Lühidalt

Kuskil on pooleli nädala keskel kirjutatud postitus, mis sisaldas liikumistrenne ja niisama juttu. Seegi on selline, aga rohkem vist hädaldamine (mis ei aita, aga ehk hakkab kergem). Jõusaalis ma ei käinud ja mingit jõutrenni ei teinud, aga sammude ja liikumise osas olin tubli. Esmaspäeval näiteks kõndisin jala koju ja õhtul tegin veel 5km sörgi (kokku kilometraaž 12,3km); teisipäeval kõnd koju 5km; kolmapäeval künd 3,5km ja õhtul sörk 5km; neljapäeval oli küll 2,5km, aga parem kui mitte midagi; reedel samuti 5km ja laupäeval sai Lahtis peaaegu 5km jalutatud, mis oli väga hea, sest istumist oli olnud väga pikalt. Esialgne plaan oli ka täna jooksutiir teha, aga enesetundest lähtudes ei läinud. 

Uh. Enesetundest nii palju, et ... kuskil on midagi valesti ja mina tahan selle kõik lihtsalt stressi alla liigutada, sest see mõjutab nii psüühilist kui ka füüsilist tervist. Alates nädala keskpaigast (või juba teisipäevast?) olen hädas seljavaluga, mis liigub edasi vasakusse jalga. Tööl istumine oli väga vaevarikas, aga kui liikusin, siis hakkas kohe parem. Proovisin ka pallil istumist, aga see oli liiga tühi ja tegi samuti haiget. Ühtegi tabletti ma võtta ei soovinud, sai peale pipraplaaster ja hiljem määrimine salviga ning vahepeal oli nii hea olla, aga järgmisel päeval istusin jälle... ja noh... valus ja raske. Ja terve nädalavahetus oli täis istumist. Vahepeal on parem (kui olen liikunud) ja kui paigal, siis raske liikuma saada. Kõndimist ja sörkimist ei seganud, sest siis läks aina paremaks. 

Liigesvalud on vastavalt ilmale (ja stressile), sel nädalal kindlasti vähem. Reede õhtust lisandus tavaline kõhuvalu, mida lõpuks valuvaigistid leevendavad (tahaksin, et ei peaks rohtu võtma, aga ma ei kannata seda valu välja). Vahepeal valutab pea, aga selle võiksin rohkem väsimuse peale ajada. Aga muret teeb mulle hoopis see, et alates reedest on mul tagasi valu vasakus õlas. Samasugune nagu oli suvel. Seesama, millega maadlesin terve suve. Mina diagnoosin ikka limakapslipõletiku. Kõige müstilisem on minu jaoks see, et ma enda meelest ei ole mitte midagi teinud, mis peaks seda põhjustama (või selle ägenemist põhjustama, sest ma pole kindel, kas sain sellest lahti). Kohe üldse ei taha NSAID kuuri teha, aga ma ei tea, kas mul on valikut. 

Järgmine nädal on plaanis ka jooksma sörkima jõuda ja siis proovida ühte trenni, mida saan teha nii kodus kui ka jõusaalis. Kodus teen siis, kui üksi olen (ehk ei teegi :D) ja teistel juhtudel lähen pärast tööd jõusaali. Peaksin kenasti bussiga koju jõudma. 

Vahepeal on kell juba 22 saanud ja uneaeg on käes. Pikast nädalavahetusest aga teine kord. Praegu on aga mõnus - Draakon pole enam solvunud ja on ka nunnu ning otsib lähedust; kodu on soe ja kuigi homme peab tööle minema, siis oma kodus on sellise Kaaslase ja kassiga elu ilus. :)