Sunday, September 3, 2017

Naeratades on lihtsam

Möödunud nädalast läksin kolmel hommikul tõukerattaga tööle ja kolmel õhtul tulin koju ka. Kahel hommikul läksin autoga ja ühel õhtul tulin jala koju. See üks õhtu, mis nüüd õhku rippuma jäi, siis läksime Sõbrantsiga otse linna. Nimelt toimus neljapäeval see heategevuslik üritus nagu "Esimese koolikella jooks". Ilm oli imeilus ja soe. Jõudsime enne kella nelja ja enne jooksu proovisime erinevaid asju, mida sai. Näiteks ratastooliga ringi liikumist, polnud sugugi lihtne. Hiljem proovisin tükk aega ühest kaldteest üles saada (selle R-kioski ees, mis Küüni tänaval on), aga ei õnnestunudki, lõpuks olid käed nii väsinud, et ei jõudnud enam proovida. Jooks oli lühike, aga kui Ülikooli tagant pidi otse üles Toomele minema, siis võttis hinge kinni ja pulsi lakke, aga jooksime rõõmsalt. Töölt tuli veel kaks kolleegi. Hiljem otsustasime osaleda ka ratastooli teatesõidul, päris vahva. 



Kahel õhtupoolikul käisin jõusaalis, et vaikselt rajale tagasi saada. Pikka trenni ei teinud. mõõdukalt 45minutit ja plaani panin ise kokku. Kuna jalg on endiselt tundlik, siis alakeha jätsin täiesti välja. Eks pärast esimest päeva andis kohe tunda, aga tundsin, et tegin head. Kuskilt peab ju alustama. Eks varsti tuleb kava ka ja siis on asi rohkem paigas.
Kui ma eile treenerilt küsisin, mida ma tegema peaksin, siis ta ütles, et pirukaid ja kooke küpsetama ja puhkama. :D Täpsustuseks, et kuna hooaeg on läbi, siis teha paus. Aga kuna kogu aeg ongi üks paus... ja tõuksi ei ole ma juba mitu nädalat spordi mõttes teinud (jalg), siis on paus juba piisavalt pikk ja tahan teha midagi, kus ma tulemusi näen. Kergelt öeldes oli raske rinnalt surumist tühja 200kg kangiga teha... kõik teised harjutused olid ka ikka väga väikeste raskustega. Pisitasa. Ütlesin treenerile, et tahaks sellist kava, mis toetaks Fitness 5 harjutuste tegemist. Eks paistab. 
Eile palusin treeneril jala ära teipida, enne tegi ta säärele korraliku massaaži. See üks koht oli seal nagu kivi, ma ikka krigistasin valust hambaid ja pigistasin silmad kõvasti kinni. Et ei hädalda ma tõesti niisama, tõesti on seal mingi jama. Aga täna on juba parem ja teip teeb oma töö. Põlv tunneb end hästi, võib-olla nädala teise poole trennis püüan jalapressi või kükke teha.

Nüüd peaks jälle kassi üles ajama, et tal öösel hea uni oleks.

No comments: