Varsti-varsti hakkan jälle trennipäevikuid täitma ja kirjutama, aga natukene läheb veel aega.
Jõusaalis olen endiselt tagasihoidlik ja teen lühikesi (u 45minutilisi) treeninguid, võimalusel käin tõukerattaga tööl, aga korraliku aeroobset treeningut hetkel ei olegi.
Möödunud nädala esmaspäeval tegin ikka ülakehale harjutusi. Rinnalt surumist teen näiteks tühja (20kg) kangiga :D ja seegi on raske. Natuke lisaks kerele ja seljale (näiteks meremees ja bosul olles ülevalt tõmbed ja selja tõmbed). Harjutused olid kolmestes blokkides ja kõike kolm korda. Liiga endale ei teinud. Ja teist korda jõudsin jõusaali alles reedel, siis otsustasin veidi alakehale koormust anda ja proovida, kuidas on põlv ja säär. Esimeseks üllatuseks oli see, et mul polnud jalanõusid kaasas, aga sai ka sokkidega. Kükke teha ei julgenud, läksin jalapressi juurde ja tõstsin seal vaikselt raskusi. Juurde ka natukene kükke, aga kuna põlv oli natukene imelik, siis edasi läksin teiste harjutustega (tuhar, alaselg), kerele. Lisaks proovisin dippe, aga kuna jõud on vähenenud, siis tegin neid kummiga ja muidugi lendas see mulle vastu lõuga. Ja raske oli ka. Ja randmepaelu polnud kaasas. Üldiselt oli tunne päris hea. Laupäeval tatsasin linna vahel ringi, päris 10,5km. Aga päeva peale jõudis kohale see lihasvalu ja ma ei saanud aru millest, sest tegelikult said jalad ju nii vähe koormust... oli ju nii? Pühapäevaks oli asi veel hullem, siis oli tuhar eriti valulik ja sellega oli vaja pea neli tundi kanuus istuda. Kanuumatkast kirjutan eraldi. Esmaspäeval läksin bussiga tööle, sest ilm oli niiii vihmane ja ma olin unustanud porilauad tõuksi külge panna. Pärast tööpäeva käisin jõusaalis. Vaikselt hakkab asi arenema ja natuke sai raskusi muuta. Jalad olid endiselt piimhapet täis, aga läksin jala koju (5km), tempo oli üsna kiire ja see tegi lihastele ainult head. Täna läksin jala tööle ehk selline hommikune aeroobne liikumine. Jõusaalis tahtsin jälle alakehale keskenduda. Lihased olid juba päris head. Soojenduse tegin sõudeergomeetril, sest meil tulevad oktoobris võistlused ja mõtlesin, et võiks ju minna. Jalapressi alustasin väga tagasihoidlikult, tahtsin soojendusringi teha.... aga juba selle lõpuks lõid kõik reielihaste kinnituskohtadesse valulikkus. Proovisin kergeid kükke ja jalaahetusi ka. Aina hullemaks läks. Selle peale võtsin hoopis rulli ja rullisin, aga see ei õnnestunud hästi, muidugi oli valus (ja ebamugav), rull oli seekord tavaline, mustrilisega oleks ilmselt veel hullem olnud. Harjutused tegin siiski lõpuni ehk kolm korda läbi ja lisasin siis mõned teised harjutused. Tuleb ise neid jalgu mudima hakata. Spordimassaaž oleks muidugi eriti hea, aga noo... see maksab. Enda sõrmed ei maksa. Ma loodan, et homme on jalad vinks-vonks, aga kinnituskohad vajavad siis hoolt. Täna jäi (okei, eilsest juba) tõuks tööle, et äkki jalutan ka homme. Nädalaahetusel tahaks ka sportida.
Aa. Möödunud nädala laupäeval käisin sõbrannal abis kartuleid võtmas! See oli vahva. Polnud seda mitu aastat teinud. Lõpuks sai meid üsna palju kokku ja koos oli nii vahva ja tore ja töö läks nii ruttu. Nad tahtsid meile kõigile suure koti kartuleid anda, aga väga ei tahtnud võtta, sest saame neid Läänemaalt. Vanavanemad on alati nii rõõmsad, kui saavad noortele midagi kaasa anda, seetõttu võtsimegi natukene, sest selle aasta kartulit käesolevalt ei olnudki. See oli ka jalalihastele paras trenn. Oh, nii vahva! (Lapsena ma ilmselt nii ei arvanud.)
No comments:
Post a Comment