42. nädal 2017

Kokkuvõtlikult möödunud nädalast. 

Esmaspäev - hommikune kõnd 2k ja õhtune 5km. Ülejäänud õhtu olime külas.

Tööpäev oli närviline ja raske.

Teisipäev - hommikune kõnd 2km. Õhtuks oli tööst kopp nii ees, et võtsin välja enda 45min ületundi ja läksin varakult trenni. Plaanis oli esmaspäevane ülakehatreening. Mul oli piisavalt aega, et kõike rahulikult teha, trennis saingi olla peaaegu 90minutit. Midagi erilist ei meenu.

Kolmapäev - hommikune kõnd 2km; õhtune sõudmine 4km (rohkem ei viitsinud); wattbike 10km ja siis jäi alles veel 10minutit, mida sisustasin erinevate kõhulihaste ja plankinguga. 

Tööl oli tunne juba parem, sest ikkagi kesknädal ja nädalavahetused juba koitis.

Neljapäev - ainult kõndisin 2,5km.

Reede - jõusaal 75min. Läksin hea tundega ja rõõmsalt, teadsin, et aega on ka palju. Rahvast oli ka (järsku on tekkinud) ja pidin pärast soojendust kiirelt kükid ära tegema. Enda meelest võtsin rahulikult, sest ega ma ei ole vist kuskile jõudnud omadega. Niisiis soojendus eest ja turjalt tühja kangiga ja kolms eeraid eest 30kg ja turjalt 35kg. Selline tagasihoidlik. Aga pärast kolme seeriat olid jalad täiesti läbi. Võtsin liiga kiire tempo? Ikkagi liiga suur raskus? Arutasin ühe kolleegiga ja kurtsin ka, et ei tunne üldse edasiminekut, ta siis arvas ka, et ehk oleks pidanud väiksemate raskustega alustama...

Ülejäänud trenn tuli eriti raskelt. Esimese seeria kastile astumisi ja väljaasteid jõudsin teha raskustega, aga siis loobusin. 

Trenni lõpus venitasin ja rullisin. Aga õhtul kodus tundsin, et valust ma ei pääse.

Laupäev - hommikul käisin veel kõnniteed lehtedest puhtaks riisumas, aga öösel oli selline külm, et lehti muudkui langes ja kui me umbes pool tundi hiljem autoga ära sõitsime, siis oli kõnnitee jälle lehti täis. Lihasvalu läks päeva peale aina hullemaks. Ees ootas pikk autosõit. Maal õunte korjamine oli natuke raske, õhtul sai elavamuusika saatel tantsida, aga ma olin puujalg. Lihasvalu on hea ja halb, mul on see halb... mis ei ole kuidagi hea.

Pühapäev - kuna minu ööuni oli väga katkendlik ja häiritud, siis olen ma väsinud ja uimane. Reielihased olid muidugi veel hullemad, mis ei teinud olukorda paremaks, ei saanud voodist püsti või toolilt. Ja ees oli samasugune pikk autosõit. Uni tikkus nii peale. 

Aga koju jõudes läksime veel riisuma ja Kaaslane laenas lehepuhuri ka, sellega sai eriti ruttu. Kastan andiski kõik lehed ära, tamme küljest tuleb neid veel palju. 

Koju jõudes olid toad jahedad. Kütsin veidi reede õhtul, aga jäin unistama ja ahjuuks ja siiber läksid liiga hilja kinni. Aga kui on miinuskraadid, siis tuleb ikka igapäevaselt kütta. Kass oli aga väga rahulolev. Söönud ta väga palju ei olnud, aga ju polnud ka näljas, sest süüa oli piisavalt. Riisudes sai ta ka väljas ringi joosta, ta ikka naudib seda. 

Ja nii on nädal jälle läbi. Tahtsin täna õhtul veel koristadaja möllata, aga lihtsalt ei jõua. Ja kui tuba veel jahe, siis on hea teki all istuda. Samas ei taha ma siit väga ära minna, sest iga liigutus on niii valus. Homme lähen trenni küll - ülakehatreening; ning hommikul jalutan 2km. Ja siis pean plaani, kuidas jalad neljapäevaks heaks saada. Kirjutasin treenerile ka, et mis tema arvab. Ma tegelikult tahaks leida mingi kuldse kesktee... natukene keeruliseks teen endale selle trenni, kui terve suvi on vaid tõukeratas ja sügisest kevadeni jõusaal.