juba veidi paremini. 

*ei plaani talle sellist bloginime jätta.. aga ei ole sobivat leidnud. 

Ideid?