Trennipäevik 03.09.-09.09.2018

36.nädal

Tagasi tööl. Trennid on nüüd pärast tööpäeva. Koju jõuab siis hilja. Kõht on koju jõudes nii tühi.

Esmaspäev - tõuksiga tööle (5km) ja pärast tööd väikese ringiga  (6,4km) Raja parki, kus toimus ringtreening 60min. Trenn oli kindlasti lihtsam, kui nädal tagasi. Meid oli vähe ka. Aga mõnus oli. Hiljem tõuksiga koju 4,6km. 

Sammud: 6942

Lõppu üks selline hajutus. Mina paremal tasakaalu hoidmas. See oli kolmas katse ja õnnestus - üles ja maapinnale tagasi. Video aga vaid 15sek. 

Teisipäev - põhimõtteliselt puhkus. Läksin tööle fat maxiga ja laenasin seda kolleegile. Koju kõndisin pool teed ehk 2,4km. Fat on ikka kõrge ja raske, eks rehvid olid ka maastiku jaoks... Kolleeg ütles, et pumpas rohkem täis ja eks siis oli parem ka, aga tedagi võttis võhmale ja ta on suur spordisõber. 

Sammud: 8072

Kolmapäev - tõuks transport 5km+5km. Ja siis tööl jõusala üle väga mitme kuu. Spikrid olin maha unustanud ja teadsin, et teen jalgu. Kangiga ei hakanud veel kükke tegema, tahtsin enne vaadata, kuidas põlv käitub. I blokk oli kastile astumine + põlvetõeste + raskused käes; seljatõmme ja sumokükk; II blokk oli tagumine jalg pingil VA raskusega (või kuidas seda nimetada?); meremees; ja .... (ei meen); III blokk smithi pingil .. ee.. üks jalg tegi naku kniksu ja lasin põlvest alla, raskus peal ikka... ja siis teine jalg; siis pingil tuharale üks harjutus; hüpped kastile. Siis tegin veel kõhulihaseid , aga vot ei mäleta, mis harjutus kõrval oli. Pean ikka kõik kirja panema.

Jalad tahtsid juba teise seeria ajal otsad anda :). Mõnus oli. Trenni lõppu venitusi ja rullimist. Ja kodus kuputasin. 

Sammud: 6042

Neljapäev - puhkus. Oli raamatuklubi.

Sammud: 7128



Reede - oli jõusaali plaan, aga ei saanud. Tõuks transpordiks 12,8km. Ja õhtul kerge sörk 5km. 

Sammud: 11 411 

Laupäev - mingi aeg tuli mõte, et võiks Tallinnas ka selle 10km jooksu ära vaadata ja tahtsin seda ilusat särki - nii palju ma ei jookse, et oleks olnud võimalus särk tsauta saada. 

Ilm oli soe, lausa palav. Enne jooksu jõudsin mingi 7km maha kõndida, siis istusin ja lugesin raamatut. Rahvast oli niiii palju. Kuna ma kuskile aega kirja ei tahtnud saada, siis võtsin ajavõtta variandi, mis tähendas, et stardinumber oli üle 10 000 ja olin ikka väga taga. Esialgu polnud plaanis joosta, aga kuna stardikoridoris üksi olin, siis hakkasin ikkagi sörkima. Läks 11minutit, et üle stardi saada. Ma teadsin, et alguses on slaalom, aga ma ei osanud arvata, et see slaalom kestab kõndijate vahel peaaegu lõpuni. Numbril ei olnud vahet, kõndijaid oli igasuguste numbritega. See on ka põhjus, miks ma sinna rohkem ronida ei kavatse. Liiga palju inimesi. Kui tahta seal aega joosta, siis peaks startima üsna eest, aga slaalomit tuleb ikkagi joosta. Tore oli ilusat särki kanda ja edasi vudida, aga mingit eriti emotsionaalset tunnet ma ei kogenud. Joogipunktid olid paremini organiseeritud kui Ööjooksul. Kultruurikatlast läbi minek mulle ei meeldinud - seal kajas ja need trummid tegid kõrvadele haiget (aga ma olegi helitundlik).Ja lõpus see munakivitee pole üldse mulle. Ja veel ikka tõus ka. Pulss oli mul kogu aeg üle 170, lõpus üle 180 ja siis oli natukene nadi olla. 

Aeg vist 1h8min. Parem kui Ööjooksul, eks tervis ka veidi parem. Tempo oli aga küllatki aeglane, pulss aga laes... Ei ole seda jooksuvormi ja ma ei tea, kas tuleb ka üldse. Olen vahepeal sörkimas käinud, aga ma ei saa öelda, et ma naudiks seda. Ma teen seda, et midagi sellist teha lihtsalt. Aga kui tahta, et kiirus kasvab, pulss läheb madalamaks, siis tuleks vaeva näha. Hetkel on mul teised plaanid.

Hiljem jalutasin veel ja kokku 8,7km. Sammudearv tuli ilus.

Sammud: 28 454

Pühapäev - kõnd 3,2km ja käisin jõusaalis ülakehale treni tegemas. Kasutasin masinaid. 55min. 

Sammud: 8111 (kell 16)

Täna hommikul kukkusin ja lõin pea ära. Pea muhk, peavalu taandus mõne tunniga. Mäletan, et vaatasin voodis olles kella ja mõtlesin, et lähen käin köögis. Järgmisena mäletan, kuidas pea valutas ja ma üritasin end püsti ajada, olin kõrval tuppa jõudnud ja põrandal. Ilmselt liigutasin end liiga ruttu ja võttis pildi eest. Vahel olen hommikuti väga tudiseva jalaga  või silma eest selline tume, et pean kuskilt kinni haarama, aga päris lünki ja kukkumusi ma ei mäleta. Õnneks polnud sellel kapil, mille vastu ma kukkusin, tervat nurka.