Tänan, 2017.

Möödunud aasta tegin ma samal ajal raamatu "Maagia" harjutusi ja nii .. kerge oli olla. Kerge ja tänulik, kuigi kohati oli elu üsna keeruline. Ma olen juba mõnda aega mõelnud, et olen mõne asjaga üsna ummikus ja vajaksin samasugust restarti, mis tuletaks meelde need lihtsad tõed ja laseks erinevaid hetki vaadata teisest vaatenurgast. Mõte mõlgub peas, aga tegudeni pole jõudnud, ise tahaksin öelda, et põhjus on selles, et ma olen lihtsalt väsinud. Ma tahaks, et mõni asi saaks korda lihtsalt sõrmenipsuga või homikul ärgates oleks kõik (jälle) hästi. Aga suhtumist tuleb muuta. Harjumusi on raske muuta, see võtab aega... Möödunud aastal kirjutasin Tänan, ilus 2016. Oli see mõnes mõttes üks raskemaid aastaid ja samas nii ilus ja hea ja teatud uute alguste aasta. Ja 2017 läks jooksvalt selle järgi... ja miks tänulikkusega oodata uut aastat või uut nädalat, miks mitte alustada juba täna. 

Tänan 2017, et olid täpselt selline nagu olid, täitamas soove ja toomas üllatusi. Ma olen nii siiralt tänulik ja õnnelik, et seda postitust saan kirjutada oma kodus, kus süda on soe ja täis armastust, kus on Kaaslane ja kiisuke magab ahju otsas ja puhkepäeva hommikuti tuuakse mulle kohvi voodisse, aitäh. Tänan, et leidsin selle kodu, mis vastas minu seatud põhitingimustele, et meil on siin oma murulapp ja kodu saab soojaks puudega. Ma tänan ka selle vaeva ja mure eest, mida oma kodu on toonud, sest see kõik on õppetund tulevikuks ja valmistab selleks ette. Ma olen õnnistatud, et minu kõrval on Kaaslane ja punane Draakon. Ma olen südamest tänulik, et mind ja meid on koduga abistanud nii armsad inimesed, kes ikka ja jälle tulevad appi, õpetavad jõu ja nõuga ja löövad oma käed külge. Ka selle eest, et küttepuud sai nii hea hinnaga. Ma olen tänulik, et sellesse aastasse mahtus ka kolm välismaa käiku, millest üks oli tööalane, tänulik, et minu ümber on need inimesed, tänu kellele need teoks said. Ja sellest tulevalt tänan südamest ka neid, kes käisid sel ajal minu karvakera hoidmas ja nunnutamas. Ma olen tänulik endale, et proovisin uue asjana Fitness 5 sporti, et mul oli selleks tahet ja kindlust ja motivatsiooni. Ma olen nii tänulik, et mul on kuuris uus tõukeratas ja sügisel lisandus sellele veel üls, tänulik sellele tõukerattaperele, kellega me kõik üksteist hoiame ja kaasa elame, tänulik kõikide nende võistluste eest ja õppetundide eest, mis ma sain. Mul on südamest hea meel, et minuga käis kaasas nii Kaaslane kui ka pere ja Sõbrants. Ma tunnen tänulikkust ka nende emotsioonide eest ekstreemjooksudel ja ööjooksul ja eriti selle inimese eest, kes mu kõrval sel hetkeli oli ja hetkel on. Mu süda on rõõmus, et mul on punane Draakon, kes on endiselt nii mänguhimuline, kes pole endiselt sülekass, kes on täiesti isepäine ja nii uskumatult armas, et ta taas tuleb minu jalgade juurde magama ja minuga koos raamatut lugema, et ta on siin minu elus ja meie kodus ja on lihtsalt tema ise, ta teeb südame nii soojaks. Ma endiselt tunnen tänulikkust, et mul on olemas töökoht ja kindel sissetulek ja see kollektiiv seal, kuigi ma ei ole aru saanud, miks on viimasel ajal nii raske... aga ma olen tänulik, millegi jaoks on see hea ja see on pannud mind mõtlema, et mida ma siis tahan. Ma olen tänulik Kaaslasele, sest on hea, kui kõrval on selline inimene, on hea tulla koju, kui kodu on juba soe ja toit ootab, on hea homikuti ärgata ja juua kohvi voodis, on hea teada, et ta on olemas ja kõrval. Tema auto eest olen ma ka tänulik, sest see annab meile võimaluse liikuda, aga samal ajal olen tänulik Tartu ühistranspordile, sest tänu sellele bussiliiklusele saan ma hommikuti 2km kõndida ja omi mõtteid mõelda. Ma olen tänulik, et meil on tööl jõusaal, mis tähendab, et saan raha kokku hoida, samuti selle eest, et ma oskan ka kodus trenni teha ja selle eest, et võitsin ühte jõusaali 20x külastuse. Naeratas loosiõnn ka täpselt siis, kui oli vaja uut ripsetuši ja kui ees ootas lemmikbändi külastus ja vahetult enne jõule lauamängude osas, olen tänulik. Mu süda on rõõmus, et mu lemmikmuusika on Eesti muusika ja lemmikbändi saan kuulamas käia, seda nautida, tänan Kaaslast, kes minuga rohkem kui korra kaasas oli. Ja need võrratud naised, kes Tartus minu ümber on, aitäh, aitäh, aitäh, kõik on nii minu inimesed meil on koos hea ja igaühega eraldi on eriline ja hea, aitäh, ma saan aru, miks on mõned elu keerdkäigud vajalikud. Ma tänan, et on olemas kirik, kuhu minna, kus tunda rahu, kui muidu on raske, et seal on need inimesed ja lisaks on usk. Tänulik, et mul on olnud võimalus lugeda raamatuid, magada, tegeleda spordiga ja olla omaette. Ma olen õnnistatud inimene, sest mul on perekond ja Kaaslase näol olen saanud juurde teise perekonna, mille tõttu viib tee mind tuttavale Läänemaale. Süda on rõõmus nende pisikeste inimeste eest, kes toovad minu kui tädi suule naeratuse, küll lapsed on alles rõõm. Ma olen tänulik tervis eest ja õppetundide eest, mis sain. Tänulikuks teevad ka masinad, mis teevad elu lihtsamaks või mugavamaks: pesumasn, mis ise pesu ära peseb; lambid, mis näitavad valgust; televiisor, kust saan kordusTV-d vaadata (ja ei vaata enam arvuti ekraani); pliit, ahi, mikser, saumikser, mis aitavad toidu valmistamisel; nutitelefon, millega teen fotosid; läpakas, mis aitab kursis olla virutaalse maailmaga; kohvimasin, mis teeb imehead kohv.... Ma olen tänulik ka endale, enda emotsioonidele, tegudele, tunnetele ja seeläbi ka nendele inimestele, kes seotud olid. Kui on keegi, kes lahkus sel aastal minu elust, siis ilmselt oli see vajalik ja olen tänulik, siiralt tänulik ka nendele, kes aastast aastasse on olemas ja kuigi ehk nii palju ei suhtle, siis ikka mõtled ja soovid head, ja tänulik ka uutele inimestele, kellega on teed ristunud, kuigi alati veel ei tea põhjust. Ma olen änulik, et soovidele ja unistustele olen jõudnud lähemale, palju-palju lähemale, tänulik, et nende nimel tuleb teha tööd, et tead, et need on väärt. 

Jah, ma olen südamest, siiralt tänulik ja õnnistatud, et aasta oli täpselt selline, nii palju oli naeru ja armastust, hulga vähem pisaraid ja kurbust. 

Tänan, ilus 2017.

Ja olen juba tänulik sulle, 2018, sest kõik muutub veelgi.