Friday, March 30, 2018

30032018

Terve nädal on olnud nii raske. Eelkõige see kell... ma arvan, et ma igal aastal tunnen aina rohkem, kuidas mulle see kellakeeramine ei sobi. Kui õhtul tahta minna magama tavapärasel ajal ehk umbes 22.30, siis lihtsalt ei tulnud und... Uni tuli alles keskköö paiku ja mõni õhtu isegi hiljem, samal ajal olen väsinud. Ja see ärkamine. Oeh. Jah, õhtud on valged küll, aga minule tekitas see asi jälle stressi (nagu seda niigi vähe oleks?). Praegu on pikk nädalavahetus ja selle asemel, et seda nautida või mune värvida, olen ma hoopis voodis. Kolmapäeval ärkaisn kerge kurguvauga, mis päeva peale järgi andis. Eile enam ei andnud, muudkui kriipis, ajas ka öösel üles. Olin terve päeva koolitus ja kuna jõudsin arvatust varem koju, siis arvasin, et koristan ja korrastan. Aga hoopis magasin kaks tundi, seejärel vedasin end diivanile ja tegin tule alla ja tukkusin seal edasi, enesetunne läks halvemaks. Kurguvalule lisaks oli väike palavik (37,3 on tõesti väike), aga see enesetunne ja peavalu. Õhtu jooksul jõin kaks termose täit ingveriteed ära, kohvi ei puutunudki. Nohu ei olnud, aga oli paras aeg nina loputada ja nii edasi tiksuda. Tahtsin raamatu läbi lugeda, aga peavalu oli üsna kohutav. Üldiselt kasuta ma vipise kurguaerosooli (õliga!) ja see leevendab, aga see sai otsa. Kaaslane käis õhtul poes, aga apteek oli juba kinni, küll aga tõi ta mulle poest erinevaid kurgukomme. 
Öö oli pikk. Käisin veel voodist väljas, sest võtsin paracetamoli, et peavalu kuskilt järgi annaks. Hommikuks oli küll tagasi. Ehk siis kurgu kuristamised, nina loputamised, kurgukommid ja tabletid. Hommikul võtsin sipelgapuukapsleid ja kolloidhõbedat. Suurema valu tõmbas tagasi. Väsimus on sees ja selline kurnatud olek ka, aga vähemalt saab neelata ja olla. Silmad kannatavad isegi ekraani, sest muidu hetkel seda ei trükiks :) Aga kurb, et see nadi olemine on just nüüd, kui on vabad päevad, ma parema meelega oleks võtnud haiguslehe ja olnud lehel, aga kui enda ravi samamoodi jätkan, siis olen homseks juba täiesti OK.
---
Lugesin "Rebecca" läbi. Eelmises raamatus, mis ma lugesin ("Minu ema vari") oli see naispeategelase kadunud ema lemmikraamat. Minul oli see juba nädalaid voodi kõrval olnud, nüüd saab siis sõbrannale tagasi viia. Meeldis. 
---
Mul on nii hea meel, et ma saan tööl ka nüüd midagi süüa sööklas! Nimelt on meil teist nädalat järjest nn salatilett, kus on mingi salat ja siis erinevad juurikad. Kõigil kolmel tööpäeval käisin söömas, kahel päeval küll piirdusin vaid salativalikuga, sest praeosa ei meeldinud, aga salatit ma kiidan. Minul jäi see väike taldrik küll väikseks :) Taldrikule sai ikka hapukurki, kurki, paparikat, redist, lillkapsast, salativalik... Nii hea. Nüüd tuleb uus menüü ka, loodan, et seal on midagi toredat. 

No comments: