171017

Täna hommikul tööle kõndides mõtlesin, miks kook nii tummine tuli. Nimelt tegin pühapäeva õhtul kooki, sest eile õhtuks oli planeeritud üks külaskäik. Tahtsin teha tavalise šokolaadikoogi, aga kui tegema hakkasin, siis selgus, et mul polnud ühtegi küpsetusšokolaadi! (uskumatu! alati on ju). Poodi enam ei läinud (pühapäeva õhtu ja kell oli vist üheksa). Otsustasin teha nn rootsi šokolaadikoogi, mida omal ajal sai söödud palju, aga kui ma ise tegin, siis ei tulnud see kordagi päris õige (seest niiske). Aga koogivorm oli väga pisike, niisiis vähendasin peas koguseid. Tuligi väike armas kook! Seest niiske, aga üsna tummine ka rikkalik. Ja siis hommikul kõndides mõtlesin välja - ma vähendasin vaid osade koostisosade hulka, jahu ja kakao läks esialgse retsepti järgi! Nii tuligi selline.. tummine kook. Järgmine kord olen ehk tähelepanelikum.

Mulle nii meeldib, kui Draakon mul jalgade juures magab, kuigi see tähendab, et ma ei saa end pöörata-keerata, samuti ei saa tekki liigutada, sest kui seda teha, siis ta tavaliselt ärkab ja läheb minema. Ja kui ta öösel ei maga, siis võib juhtuda, et ta teeb lollusi. Vahel istub ta küll kannatlikult kapis, aga vahel turnib ringi, kus vähegi võimalik. Üks öö kuulsin kolinat, aga vaatama ei läinud. Ühe väikese kausikese oli ta riiuli pealt maha ajanud... ikka kildudeks. Tore, et ta kõrgemale ei hüpanud, seal oli rohkem asju, mida alla ajada. Õue ta kipub, aga üksi ta seal olla ei taha. Vahel sööb kiiresti rohtu, aga siis jookseb tuppa tagasi. Sellise ilmaga mina just trepile temaga ei istu. 

Nädalavahetusel riisusin suurema osa lehti ära. Ja tänaseks on neid muidugi veel rohkem maas. Ma teadsin küll, et puu küljes on veel palju lehti, aga kuidagi palju tuli neid korraga alla. Pean mingil õhtul ikka valges koju jõudma ja riisuma, sest nädalavahetuse oleme juubelil.