Sellel aastal sai ka teine välismaa linnuke kirja (kui kahte Eesti-Läti piiri trippi ei arvesta) ja seda Soomega. Soome on meil siinsamas üle lahe, aga minu jaoks siiski kauge ja jääb välismaaks. Ma ise arvan, et ma olen seal siiski üksikud korrad käinud - üks suvi maasikapõllul; lühipeatus Rootsi minnes; sõbrannaga väike tripp lõbustuspargis; Sõbral külas... ja ongi vist kõik. Käesolev plaan tuli seoses sellega, et üks sõbranna teeb oma residentuuriosa Heinolas. Praeguseks on ta seal kaks kuud olnud ja kaks kuud on veel, siis tuleb jälle Eestisse ja saab meiega kinos naisteõhtutel käia.
Kõige pealt tuli teha doodle, et paika saada, mis oleks inimestele kõige sobivamad kuupäevad. Kui kerge on leida 7-8 inimese peale nädalavahetust, mis kõigile sobib?! Üsna keeruline. Ja päris sellist, mis kõigile 100% oleks sobinud, paraku ei olnudki, aga kellele ei sobinud, sai veidi ümbermängida ja nii läkski novembri esimene nädalavahetus lukku. Soodsamaks reisimiseks kasutasime Viking Line sooduskoode, mis olime saanud spordiüritustelt. Mina olin muidugi kõik oma sooduskaardid sellele samale Sõbrannale ära jaganud, aga õnneks teistel oli piisavalt ja ühest jagus kahe jaoks. Esialgu oli plaan võta kaks kõige ökonoomsemat autot, seejärel plaan rentida 8-kohaline buss (mis laevas läheks mõõtude alla, et sooduskoodi kasutada) ja lõpuks küll rentisime, aga omainimeselt. Pakksiime magamisasjad kaasa, poes käisime Eestis (need Soome hinnad...) ja võtsime suuna üle lahe.
Alustasime minekut reede õhtul. Juhiks sai minu Kaaslane. Teised saime bussile Veerikult ja võtsime suuna Tallinna poole. See Tallinn-Tartu mnt reede õhtul on kergelt öeldes kohutav. Me hakkasime isegi hilja sõitma - linnast saime välja pärast kella 18. Sõit läks hästi, meeleolu oli hea, tegime ka tanklas kohvipeatuse. Poepeatus jäi Tallinnasse ehk Ülemistesse ja edasi oli suund Kalamaja poole, kus elab Sõbrantsi vend. Esialgne plaan oli peatuda mitmes kohas, aga läks nii, et maandusime kõik ühes armsas ühetoalises korteris. Häid lambaid mahub ikka palju ühte kohta. :) Magati diivanil, põrandal, põrandal, koridori põrandal ja madratsil. Enne muidugi söödi-joodi-jutustati.
Ja siis läks minul raskeks, sest ma väsisin nii ära ja tahtsin nii väga magada. Eks ka teised hakkasid end varsti magama sättima, aga mina jäin päriselt magama kuskil 1,5h enne äratust. Ma kuulsin igat pööraist ja nohinat ja norskamist, sest ma olen sellise õrna unega ja vajan vaikust. Nii ärkasin mina hommikul väga tusasena ja olin kuri. Tegelikult mitte teiste peale, sest ega nemad süüdi ei ole, et mina magada ei saa, aga lihtsalt kui ma olen väsinud ja tahan niiii väga magada, aga ei saa... siis ma muutun tigedaks. Samuti oli mure Kaaslase pärast, sest kui meil äratus oli 05:30, siis kell 3 ta veel ei maganud, aga teda ootas veel bussi juhtimine. Hommikuks oli meie madrats ka tühjaks läinud, mingi aeg avastasin, et korki pole enam peal, aga hiljem selgus, et tühjaks läks hoopis augu tõttu, mis oli kuskile põhjale tekkinud (ja see oli meie võõrustaja madrats... pakkusime talle enda oma asenduseks, mis meil kaasas oli ja tegelikult kasutust ei leia, aga ta ei soovinudki).
Pärast unist hommikut pakkisime asjad uuesti bussi ja võtsime suuna sadama poole. See ootamine on ikka tüütu. Kohe kui laeva sai, siis läksin mina sööma, sest olin võtnud endale hommikusöögi, et seal aega parajaks teha. Paraku sai kõht üsna ruttu täis ja valik olnud nii hea, kui ma mäletasin (näiteks peekon ja munapuder polnud üldse head). Niisiis otsisin teised jälle üles ja üritasin uuesti tukkuda. Korraks suudeti mind välja vihastada lolli jutuga, aga see oli hetkeline. Küll aga arvan, et sõbrad nägid minus seda külge, mida nad varem näinud ei ole. Jap, see külg on olemas ja lööb välja, kui ma väsinud olen.
Helsingis läks niiii kaua aega, et laeva pealt maha ja liiklusesse saada. Liiklus oli vähemalt 20 minutit täiesti kinni. Kui liikuma saime, siis tomtom oli hea abimees ja juhatajas meid kiirteele Lahti poole.
Lahtis saime sõbrannaga kokku. Jalutasime natukene ja mõtlesime edasisi plaane. Mina läksin otsima ilusaid sügisvärve, aga seal sulas lumi. Üldiselt oldi tühjade kõhtudega üsna väsinud ja üsna varsti suundusime mööda kiirteed edasi Heinola poole.
Heinola on selline armas väike linnake. Helsingist on mööda kiirteed minna kuskil 1,5h.
Sõbranna elab nii armas pööningukorteris! Samuti ühetoaline, aga suur ja avar. Meid oleks sinna vähemalt samapalju veel mahtunud.
Ühel hetkel väsisin mina nii ära, et ma lihtsalt pidin pikali heitma. Meenus see aeg, kui ma tegin öövahetusi ja pärast ööd magama ei läinud, sest siis vajusin ma ka alati pea 16-17 ajal ära. Kui mina kaks tundi magasin, siis teised tegid süüa ja jutustasid. Olin vahepeal korduvalt üleval ja iga kord kuulsin, et jälle räägiti mingist volvost.
Seltskond oli hea ja õhkkond mõnus. Nii toredad inimesed minu ümber. :)
Enne kella 22 läksime aga kuskile karaokebaari, kus pidi õhtul üks bänd ka esinema. Meie üllatuseks oli sissepääs lausa 3 eurot, proovisime sellest pääseda, aga ei õnnestunud. Karaokes osalesid kohalikud, kes lausid oma emakeeles, sõbrad läksid ka korra laulma, aga uuesti ei kippunud. Õhtu pikaks ei veninud, sest uni kippus ikkagi peale. Teise öö saime magada diivanil ja uni oli hea. Jäin enne magama, kui teised ja ärkasingi alles hommikul.
Hommikul sõime ja panime jälle kodinad kokku ja võtsime suuna Helsingi poole. Mina istusin uuesti ette juhi kõrvale ja vaatasin, et tomtom meid vajadusel aitaks. Vahepeal tegin teistega selfisid, sest nii tore oli vaadata, kuidas nad seal taga magavad. Eks endalgi kippus vahepeal uni peale, mööda kiirteed pole väga huvitav sõita, aga püüdsin juhi tõttu üleval püsida.
Laevasõit tundus veel pikem kui enne. Püüdsin magada, aga ei õnnestunud. Käisime korra väljas ka, aga tuul oli külm ja jäine.
Tallinnas saime vähemalt üsna kiiresti liikuma ja võtsime suuna kodu poole. Õhtu jõudis kätte ja buss oli vaja tagasi toimetada. Tegime peatuse Peetri (?) Selveri juures ja suund Tartu poole. Jällegi oli suurem osa liiklust vastassuunas ja vahepeal tehti palju ohtlikke möödasõite... Oh kuidas see maantee mulle ei meeldi. Samuti ei saa ma aru nendest juhtidest, kes sõidavad 90 alas 70ga ja kui tuleb kiiruskaamera, siis võtavad kiiruse 55 peale... ja kui lõpuks saab mööda sõita, siis avastad, et juht räägib veel telefoniga.
Tartus tegime ühise bussikoristuse, et korras buss üle anda. Ise käisime veel tankimas ja pesulas. Ja lõpuks koju jõudes olime vaid diivanil.
Ehk siis oli väga tore nädalavahetus sõpradega. Kiidan meie juhti. :) Kiidan võõrustajaid. Ja vaatan rõmuga kõiki neid tudupilte, mis on bussis ja laevas tehtud. Hihi. Nii tore oli jutustada ja koos aega veeta. Eriti vahva on see, et me tõesti leidsime selle ühe nädalavahetuse, mis kõigile lõpuks sobis.
Aga autoga mina sinna Soome poole enam ei kipu... need ooteajad.. ja see laevasõit... kõik on minu jaoks nii pikk. Ja Soomes toidupoodi ei taha kohe üldse minna. Iseenesest saime inimese kohta 5 eurot suund, auto 20 eurot suund, kütust läks alla ühe paagi (kuskil 50 liitrit), et minu meelest saime päris hästi. :)
Selline välismaa reis.
Draakonit käis vaatamas sõbranna ja kiisuke oli väga rõõmus. Koju jõudes oli ta ilmselt solvunud, sest jooksis kogu aeg eest ära ja häält ka ei teinud... Lõpuks tuli ikka diivanile külje lähedale, kui ta lemmikpleed oli ka peale võetud. Ta on nii numps!
(Ja väike pätt. Kaaslane jätis põdravorsti natukeseks lauale ja järgmisel hetkel oli see kadunud... söödud oli muidugi mõlemast otsast, kiitis heaks).