Küll ma olen ilus

Käisime sõbrannadega Apollo kinos Sõbrannaga kinno õhtul, filmiks oli "Küll ma olen ilus". Kuigi film oli algusest peale selline lustakas, siis esialgu mind häiris seal inimeste suhtumine nagu peategelane Renee oleks inetu naine ja miks ta üldse peaks endast hästi arvama... ja ega ta alguses arvanudki. Filmi mõte mulle meeldis. Ja minu meelest oli see naine Renee väga kaunis ja piisavate kurvidega naine, eriti ilusaks muutus siis, kui ta muutus enesekindlaks (kuigi ta oli seda vaid seetõttu, et arvas, et on nüüd saledam? ja väga ilus). 

Ja neid inimesi on ümberringi nii palju... kes ei pea end ilusaks, teiste vääriliseks. 

Tegelikult koduteel mõtlesin ma justkui väga toreda ja ladusa teksti välja, aga vahepeal kohvitasime sõbrannadega ja sinna läksid need ilusad sisukad laused. 

Kes vaatab peeglisse ja on alati rahul sellega, mis sealt vastu vaatab? Või pigem võiks olla kõht saledam, kintsud väiksemad, rind suurem, üks-kaks punnikest vähem, nahk ühtlasem... jne jne. 

Iga inimene on ilus. Kindlasti on ilu erinev. Mida rohkem oskab inimene särada, seda rohkem kiirgab seda temast välja, see teeb ta enesekindlamaks. Ja enesekindel ongi ilus ja kaunis. 

Endasse tuleb uskuda. Olla enesekindel. Vaadata peeglisse ja öelda "ma olen ilus", öelda seni, kuni seda ise usud või iga päev leida peegli ees seistes midagi enda juures, mida armastad. Ennast peab armastama. Kui ise seda ei tee, siis kuidas saavad seda teised teha? Ennast tuleb kiita ja olla tänulik, kui midagi ebaõnnestub, siis ka sellest saab õppida ja see on kasulik. Mõnda asja on lihtsam öelda, kui tegema hakata, seda teame me kõik. Rumal oleks mõelda, et tänasest hakkan teisiti mtlema ja homsest olen uus inimene. Kui alateadvusesse on vanad mustrid sisse kantud, siis nende murdmine ja ülekirjutamine ei ole sugugi lihtne. See võtab aega. Paljud head asjad võtavad aega. Aga mida varem alustada, seda varem näeb tulemusi. Kindlasti oleks hetk või lausa terveid päevi, kui see kõik on meeletult raske ja ei taha enda kiituseks kohe mitte midagi öelda, aga midagi ikka oleks, alati on midagi. Mida külvad, seda lõikad. Mis mõtted saadad enda poolt teele, seda saad vastu. Unistused täituvad, aga needki tuleb ise välja öelda/kirja panna, et see soov läheks lendu... Vahel juhtuvad need asjad ringiga, vahel läheks mõni asi justkui väga nihu ja alles kuskil kaugemal saad aru, miks üks või teine asi nii läks, tee võib olla kurviline, konarlik ja künklik, aga see viib kuskile, sinna, mida soovid. Kui teed oma tööd hästi ja tead seda, siis oled sealgi enesekindel ja teed tööd suurema rõõmuga, sest sa tead, et oled selles hea ja see tekitab hea tunde, pole oluline, mis töö see on, tööd tuleb ka teha südamest. (ja kui teed tööd, mis kohe üldse ei tekita head tunnet või pole sinu kutsumus... siis oleks aeg välja mõelda, mida sa tegelikult teha tahad).

Internetis on ikka jäänud silma küsimus, millised naised meeldivad meestele. Ja tihti on seal üks lihtne vastus - enesekindel. Ja olla enesekindel sellisena nagu sa oled, see ei tähenda, et kui keha kannab rohkem kilogramme kaasas kui tal vaja oleks, siis ei võiks trenni teha, toitumist muuta, üldse mitte. Aga see tähendab seda, et teed seda kõike südamega, heatujuliselt, ensekindlusega ja armastad end ka siis, kui kuskil piirkonnas on keha pehmem. Ja kui ise peeglisse vaadata, siis võiks alati näha kaunist inimest. 

Naerata endale ja ütle, etg sa oled ilus, sest oledki. Ja leia iga päev enda juures üks asi, mida armastad. Ütle seda endale peeli ees ja usu endasse.

Ja ole tänulik. Ole endale tänulik. Inimeste eest tänulik, kes sind ümbritsevad. Pisiasjade eest. Ka õhu, vee ja maa eest. See tänulikkus tuleb tagasi.