Kevadine viirushaigus ja lambad

Kui ma laupäeva hommikul arvasin, et see väike kurguvalu läheb kiirelt üle, siis tegelikult oli see alles algus. Võistluse ajal oli okei, aga hiljem autos oli jälle paha-paha. Lihulasse jõudes sain lõpuks soolaveega protseduure teha ja see andis väheke leevendust. Aga õhtul hakkas nohu tekkima, öö oli raske, nina oli juba kinni. Vipise sprei oli otsas ja koalikus poes oli vaid tinktuur, mida ma ei soovinud. Hea oli õhtul koju jõuda. Selleks ajaks oli ninalimaskest juba korralikult turses. Püüdsin nina loputada ja esimest korda ei läinud soolvesi läbi.. lõpuks hakkas kuidagi tilkuma, aga sellist nalja pole mul varem olnud. Öösel olin korduvalt üleval, pea lõhkus ka korralikult ja kell 4 hommikul sain aru, et ma küll sellisena tööle ei saa minna. Natukene normaalsemal ajal helistasingi ülemusele ja ütlesin, et ma ei saa kuskile tulla sellisena. Pärast seda sain veidi magada ka, aga terve päeva veetsin voodis. Korduvalt käisin nina loputamas, kurk oli väheke paremaks läinud, pikutasin, püüdsin magada. Väljas oli niiii ilus ilm, soe, päikseline, korra käisin seal kassiga, aga ise väljas olla ei suutnud. Poest pidin küll käima, et taskurätte saada, sest kõik olid otsas. Õhtuks oli enesetunne nii palju parem, et järgmine päev otsustasin tööle minna. Öö oli juba parem, olin vähem üleval. Tööl hoidsin eraldi kabinetti ja panin ukse ka kinni. Aevastasin piisavalt ja hakkasin hoopis köhima. öharohuks oli mul põdrasamblik kaasas, millest mitu korda teed tegin. Oi kui mõru. Aga öha oli kohe lahtine ja täna olen juba väga vähe köhinud. Tööl on teine õhk ja seal pole väga hea olla. Kodus on palju parem ehk kodus nagu nohuvaba, aga tööl ikka nina kinni. Täna hommikul oli kurk jälle kare, aga läks kiiresti mööda. Nüüd saab nina vähemalt korralikult loputada ja täitsa inimese tunne on. Siiani siiski trennivaba (jah, kaks päeva käisin tõuksiga tööl, kulgesin, homme kulgen ka). Maijooksul ei plaan joosta. Siis peaks pühapäevaks tervis hea olema ja saaks tõuksiga ühe ringi teha. 

---

Nädalavahetusel käisime Lihulas. Rapla kandis olles olime juba poolel teel ja oli hea sealt edasi minna. Õhtu möödus sünnipäeval ja mere ääres. Oi kui ilus oli. :) Loodus rõkkas (sääsed ka). Meri oli nii vaikne. Värske õhk. Roheline loodus. 

Ja pühapäeval käisime lambakesi paitamas. Nad on niiii nunnud. Kokku seitse tallekest, ühel utel tulid komikud, mis ei ole väga tavaline ja siis kiputakse hoidma vaid kahte, sest kolmele ei jagu piima. Ja siis see kolmas on natukene väiksem ja väetim, aga kui on hea peremees, siis saab talle udelist piima anda ja saab ka sellest tallest asja. Oh nad olid nunnud!

ma tahaks ka endale mõnda lammast... kes maja ümber rohtu söövad, möö teevad ja armsad on. =)

taga on üks must talleke ka

Milline kullatükk!

Käisin nurmenukke korjamas!!

Talleke tundub ka rõõmus.

See ilus loojang. Ja kadakad :P

Eile üritasin seda kiisut nunnutada, aga ta ei püsinud üldse süles.

Täna oli vaja tööasjus pealinnas käia. Hakkasime varakult minema, et äkki peame linna jõudes ummikus istuma... aga juba mõnekümne kilomeetri ärast sattusime hoopis mingisse autode kolonni, mille algust ei näinud ja aru ei saanud, tegime ise korra Olerexi peatuse, aga olime taas peagi kolonnis. Mäo kandis hakkasid autod kiiresti möödasõite tegema ja siis alles nägime, miks me kolonnis sõitsime - Kaitseväe kolonn oli, autosid oli palju ja kiirus oli väga muutuv, keskmiselt 50km/h. Lõpuks jäid kõik kolonniautod selja taha ja saime edasi sõita. Varuaeg hakkas juba kaduma. Pärast seisis tee ääres üks teine kolonn veel. Koolitusele jõudsime täpselt õigeaegselt... kuna seal polnud parkimisvõimalust,siis jätsime auto natukene kaugemale ja pidime natukene kõndima ka (ja sai natukene ilma nautida). Ma ei arvestanud, et peame nii kiiresti kõndima ja sain villid (hommikul ei leidnud ka õigeid kingi).