III Tõrva Ekstreemjook

Sel aastal toimus Tõrvas kolmandat korda juba ekstreemjooks (OCR Eesti MMi osavõistlus), mida korraldab Meie Liigume. III Tõrva Ekstreemjooks oli minu jaoks II jooks seal, Teisepoole jaoks aga juba III. Kaks aastat tagasi toimus see juuni alguses, kui väljas oli vaevu mõni soojakraad ja pev otsa sadas vihma, ma tean seda sellepärast, et samal ajal toimus mul Põlvas Tõuka Üles võistlus. Möödunud aastal toimus see 10.06 ja jagasin mõned muljed selles postituses. 

2017

Meile sobis, et üritus lükkus mõned nädalad edasi, sest juunis oleks see ilmselt mõne teise võistluse või üritusega kattunud. Kas teadiste kui palju on praegu juba erinevaid ekstreem/-takistusjookse? Mõni aasta tagasi oli neid suve jooksul 1-2, nüüd vist umbes 10 juba? 

Minul jäi registreerimine üsna hiliseks, sest kui oli odav aeg, siis ma ei olnud kindel, kas saan osaleda. Infomeilist lugesin, et start on alles kell 13 ehk võis rahumeeli äratuskellata magada. Selest hoolimata oli natukene ehmatav ärgata 09:30 ja ei saanudki voodisse vedelema jääda. Hommikusöögiks oli puder, Kaaslane tellis. :) Tegin küll putru kaks korda, sest mulle meeldib selline vedel puder, aga üldiselt teised sellist putru ei söö. Kodust startisime pärast kella 11, et jõuda umbes tunnike enne starti kohale.

Parkisime auto ja kõmpisime võistluskeskusesse. Külm oli! Tuuline oli! Ma ei suutnud otsustada, kas ma üles panen lühikese või pikakäise, oleks hoopis jopet tahtnud, aga no... oli  teada, et vette peab ka minema. 

Võtsime kiibid ja peapaelad (numbriga) välja ja läksime tagasi auto juurde end sättima. Tegime before pildi ka.

Natukene enne starti võtsin ikka selle plussi ära ja panin lühikese varrukaga. Uh. Soojendust ei teinud. 

Rada algas kohe künkaga, mida kasteti üsna karge veega... see tegi selle libedaks, märjaks ja külmaks. Üritasin grupis keskele hoida, aga väga ei õnnestnud, ei liigu künkast nii kiiresti üles. Kohe hakkas külm. Ja see küngas tegi olukorra raskeks. Minu rõõuks ei pidanud me pärast 250m jooksu kohe vette hüppama, sel korral suunati meid üle silla. Enne sildapidi heinapallidest üle turnima. Seejäre tuli selline korralik tõus, mis oli juba natukene phememaks ja libedamaks läinud, no keset metsa ju. Raske kõnnisammuga üles, päkkadel. Korraks sai künkast alla ja ootas järgmine samasugune tõus, kopsul hakkas valus. Järgmine laskumine oli juba liivane ja seejärel kohe libe ning järsk. Jõudsime kuskile sammaldunud alale,a aga see oli märg ja mudane. Seejärel tuli tihedat metsa, mis viis meid jõe juurde... väga mudase jõe, millest pidime üle saama, jooksime veel servas (teise ringi ajal oli oi kui porine ja libe) ja üritasime mitte kukkuda ja tuli uuesti jõgi ületada, vesi oli juba vähemalt rinnuni, aga muda oli veidi vähem. Servast üles ja olime võistluskeskuses.

Vahepeal mõned tehistakistused - plank, nöörid, veel heinapalle, torud.

Korra sai lonks juua ja tuli jälle kuskilt künkast üles rühtida. Mienk oli järve poole. Metsas ootasid jälle nöörid puude vahel, millest tuli üle saada. Varsti tuli jälle üks väga porine jõgi, mis oli taaskord kohati väga sügav. Püdüsime hoida kalda poole, aga kuskile auku kukkusime ikka. Pärast seda olime varsti järve ääres, roomasime liivas a jõudsime hüppamistorni - kas jooksed üles ja alla (ja hüpalt päris allt) või hüppad pärast esimesi treppe (möödunud aastal läksin vette päris alt vist). Sel korla mõtlesin, et võtan ikka julguse kokku ja hüppan, julguse kogumiseks läks ikka veidi aega ja vaatasin, et Kaaslane jookseb ujub juba minema. Vesi oli ikka päris sügav, mulle tundus, et ma tulen pinnale terve igaviku. Aga tehtud see sai ja vesi oli NIIII soe (+20 või +22, väljas oli temp +12, jões olevat olnud +16, aga muda oli küll külmem).

Seejärel olime läbimärjad ja võtsime suuna järgmise mudamülka poole - möödunud aastal oli seal mingi olematu sild, sel aastal oli sügav vesi ja muda ja see oli külm, võttis korraks hinge kinni. Kops oli jälle koos. Sai kulgeda metsavahel ja uuetsi võistluskeskuse poole. Meid ootasid veel plangud ja seejärel pidime kuskilt alla kelgutama (märg ja libe). Siis oli lisapaun, mida läbisime koos kiviga - mingid pulgad, uuesti torud ja heinapallid. 

Ja tuli minna järgmisele ringile. 

Esimene ring oli meil 1-2 minutit kiirem vms. Raske oli nii või teisiti. Esiteks oli vahepeal ikka külm. Siis oli kops koos. Tõuse ei jõudnud võtta. Aga eks paremaks saab vaid trenniga. Põhiline, miks sellistel jooksudel käia, on emotisoon ja seda sealt saab. 

Jooks 6km, aeg kuskil 61min (?), keskmine pulss 167x', max 182x'. 

Foto: Andrus Abel

Pärast võtsime vett ja kuidagi sain kätte ühe maasika.. käed olid porised. Teed pakuti ka!

Tegime pildi ja läksime ruttu riideid vahetama, sest mäletasime, et möödunud aastal oli koolis jääkülm vesi. Sel korrla päris nii külm ei olnud, aga sooja vett ka ei saanud. :D Mul kätes oli mingi värin sees, nii raske oli end riidesse saada. Ja nii külmas hakkas. Autos soojendused tööle ja võtsime suuna Otepää kanti, sest suitsusauna minna (ja korralik soe sisse saada).

Praegu on mõttes, et äkki augusti lõpus minna Viljandisse ekstreemjooksule (12km :O) ja sügisel valga x-jooks. Teised mõtlevad Lähte Vägilase peale ka, aga ma ei tea, kas tahan seda nädal enne võistlusi teha..