Mis tegid, 2018?

Minu meelest oli üks kummaline aasta. Ma ootasin midagi muud. Terve aasta on mööda läinud, aga ma tunnen, et olen ikka sama koha peal. Enne ütlesin Kaaslasele just, et üks nadi aasta oli ja ta küsis miks ja minu vastuseks olid kaks suurt põhjust, mis saadavad mind igapäevaelus. est kui kõike muud vaadata, siis on aeg tõesti edasi läinud, miskit on muutunud, juhtunud... aga mitte see, mida ootasin, unistasin. Usun, et sellelgi on omad põhjused, millest ühel päeval aru saan. Hiljem, ikka hiljem, sest alati on nii, et alles tagasi vaadates saad aru, milleks üks või teine juhtum hea oli. Kogemusi on tulnud küllaga. On olnud südamest pisarateni naeru ja samas ka kõrvetavaid kurbuse pisaraid. Ma olin lootust täis aasta tagasi ja nüüd on aeg see usk ja lootus uuesti endasse saada. Tuleb uus aasta. Muutuste aasta. 

Mõtteid julgustuseks. by David Marshall

Jaanuaris käisin operatsioonil ja olin esimest korda haiguslehel praegusest töökohast. Tüdrukutega käisime Tallinnas kleidijahil. Veebruaris oli sõpbrapäeva paiku meil sõpradega suure burgeri söömine, ae-ajalt käisin Corsas trennis. Märtsi lõpus oli mul kületus, rõõmustasin aga selle üle, et tööle tekkis salatilett ja närve söid uue programmi koolitused. Aprillis sain aasta vanemaks ja kuna pidu ei teinud, siis istusime väikese sõprade seltskonnaga koos, sest aasta vanemaks sai ka Sõbrants. Alates aprillist hakkasin tõukerattaga tööl käima ja esialgu fat-iga, kohe alguses sai nautide lumevõlusid. Aprilli jäi ka uus programm tööl, palju kulutatud närve, aga ka üks imesoe päev, kui sai selga panna lühikese dressi ja minna tõuksima. Mais algas tõukerattal võistlushooaeg, ühtlasi oli ka puhkus ja imeilus ilm ja minul kolleegilt saadud külmetus. Lisaks Tallinnas Maijooks ja Tartus üks imetore tüdrukuteõhtu, kui ilm oli taaskord vapustav. Juuni kõige meeldejäävamaks sündumuseks osutus sõprade pulm, mis oli lihtsalt imeline, imetabane, ilus päev, ilusad inimesed. Kuu lõpus käisin suvepäevadel ehk Noorus Spaas teist korda elus. Juuli alguses kadus kuskile suvi, sest ekstreemjooksul oli ikka väga külm, aga puhkuse ajaks tuli see tagasi, imeline suvi, need soojad hommikud ja pikad tõuksimised, soojad järveveed ja kõrvetav päike. Tegin Napoleoni kooki. Augustist mäletan kindlasti Eurocupi Põlvas, nii mitu päeva järjest võistelda on korralik eneseületus. Ja siis tabas mind stress või haigus või ülepinge, aga haiguslehele ma jäin ja ütlemata kehv olla oli pea nädala aega. Suve lõpuks sai korra ka mere äärde ja õepojaga olid vahvad hetked Elistveres. Septembris alustasime oma raamatuklubiga, käisin Äntu Valgejärves ujumas ja ühtlasi sai armas vanaema juba 80! Lisaks heegeldasin oma esimese millimallika! Oktoobris sai meie perekonna noorim liige aastaseks ja sai vaadata ilusat sügisvärvides Rakveret, ühtlasi tegin Äntu Valgejärves jälle ühe supluse. Sõbrannaga oli meil kanuumatk Emajõel ja kuu lõpus andsime sisse garderoobi tellimuse. Novembri alguses liitus pere perega must kassipreili, kes sai nimeks Pisike, algus oli stressirohke, aga kuu lõpuks oli rõõmu väga palju. Taaskord käisin Rakveres, sest õeke sai aasta vanemaks, sel korral teel suplust teha ei jäänud ja see sai tehtud hoopis Valgjärve kandis. Lõpuks sai auto korda, meil oli esimene ühistu koosolek ja kuu keskpaigas oli pidu, mille jaoks sai selga panna pikad kleidid. Ja siis detsember, mille jooksul suplema enam ei läinud. Jätkasime raamatuklubiga, olid toredad õhtud sõpadega, lõpetasin selle aasta 100. raamatu lugemise, käisin arsti juures rohkem kui korra või kaks ja aastale pani punkti sõpradega õhtu viimasel nädalavahetusel. 

Tagasivaade..

Ilus 2018

Ma hoolitsen enda eest, kuulan oma keha ja annan oma parima. Ma puhkan, kui olen väsinud.  Ma puhkasin ja magasin kindlasti rohkem, kui varem, aga ma olin ka väga väsinud. Kahjuks ei ole see väsimus, mida saab välja magada.  Suvepuhkus oli super, see soe, see päike. 

Ma oskan öelda "ei" ja vajadusel teen seda. Harjutasin, ütlesin, selle järgi ei ole ma enam see hea ja armas, sest ma ütlen ei.

Ma teen sporti hea meele ja tänutundega, võimalusel proovin taaskord midagi uut. Ma osalen vähemalt ühel ekstreemjooksul ja võimalikult paljudel tõukerattasõitudel, aga ma kuulan oma keha. Tõukerattasõitudets jäi üks tegemata, aga hoopis selle tõttu, et sõbrad abiellusid! Tegingi kaasa ühe ekstreemjooksu (Tõrvas).  

Ma loen raamatuid, vähemalt 52 ramatut aasta jooksul. Lugesin 100 :)

Ma vaatan iga kuu vähemalt ühe filmi kas kinos või kodus. Kindlasti mitte. Ei tea, kas aasta pepale 5 filmigi kokku tuli. 

Ma hoolitsen Draakoni eest ja lasen tal olla isepäine ja armas. Ojaa!

Ma olen armastav ja hooliv kaaslane. Ma olen hea naine. Ma usun. 

Ma käin kuulamas oma lemmikmuusikat. Olen hakanud jälle rohkem kuulama. 

Ma jätkan kodu remondiga vastavalt võimalustele ja soovidele. Tegeleme tasa ja targu. 

Ma teen metsateel trenni fat max tõukerattaga. Tegin jaanuaris ja kevade alguses... hetkel väljalaenutatud. 

Ma käin matkarajal. Vähemalt üks meenub.

Ma käin soos või rabas. Jaa.

Ma olen tänulik. Püüan anda parima. 

Ma jätan tööasjad tööle, kui päeva lõpus on uks minu taga sulgunud. Tunduvalt paremini õnnestnud kui aastal 2017!

Ma käin metsas marju korjamas. Kui peaksin hakkama seeni sööma, siis käin seenel ka. Seeni sööma ei hakanud. Käisime maasikal, käisin mustikal. 

Ma söön rohkem suppe (st et teen ise ka). Hernesupist sõin veebruaris isu täis, seda ei soovi siiani... suppe tegin siiski vähe, 2-3x aasta viimastel kuudel ja võib-olla 1-2x aasta alguses. Aga tööl sõin küll võimalusel suppi (nt spinatisupp, köögiviljapüreesupp).

Ma täidan järjepidavalt oma kulude tabelit. Üsna tubli olen. Aga on asju, mis jääb märkimata.. nt mõned päevad tagasi arutasime hambaarsti arrvete üle ja just see oli mul juulikuust puudu. 

Ma käin mõnes uues Tartu kohvikus. Usun, et käisin, aga ei meenu kus-mis-millal.

Ma käin suvel ujumas. Jaa, suvi oli soe ja mõnus, sai palju ujuda. 

Ma vaatan mitu korda aastas riided üle kriitilise pilguga ja loobun nendest, mida pole kandnud; olen taaskasutuse poolt. Tublisti teinud ja jätkan! 

Ma proovin midagi uut toitudest/toiduainetest, näiteks midagi mille kohta olen arvnud, et see on minu jaoks söödamatu. Ilmselt ei õnnestunud, ei meenu vähemalt 

Ma tarbin regulaarselt igapäevaselt vett. 100%

Ma lasen fotosid ilmutada ja panen need albumitesse. Ilmutasin sügisel, albumitesse said jõulude ajal. :) 
Ma käin kirikus. Tahaks uskuda, et iga kuu käisin vähemalt korra.
Ma armastan ja austan ennast. Oli ka raskemaid päevi. 
Ma käin muuseumis. vist ei... ?

Ma olen õnnelik. Prooviks õige veel kord.