12042018

Igal esmaspäeval on tunne, et nii väga ootan jälle nädalavahetust ja see tundub nii kaugel. Tegelikult läheb aeg ikkagi väga ruttu. Päevad möödunud tööl ja vahepeal tekib küsimus, kuhu peaks mahtuma kõik muu. Käesolev nädal on töö mõttes olnud väga raske. Lõpuks, kahe nädalase hilinemisega, tulid uued programmid. Ja kui meil kaks päeva oli tugi koha peal olema, siis praktiliselt terve esmaspäev läks aia taha. Päeva esimesel poolel oli veateade veateate otsa ja paljudega ei olnud koha peal midagi teha. Olid mõned õnnelikud, kellel kõik töötas. Ja päeva teine pool jooksis server kokku ja ei pääsenud üldse ligi. Kuidas õppida, kui ligi ei pääse? Teisipäeval läks juba paremini. Aga arvasime, et tugi on ka komapäeval olemas.. aga ei ole. Nüüd peaks mina ja Sõbrants olema need tublid, kes oskavad ja aitavad... aga on nii palju asju, mida ei oska, asju, mis on ikka teistmoodi, asju, mida ei leia. #oeh Nii et väga tore, et see päev mööda saab. See, et nädalavahetusel on tööl inimesed, kes pole programmi näinudki, nii tore pole. Uni on taaskord katkendlik, eriti küll pühapäev vastu esmaspäeva. Ise väsinud, aga ometi on silmad enne äratust lahti... ja siis viimasel minutil tuleb uni ja lükkan äratuse 15minutit edasi (sest ega ma enne äratust ikka voodist välja ei roni). Täna hakkas pool viis piiksuma suitsuandur, sest patarei hakkas tühjaks saama. Piiksus vast minuti tagant või nii, minu jaoks oli väga häiriv. Ronisin voodist välja, sain selle kätte, ajasin Kaaslase üles, sest ise ei saanud patareid välja, et see vait jääks. Hea, et unesegane meesterahvas seda aknast välja ei visanud :D. Kella viie aeg oli tunne, et äkki tuleb uni... ja siiis hakkas nohiseva meesterahva spordikella äratus kuskil tööle. Mina olen õrna unega ja mind hakkab see kohe häirima, tema ei saanud midagi aru, aga üles ta ajasin ja pani äratuse kinni. Vahetult enne kuut tuli lõpuks uni ja siis helises juba äratus. Ma tahaksin 8h järjest magada, siis tunnen, et puhkan ka... natukene. Täna jätsin tõuksi ka tööle. Pool 12 hakkas järsku nii halb, seest õõnsaks, süda paha, üldiselt nii halb olla, palavikutunne, et oleksin tahtnud pikali heita. Istusin küll tugtoolis ja hiljem diivanil ja lõpuks enda kabinetis, aga päris heaks enesetunne ei läinudki. Niisiis palusin endale järgi tulla, sest leidsin, et sellisena koju sõita ei taha. Trennipäeva plaanis polnud. 

---

Ma olen mitme aasta jooksul mõelnud, et oleks aeg enda kosmeetika välja vahetada ning kasutada midagi kvaliteetset ja looduslikumat, et enda nahal oleks ka hea. Ega muust ei räägi kui mineraalkosmeetikast. Eelkõige tahtsin loobuda peitekreemist, aga samas tahaks ikka, et näonahk oleks ühtlasema tooniga. Suuremalt jaolt ma muud ei kasutagi, sest kui kord kuus kosmeetiku juures kulme ja ripsmeid värvida, siis vähemalt kaks nädalat ei pea nende värvimise peale ka mõtlema, siis on mingid päevad, kui sellest ei hooli ja vahel siis värvin ka. Ma mõtlesin tellimise peale üsna mitu nädalat, uurisin Interetist eesti lehti ja välismaa oma. Lõpuks tellisin Sampure Minerals start kit'i UK-st ja täpselt enne oli õega ka juttu, kellel olid samad mõtted olnud. Nii tellisingi kaks komplekti, saime postikulu pooleks teha, aga komplektis oli paar toodet rohkem kui Eestis müüdaval. Vajalikud puudrid ja pintsel olemas, lisaks põseuna, silmapliiats ja huulepulk. Huulepulk on selline lillakas ja mulle tõesti meeldib see! Ma ei ole eriline huulepulga kandja... samas mõtlen, et võiks ju, vanus ka selline, et miks mitte, aga see ei pea ju olema punane. See värv mulle meeldib ka olen isegi tööl kandnud. :) Youtube's otsisin ja vaatasin videosid. No... jah. Sellist meikijat minust ei saa, aga põhinippidest sain aru ja eks nüüd harjutan. Kui need tooted üks kord otsas, siis hetkel mõtlen, et järgmisena prooviksin Lily Lolo tooteid, neid kasutab ka minu kosmeetik. Mul on olemas peitepuuder ja silma primer. Seoses kevadkoristusega oleks nüüd vaja kõik vanad tooted üle vaadata ja neist lahti saada. Värvilised silmapliiatsid jätan ikka alles, neid läheb vahel harva vaja, aga kõik ülejäänud tuleb väga kriitiliselt üle vaadata. Kui ma ennast igapäevaselt meigiksin, siis ilmselt oleks see palju lihtsam, aga kuna ma teen seda harva, siis võib tekkida tunne, et äkki läheb üht või teist asja ikka vaja. 

Järgmine nädal läehn üle mitme kuu juuksurisse! Kuu hakkab kasvama. Aja panin umbes kuu tagasi, pakuti ka laupäevast aega, aga ei sobinud, sest kuu kahaneb alles. Nende õhtuste aegadega on alati natukene raske, seetõttu nii varakult ajad paika panengi. Natukene lõikan ja juured vajad triipude osas uuendust. Saab sünnipäevaks juuksed korda.

Järgmine nädal saangi aasta vanemaks. Ja siin oleme ka juba üle aasta elanud. Ikka vaikselt, tasa ja targu. Tulevikuplaanid viivad ikka linnast välja...

Sel aastal on päriselt see aasta, kui sünnipäeva ei pea. Neid mõtteid olen mitu aastat mõelnud, aga nüüd siis nii. Nädalavahetus on ikka puhkamiseks. Sõbrantsil oli eile sünnipäev, selle väikese sõpruskonnaga teeme ühe saunaõhtu, loodame ka grillida ja kindlasti sööme kooki. Ja sugulasi ootan ikka külla, see on piisav. Tööl tuleb ka niikuinii pidada. Aga ei ole mingit hommikust õhtuni küpsetamist ja möllamist. Selle peale ütleks mõned, aga miks ma ei osta või ei telli ja ei üüri kohta. Lihtne - ma tahan ise teha, ma naudin seda, kui mul on selleks aega. Ja hakata kuskile neid asju vedama ja selle eest maksma... Pole hetkel mulle. Pigem panustab selle raha ikka kodule... või puhkusele. 

---

Nädalavahetusi võviks muidugi rohkem olla, neid on vähe ja kuidagi tihedasti sündmusi täis. Mais on  üks ralli, Raua tõukerattamaraton, Maijooks ja sõbranna tüdrukuteõhtu ja ongi nädalavahetused otsas. Aga puhkus on ka! Siis tahaks Läänemaal (?) käia, sest vahepeal sündis suguvõssa üks armas poiss! (googeldasin Lääneranna valda on vaja minna!)

---